J. Smuul luulekogu (0)

Grete Vendel
9.a
16.10.2014
J. Smuul „Väike luuleraamat “
Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922- 1971 . Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid:
kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis.
Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.
Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.
Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.
oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige.
on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957–1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959 , Teravmägedele 1960.
Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.
Tema loomingus nii näidendeid["Lea" (1960)], luulekogusid ja reisipäevikuid.
On premeeritud auhindadega:
Nõukogude Eesti preemia 1949

• Stalini preemia 1952
  
• Eesti NSV teeneline kirjanik 1955
  
• Lenini preemia 1961
  
• ENSV rahvakirjanik 1965
  

Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid.
19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis . Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis , kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues.
Luuleraamatust „Väike luuleraamat“
Raamat on osadeks jaotatud ja käsitletud on mitut teemat:
Karm noorus- 22lehekülge täis sõja ja lapsepõlve teemadest, mälestusi isast, noorimast õest ja piimavahust.
Järvesuu poiste brigaad- 11lehekülge luuletusi jääst, kevadest, äikesest, randadest, jürikuust, tööst ja tütarlastest.
Et õunapuud õitseksid- 15lehekülge loodusest, tuultest, pöldudest, vabadussõjast, õhtutest rannas, pilvedest ja merest.
Mere ja taeva vahel- 54lehekülge merepealsest elust, meremeestest, saartest, kalameestest, töödest, tormidest, põhjatuultest, kaladest-silkudest.
Merelaulud . Tormipoeg- Hiiumaast
Luuletusi oli nii vaba- kui riimivärsilisi, eepilisi ehk jutustavaid kui ka lüürilisi ehk hingestatud ja emotsionaalne. Esines ka sonetti.
Luuletusest Viimane laev on saanud laul, mille esitajaks on olnud Kait Tamra.
Pärast surma ma saan oma laeva, Pärast surma ma laeva....(4x)
mille tulesid ise ei näe. Olles elus ma palun su käest:
Enne seda, mu kallis, sain taeva ära iial mind minema aja
ja õitseva maa sinu käest. minu viimaseks laevaks sa jääd.
Kõike näen: kuidas valmivad viljad - Sa jääd.
ilm on rõõmus ja imelik.
Ja ahastab süda - jäin hiljaks ,
minu tee pole kuigi pikk.
Lollilt elasin. Aastaid jääb väheks.
Minu naine, mu armas, mu roos.
Sinult ühte vaid palun: et läheks
meie tee minu lõpuni koos.
Sina oled mu taevasina,
selles sinas tiirutav kull,
roosavarvune, nöbinina,
üsna tark - ja vaid veidike hull.
Pärast surma ma laeva ei vaja.
Olles elus ma palun su käest:
ära iial mind minema aja
minu viimaseks laevaks sa jääd.
Luulekogust leidsin palju huvitavaid mõtteid ja sõnu:
pillutab (liigutab)
tarib (tirib)
viirelind
luigutav
Arvan, et Juhan Smuul kirjeldas Eestit erinevate väljenditega:
mõisahärrade rahaauk
pappide paradiis
talupoegade põrgu
„vaesele rahvale jääb vaid jumalariik“
Kaks 8-värsilist luuletust erinevate luuletustest.
Mis und ma nägin - ma ei tea
seal oli lill ja lind.
Su kurb lein kaebus südant lõikab,
on solvatud su koerarind.
Luiged lendasid. Luigutav rivi
säras päikeses kui helendav kee.
Neid ja noormees- nad istusid kivil
silmad rahutult pöörleval veel.
Tahaks minna, ei tea kuhu minna.
Põhjatuultega lendaks ma sinna.
Ta on samas, siis kusagil kaugel.
Kord on vaikne, kord äiksena õel.
Ning ta kiirgab nii valusat valgust,
nagu oleks tal silmad ja hing.
Meri meri, suut ja ai vahuta.
hakkab valjult kõnelema vihaselt ja vahutav.
Mulle meeldis väga luuletus Kalamees naerab . See jutustas päevast, mil saak oli nii suur, et kalamees naeratas. Kui saak on suur ja hea, on kalamees õnnelik esiteks selle pärast, et saab oma pere korralikult ära toita ning teiseks sellepärast, sest suure lasti eest saab ka paremat hinda.
Minu arvamus ning hinnang
Valisin just Juhan Smuuli, sest elan temanimelisel tänaval, üks tema näidenditest on „Lea“, mis on minu ema nimi ning minu kodutänava Tooma kauplus on saanud just Juhani talu järgi nime.
Mulle väga meeldis lugeda nooruspõlvest ja mereteemalisi luuletusi. Arvan, et autor kajastas ka natuke enda elu, kuna ta oli ka Punaarmees ning meresõitja . Samuti lisaksin, et peatükke sirvides tulin järeldusele, et luulekogu on kirjutatud eluetappides. Algab luulekogu noorusest ning lõpeb luuletusega, kus mees saab pärast surma oma laeva.