Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus. Luuletus Viru laulik mõtisklused luuleloomingu tähtsusest: luule põhiline ülesanne on kaotada maailmast halbust ja kurjust, vähendada inimeste murevaeva; austada tuleb neid, kellele taevas lauluande on andnud. Regivärsivormilised luuletused: Vana aeg oli va...
samamoodi nagu romaanegi. · ROBINSONAAD- Robinsonaad on kirjandusteos, kus kirjeldatakse elu "Robinson Crusoe" laadis. · EDGAR ALLAN POE, 1809-1849, USA. Nüüdisaegse novelli, detektiiv- ja ulmekirjanduse üks olulisemaid rajajaid. Tema ainuke romaan "Arthur Gordon Prym'i lugu" Muidu kirjutas jutte (põnevusjutte, õudusjutte) ja luuletusi. Saavutas üleameerikalise kuulsuse. Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude);
Lydia Koidula õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlaste koolis ja sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming Koidulal on umbes 80 teost. Põhilise osa moodustavad isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteduslikud ja ajaloolised palad. Alguspärasemates jutustustes, mis ei ulatu aga luule kunstilise
· Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumis · Ajalehes kirj. : 1) isa dikteerimise järgi artikleid 2) kohandatud jutte 3)populaarteaduslikke ja ajaloolisi palu LUULELOOMING · Aleline tõlkelooming, klassikaks saanud luulet leiab värsikogust ,,Väinulilled" 1886 · Romantiline isikupärane isamaaluule on kogus · Emajõe ööbik 1867 · Sind Surmani · Mu isamaa on minu arm · Emasüda · Teemad:armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale, parema tuleviku soovimine ning tahe surmani oma rahvast teenida · 1867 ilmus Eesti Postimehes ,,Eesti muld ja eesti süda"
Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Looming Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm ( ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi . Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Teosed "Nimetu saar" (näidend) 1966 "Olematus võiks ju ka olemata olla" 1968 "Luule" 1976 A. Alliksaare luulekogu "Artur Alliksaar Päikesepillaja" 1997 "Väike luuleraamat Artur Alliksaar" 1984
vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema looming on kõlarikas ja sageli metafoorne. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984)
Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. V. Arne Merilai on tema kohta öelnud: "Alliksaare teksti keelelise ilme näivast juhuslikkusest hoolimata ei ole seal sügavuti midagi kogemata. Kuigi tema
Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. "Eesriiet ei tõsteta kaks korda. Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm." Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse.
Teema:L.Koidula luulelooming. Eesmärk:tutvuda Koidula luuleloominguga. Meetod:individuaalne ja rühmatöö. Abivahendid:Luulekogu,L.Ruud,E.Mihailova"Eesti luule antoloogia"(venekeelne);õpik"Vanem eesti kirjandus". Sõnavara:põrm-,neiupõlvenimi- Tunni eesmärki õpetaja ei ütle.Õpilased peaksid tunni lõpus ise sõnastama tunni eesmärgi. I Evokatsioonifaas Korratakse eelmise tunni materjali L.Koidula elust.Selleks võib olla kordamisküsimused ; 10 väidet ,millele õpilased ainult jah või ei vastavad.Samuti võib olla eluloost tehtud lünktest.Töölehed nr 1-3. II Luuleloomingu ülevaade.Teema käsitluse faas. Lugeda õpikus lk 61-66.Koostada loetu põhjal lühikonspekst Koidula loomingust.Seose sellega,et õpikus olev materjal on liiga mahukas vene kooli lastele on vaja aidata neil leida tekstist kõige olulisem info.Selleks võiks olla kas lünktest ,kontrollküsimused või tabel.Tööleht nr 4. III Ühe luuletuse analüüs. Luuletus"Eesti muld ja Eesti süda" ...
"Viimased luuletused". Suure tähtsusega on kirjaniku mälestused, mis avaldati koguteoses "Autobiograafiad". Eesti keeles on Yeatsi värsse ilmunud valikkogus "Luulet". William Butler Yeatsi rahvusvaheliseltki tuntud maaliportree tegi Tartu kunstnik Lola Liivat. Kuulus kirjanik suri 73aastaselt Prantsusmaal, kuid on maetud oma lapsepõlvemaale Sligos. Looming Varasem luulelooming. Töötles prerafaeliitilikus ja sümbolistlikus vaimus iiri folkloori. · "Oisini rännakud" (1889) · "Tuul pilliroos" (1899) Hilisem looming on laadilt selline, kus jõulises loomingus põimuvad isiklikud ja poliitilised pettumused müstiliste nägemustega. · "Vastutused" (1914) · "Torn" (1928) · "Keerdtrepp" (1933) Värss- ja proosanäidendid. Neis on rahvusromantika asendunud isikupärase sümbolismiga. · "Krahvinna Cathleen" (1982)
· Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nii on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles
· Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nii on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles
kõrvalt Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. 17.juulil 1918.aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. 1919.aastal kolis ta Haapsallu. 1920.aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. Aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. 7.märtsil 1934 Ernst Enno suri. Matustel ei olnud ühtegi kirjanikku, küll aga palju linnaelanike, õpilasi . Ernst Enno luulelooming on sissejuhatuseks uusromantismile ja ,,Noor Eesti" liikumise poolt kultiveeritud moodsale luulele. Väliselt pole Enno kunagi kuulunud ,, Noor Eesti" rühmitisse, kuid sisult on ta meie tähtsamaid uusromantika lüürikuid. Enno luule arenemistee on olnud pikk. Ta esimesest trükitud laulust esikkoguni on läinud rohkem aega kui ühelgi meie teisel luuletajal. 1896-1897, enne Enno Riiga-sõitu , toimus tema elus veel üks, hõbeuuri saamisest palju põnevam suursündmus A
Need raamatud leidsid laia lugejaskonna. Rohkem veel kui oma juttudega on nad jäänud rahva teadvusse osavate laulikute ja improvisaatoritena. Eesti sentimentaalse kirjanduse silmapaistev esindaja on J.Fr.Sommer, kirjaniku nimega Suve Jaan. Kui senini puutusid lugejad kokku tagakiusamistes kindlaks jääva naistetegelasega (nt Jenoveva), siis Suve Jaan tõi tema kõrvale hädaohtudega võitleva õiglase ennastohverdava mehe Luige Laose. Suve Jaani luulelooming väärib tunnustust, eriti emotsionaalsed looduskirjeldused (,,Kewwadine hommiko"). Eesti kirjanduse ajaloos väärib kindlasti mainimist ja tunnustust K.J.Peterson. Tema looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Juba gümnaasiumi päevil tegi ta keelealast kaastööd Rosenplänteri ,,Beiträgele". Ta tõlkis C.Gananderi teose ,,Mythologia Fenninca" (,,Soome mütoloogia") rootsi keelest saka keelde. Teos ilmus 1822.aastal ,,Beiträges" ja
''Reinuvader rebane'' (rebaseromaani mugandus), 90ndate lõpus valmis I osa romaanist ''Wilhelm Meisteri õpiaastad''. · Kujunemisromaan/arenguromaan. Kelmiromaanist väljakasvanud. Kultuuriliste huvidega noormees leiab end ning avastab maailma. Pole nii negatiivne ühiskonna suhtes kui kelmiromaan. Mõtisklused, arutlused, filodoofia. 20 aastat hiljem kirjutab teise osa ''Wilhelm Meisteri rännuaastad'' · Küpsem, rändab koos oma pojaga ringi. Hiline luulelooming on mõjutatud Idamaadest, eeskujuks Byron. Suhtumine Idamaadesse ei ole müstiline ja lihtsalt põnev, seal on kirjeldatud kõiksuse, üldinimlikkuse panteismi (jumal on kõikjal). Leiab sarnaseid jooni Ida ja Lääne vahel, toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimestele. Ispireerijaks on naisterahvas Marianne. Osa luuletusi on neil vb kahasse kirjutatud ja siis mõned, mis on ainult naise poolt kirjutatud. Arutleb ja mõtiskleb jätkuvalt inimese ja
aastate alguses ja hakkas kümnendi lõpus ka mõjutama kirjandust. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline, "Loomingu Raamatukogu" ja "Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse, peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad "Looming" ning "Keel ja kirjandus" ja ajaleht "Sirp ja vasar". Luule Sulaaeg 50., 60. aastate vahetusel jõudsid luulesse autorid, kelle tulek oli olude tõttu 5-15 aastat hilinenud. Jaan Kross luuletajana Tema luulelooming kätkeb eneses sotsiaalset aktiivset vabavärssi ja satiiri, ta on ühiskondliku mõttelaadiga kirjanik. Tema luulekogu kannab pealkirja "Söerikastaja" (1958). Uno Laht Oli üks esimesi pürokraatia kritiseerijaid. Tema tekstid paistavd silma julge ütlemise ja huumoriga, kuid samas ikkagi ka nõukogulikkusega. Ellen Niit Äratas juba väga noorelt tähelepanu luuletusega "Õnn". Luuletajana sai ta tuntuks 57.aastal "Rongisõiduga", tema luule on lüüriline ja südamlik. Ain Kaalep
Francesco Petrarca looming Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas.
Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just nii kaua, kui seda ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv ja vesi. Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi sellesse uusi, värskeid suundi. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset kui ka saksakeelset luulet. Looming: · Näidend ,,Nimetu saar" 1966 Peale tema surma on antud välja mitmeid luulekogusid: · ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 1968, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt
Rohkem kui kolmandik Ridala maastikumaalidest on õhtumeeleolud, mida ta varjundirohkelt on eritlenud. Õhtupiltide hulka kuulub ka klassikalise väljendusega ja vistiti ka muidu Ridala kõige õnnestunum sonett ,,Luiged", milles maalilisus ja meeleoluline sügavus on leidnud hea sünteesi. 7 KOKKUVÕTE Ridala edasiviiv osa eesti luules piirdubki peaasjalikult kahe koguga: ,,Villem Grünthali Laulud" ja ,,Kauged rannad". Tema hilisem luulelooming lisas vähe uut ning muutus raskepäraseks ja puiseks. Eesti kirjandusajaloos on Villem Grünthal-Ridala looming jäänud eraldiseisvaks, ta ei leidnud mõistmist ka oma kaasajal. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, VI köide. 1970. Tallinn: Valgus 2. Hennoste, Märt 1997. Väike Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri 3. Kuus, Oskar. Eeti kirjanike leksikon 1995 ja 2000. Tallinn: Eesti Raamat 4
On inimesi,kelle funktsioon on olla kohal.See müüdiline teadmine tingis ka koidula ümbermatmise Kroonlinnast Tallinna aastal 1946.Koidula on traagiline märk inimesest,kes otsustaval hetkel polnud enam kohal. Lydia oli esimene leedi.Ka Soomes tunnustati Lydiat kui esimest leedit ja kuningannat. Nime Koidula andis Lydiale Jakobson 1867.aastal,kui ta avaldas Lydia luuletusi oma koolilugemikus,kust sai alguse Koidula tuntus. Koidula põrm puhkab nüüd Tallinna Metsakalmistul. Looming. Luulelooming. Koidula kirjutas luuletusi,jutte ja näidendeid.loomingu kõige tähtsama osa moodustavad luuletused.Kokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust.Tema eluajal ilmusid luulekogud-"Vainulilled" ja "Emajõe ööbik".;õlemad raamatud on autorinimeta. "Vainulilled"(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust. On ka tema enda loodud luuletusi nagu "Meil aiaäärne tänavas"-kus laps igatseb vaadata üle aia,aeg
kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. "Eesriiet ei tõsteta kaks korda./ Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm." Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Tsitaat Arne Merilai poolt kirjutatuna luuletajast ja poeedi keelekäsitlusest raamatus "Artur Alliksaar- Päikesepillaja": 3. "Alliksaare teksti keelelise ilme näivast juhuslikkusest hoolimata ei ole seal sügavuti midagi kogemata. Kuigi tema meetodiks on silbi-, sõna- ja lausetoorme transportimine kalambuuri- ja paradoksimasinasse
eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Looming: "Nimetu saar" (näidend, 1966)
seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele küpsusele. Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja kirjutatud kalendrite tarbeks. Neist õnnestunumad ,,Tühi jutt, tühi lori" ja ,,Kalendritegija kimbus". Faehlmanni jutte iseloomustab huumor, tabav sõnakasutus ning olukordade täpne kujutamine. Fr. R. Faehlmanni jutu- ja luulelooming moodustab XIX sajandi esimese poole eesti kirjanduse kunstiväärtuslikuma osa. ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on esimesi katseid kasutada rahvaluule rikkusi kirjandusliku algmaterjalina. FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS · Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses.
Pärit Stadtfordist. Isa oli jõukas käsitööline. Edasi asus elama Londonisse. Asus tööle teatrisse suflöörina(etteütlejana), lavastaja abina. Asutab oma teatri nimega Gloobus, kus ta on kirjanik, lavastaja ja näitleja. Tutvub noorte Aristrogatese rühmaga. Enne surma (1612) pöördub tagasi. Viimased aastad veedab väga vaikselt pere keskel. Arvatakse, et Shakespeare on koondimi. Ühelt poolt on tekitatud Shakespeare uurijad. LOOMING: 1) Luulelooming 1) Poeemid, pühendas neile, kes teda rahaliselt toetasid. ,,Venus ja Adonis" lugu Jumalanna ja maise noormehe õnnetust armastusest. Venus kannatava naisena. ,,Rüvetatud Lucretia" räägib Rooma keisri pojast, kes tarvitab vägivalda sõbra naisele ja naine lõpetab suitsiidiga, mis sa rahva ülestõusu alguseks. Ääretult tiheda sõnavaraga
Noorukina oli ta isaga kaasas sõjakäikudes Itaalias ja Hispaanias. 13. aastaselt hakkas ta luuletama. Koos oma vendadega asutas ta 1819. aastal ajakirja ,,Kirjanduslik Konservatiiv" - alguses oli konservatiivsete vaadetega. Põhjalik murrang Hugo maailmavaates toimus 1820-ndate aastate teisel poolel. Siitpeale iseloomustab teda avar kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele, poolehoid rõhututele ja hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Luulelooming oli Prantsusmaal väga populaarne. Romantiline hoiak jäi Hugol elu lõpuni, käsitles nii sotsiaalseid kui eetilisi konflikte. Toetas rahva õiglast võitlust ja eitas vägivalda ja antiikeeskujude matkimist. Ühendas madala ja üleva, traagilise ja koomilise. Kirjanik peab kujutama tõde, et kasvatada rahvast. Näitekunstis vormi ei muutnud ikka 5 vaatust ja klassikaline ülesehitus. Sisulised muutused demokraatlik hoiak. Kangelasteks
mis ilmus 1962. aastal. Esimene proosaraamat, novellikogu, ilmus neli aastat hiljem: „Koputa kollasele aknale“. Sellest ajast on ta kirjutanud vaheldumisi luulet ja proosat, lisaks ka näidendeid ja filmistsenaariumeid. Traat luuletajana On öeldud, et poeedina on ta tõsine, sõnakaalukas ja raskemeelne ning tema luule on jutustavat laadi. Tema peamised teemad luules on elu ja surma vastasseis, inimese ja looduse ühtsus, rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. Traadi luulelooming liikus peale debüüti pigem paljusõnalisse maailmavalusse, sealt edasi aga selgepiirilisse realismi. Traadi luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid. Luuletajana on ta olnud viljakas, tema sulest on kokku paariaastaste vahedega ilmunud üle 20 luulekogu. Tema esimeses luulekogus „Kandilised laulud“ leidub nooruslikku optimismi ja mõtisklusi inimkonna suurtest ideaalidest, ajastule omaselt ka kommunistlikest ideaalidest. Luulekogu
religioosne ja eksistentsiline draama. 1651 pühitseti preestriks Gongora- 16.-17 saj. Preester. Gongorism- kujundirikas väljendus, keeruline, viimistletud. Luuletaja. Poeem ,,Üksindused"- looduse kirjeldamine, ähmasus. Metafoorid. Quevedo- 16.-17. saj. Kõrgaadlist pagendusse. Satiiriline. ,,Unenäod"- proosasatiir. ,,Kelm don Peblose elukäik"- romaan. Mitmekülgne. Inimnarruse piitsutaja. Donne- luuletaja. 16.-17.saj. Kontseptid ja vastandamised. Luulelooming usulis-filosoofilise kallakuga. ,,Jumalikud luuletuse", "Satiirid", ,,Eleegiad". Jutlustaja. Iroonilised tekstid. Suur osa ta luulest satiiriline. Vastandid- näilik vs tegelik. Klassitsism 17.saj 17. saj. Vastandite lahutamine. Prantsusmaa. Prantsuse Akadeemia loomine Richelieu poolt. Au sees mõistus ja mõistupärasus, mis pidi allutama egoismi ja individualismi kire. Monarhia tugevdamine. Ranged reeglid. Toetumine antiigile. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi
Esimene humanist Petrarca kuulub oma loominguga uude aega. Ta oli vararenessansi vabade linnakommunide kultuuri esindaja, antiiksuse tundja, ladina keele austaja, Dante loodud rahvusliku kirjanduse traditsiooni jätkaja. Petrarca lembelaulu on võrsunud Dante' Uue elu' pinnasest. Oma luulekoguka 'Laulude raamat' vabastas ta Itaalia lüürika allegooria ning müstika elementidest ja viis selle täiuslikkuseni. Esimese renessansi poeedina ülistab Petrarca maist armastust. Tema luulelooming jäi sajadeiks eeskujuna püsima. Boccaccio (1313-1375) Proosas sai samasuguseks teerajajaks Boccaccio teosega 'Dekameron', mille ilmumisest saame arvestada realistliku novelli sündi Euroopa kirjanduses. Filoloogist õpetlase ja kirjanikuna jäi Bocaccio Dante ja Petrarca varju. Tollase käsitluse järgi kuulus novell madalasse zanri ega pälvinud kirjanduslikku tunnustust. Novelli traditsioon oli siiski loodud ja seda jätkasid palju autorid.
Just tema ühendas ka talle tuntud Kalevipoja muistendid ühtseks sisuliseks tervikuks. Avaldas saksa keeles 8 rahvaluuleainelist müüti, millega püüdis taastada eestlaste mütoloogiat. Tuntumad neist on: ,,Keelte keetmine", ,,Loomine" , ,,Koit ja hämarik". Kirjutas ka luuletusi, nt ,,Järwa-ma wanna mehhe õppetused" Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga. Tema jutte iseloomustab huumor, tabav sõnakasutus ning olukordade täpne kujutamine. Tema jutu-ja luulelooming on 19. sajandi I poole kunstiväärtuslikuim osa eesti kirjanduses. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) sündis kingsepa pojana, ent jõudis sellegi poolest ülikoolihariduse ja arstikutseni, lisaks sellele omandas rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuse. Pärast ülikooli lõpetamist pühendas end eesti keele arendamisele ning võitles uue kirjaviisi elluviimise eest. Töötas 44 aastat Võrus linnaarstina.
inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult ahistades. Armastusteemalised luuled. Ta kasutab jämenaturalistlikke detaile ja rämedaid otseütlusi, säilitades sealjuures konseptistliku teravmeelsuse. DONNE- (1572-1631). inglise luuletaja. On peetud andekamaiks nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahenditeks olid paradoksiliste ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Tema luulelooming on peamisel usulis-filosoofilise kallakuga ,,jumalikud luuletused". Siiski, kuulsaimad Donne'i luuletused surmajärgselt antud pealkirjadega tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" jne. D ütles lahti kõrgrenessansi luulele tihti omasest ülespuhutud retoorikast ja maneerlikkusest. Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad
osutavat vabaduse ja elutäiuse ideaalidele. Parnaslaste kiretus teda ei köitnud, oli religiooni silmakirjalikkuse ja ametnike juhmi agaruse vastu. Samas laadis veel teinegi teos luule- ja proosakogu ,,HOOAEG PÕRGUS" (1873) Mallarme Pariisi-kodust kujunes kohtumispaik sümbolistidele-impressionistidele; tema vaimne mõju luuletajate ja kunstnike nooremale põlvkonnale oli suur. Tema suhteliselt väikesemahuline luulelooming jäi sümbolismis erandlikuks. Ta püsis kõige lähemal parnassi põhimõtetele, ta pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele. Aleksandriinides luuletus ,,FAUNI PÄRASTLÕUNA" paistab silma sõnauuenduslikkusega ja kujunditihedusega. Eesmärgiks on ootamatute keeleseoste abil edasi anda elu maagiat ja süvaimpulsse, kaasa arvatud seksuaalteadvus. Sellest luuletusest oli inspireeritud Claude Debussy samanimeline prelüüd (1894).
1902. aastal hakkas ta taas kirjutama avalikkusele Tartus ja Tallinnas. 1904. aastal avaldas Liiv ,,Kirjatööde kogu", mis sisaldas luuletusi ajast kui ta veel haige ei olnud. 1909. aastal ilmus tal valikkogu ,,Luuletused", mis sisaldas ka hilisemaid luuletusi. Elu lõpul Liivi tervis taaskord halvenes ja tekkisid suurusluulud kuninglikust seisusest. Arenes ka tiisikus. Suri 1913. aastal pärast ränka külmetust. Ta maeti Alatsivi kalmistule. Tema luulelooming on levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Ületas 19. sajandi lõpu epigonismi ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduste eelkäija. Luuletaja kuulsuse tagasid talle aga tema haigusajal valminud luuletused. Tema luule on realistleik, lihtne ja täpne, milles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Aastaaegadest meeldib Liivile küige rohkem sügis ja see väljendub ka tema luuletustes. Kujunditest eelistas ta isikustamist, metafoori ja võrdlust, kuid kasutas ka
aastani Vaucluse'i · Riimiskeem oli algselt a-b-a-b, a-b-a-b lähedal mägikülas, tegeledes (ristriim), hiljem sai valitsevaks a-b-b-a, kirjandusliku loominguga a-b-b-a (süliriim) · Viimased eluaastad elas Padova lähedal · Värsimõõduks kujunes 11-silbik Arqua külas (endecasillabo). Looming: · Tihti püstitab soneti esimene pool · Luulelooming suures osas koondatud probleemi, millele teine pool vastab "Laulude raamatusse", tuntud ka · Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. "Riimide nime all" sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido · Sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks Cavalcanti ja Francesco Petrarca. madrigale, sesktiine ja muid tolleajase lüürika liike William Shakespeare (1564-1616)
Autorid: Mati Unt, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Madis Kõiv, Hando Runnel, Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus. Tasakaaluotsingud, tasakaal maailma eri komponentide vahel. Väikeste autorite ja kultuurivähemuste eestkõneleja, huvi loodusrahvaste vastu. Luules on rahvuslikke elemente, aga vaade on pigem globaalne. Retooriliselt tugevalt markeeritud, traagiliselt ülev. Loitsiv element. Proosa: romaanid „Silm. Hektor“, „Seesama jõgi“
John Donne ,,Luuletused" 1650. manerism: peen ja valitud kujundlikkus. Sai nime Marino järgi, tähistades Marinole omast tundelist ja sensaalset, tugevasti mütoloogiale toetuvat kujundlikkust. Manerismina on mõnikord mõistetud renessansi ja baroki vaheliset metafoorset stiili tervikuna. Marino ,,Adonis" (1623) John Donne. (1572-1631) Tema loomingus ilmneb lähedus barokile. Rõhutud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Metafüüsiline luuletaja. Hilisem luulelooming on peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga nt. ,,Jumalikud luuletused". Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid, antiteesid ja üldine juurdlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suur osa Donne varajast luulet on aga varjamatult satiiriline. ,,Laulud ja sonetid" ,,Satiirid" ,,Eleegiad" ,,Hinge teekond" John Donne luule avastati sajandipikkusest
● 1879. aasta- II eesti üldlaulupidu; ● Eesti ajakirjanduse rajaja, ärkamisaja üks juhtidest. Lydia Koidula, 1843. 1886. aasta ● Lidia Emilie Florentine Jannsen; ● Õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlastekoolis; ● Tartu ülikoolis sooritas koduõpetajaeksami; ● Ajakirjanik, luuletaja, näitekirjanik; ● Kultuurielu suunaja Tartus; ● Abiellus E. Michelsoniga ja kolis perega Kroonlinna; ● Luulelooming: ○ Tõlkemugandused: „Kodu“, „Emasüda“; ○ 1866. aasta- luulekogu „Vainulilled“; ○ 1867. aasta- luulekogu „Emajõe ööbik“; ○ ISAMAALUULE - hümniline; ■ „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“; ■ „Eesti muld ja eesti süda“, „Miks sa nutad?“ ● Näidendid: ○ 1870. aasta- rahvusliku teatri sünd:
sõltumatusele, vabadusele. Surma sai duellil (naise pärast). Victor Hugo 1802-1885 Suutis end kirjandusega edukalt elatada. Sündis kindrali pojana, ema kasvatas monarhistlikus ja katoliiklikus vaimus. 13. a hakkas luuletama, 17. a vendadega ajalehte välja andma. Alguses oli konservatiisete vaadetega. 20ndate teisel poolel muutus ühiskondlikult aktiivseks, hakkas võitlema ülekohtu vastu. Alustas lüürikaga. Mõjutatud inglise romantikutest (Byron). Luulelooming oli Pr väga populaarne. 1831 ilmus tuntud teos "Jumalaema kirik Pariisis" romantiline romaan. Romantiline hoiak jäi elu lõpuni, käsitles nii sotsiaalseid kui eetilisi konflikte. Toetas rahva õiglast võitlust ja eitas vägivalda ja antiikeeskujude matkimist. Reeglid pidurdavad. Reegliks olgu loomulikkus ja tõde (loomulik) Ühendas madala ja üleva, traagilise ja koomilise. Vastandid. Kasutas groteski. Kirjanik peab kujutama tõde, et kasvatada rahvast
teise ja ka kolmanda luulekogu. Jättis akadeemia pooleli. Võitis jutu- ja luulevõistluse. Tal oli ajakirjanduses hea vaist, aga iseloomu, distsiplineerimatuse tõttu ei saanud sel alal töötada. Tema ainuke romaan · Romaan "Arthur Gordon Prym'i lugu" Muidu kirjutas jutte (põnevusjutte, õudusjutte) ja luuletusi. Saavutas üleameerikalise kuulsuse. Firma läks pankrotti, muud probleemid, naine suri, suri ka ise. Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule.
Niisiis on tegemist õnnevarjutusega uues variatsioonis. Marie Underi pikk elutee lõppes ööl vastu 25. septembrit 1980. aastal. Ta on maetud Stokholmi metsakalmistule. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte literaat harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvalisele kohale luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles
Eelkõige austab ta kahte vana roomlast: Cicero ja Vergilius. Üht nimetab isaks, teist vennaks. Kirjutab ka läkitused, mis ta paneb kirja värsivormis, pöördub kuulsate inimeste poole nendega. Peetakse epistolaaržanri loojaks. Siis kirjutab ajaloo ja filosoofia teoseid, paneb kirja elulugusi(Makedoonia Aleksander, Hannibal). Kirjutab traktaate. On tuntud ta isiklik päevik pealkirjaga maailma põlgusest. Olulisem on luulelooming. LUULE Need, mis on pühendatud Laurale on jagatud kaheks: Madonna Laura Ajal, Pärast Madonna Laura surma. Seal on madrigale, oode, jne. (’’Laulude raamat’’) Tuleb itaalia keelsest sõnast suonare, e. helisema, kõlama. Sonett on äärmiselt nõudlik žanr, sest sonett koosneb alati 14 reast. Igas reas on 11 silpi. Kindel on ka soneti värsimõõt (abba - abba - cdc - dcd) Soneti esimeses reas antakse teema, mida arendatakse mitmetes kõrvalliinides,
(Mihkla & Tedre, 1980) Rahvajutt on pärimuslik jutustus, mis on levinud rahvasuus. Rahvajutt on võrreldes teiste rahvaluule liikidega keerukama ülesehitusega ning arenenum kunstiliik. Rahvajutud jagunevad muinasjuttudeks, muistenditeks, naljanditeks ja pajatusteks. (Mihkla & Tedre, 1980) Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib reaalsetest juhtumustest ja tegudest läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980).
rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas keskklassi maailmavaadet. Tärkas protest seisusliku ebavõrdsuse vastu. Satiir. Pilgati kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Allegooria, et juhtida lugejaid õigele teele. Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. Linnaluule ja romaan: Populaarseks tõusid Prantsusmaal fabliood e lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid novella’deks. Vagantide ladinakeelne luulelooming: kirikuga pahuksisse sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise üliõpilashümni mõned stroofid pärinevad ühest vagantide joomalaulust. XIII saj prantsuse kirjanduse kaks suurteost: „Roosiromaan“, „Rebaseromaan“ – loomalugude hiigelsari. Loomaeepos. Keskaegne draama: varaseim keskaegne draama liturgiline. Alguses ladina keel, siis mindi üle rahvuskeelele. Näitlemise võtsid enda peale
Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad koos kõnekäändudega, mõistatused. Oskar Loorits, Ülo Tedre ja Eduard Laugaste sõnastavad rahvaluule kitsamas ja laiemas tähenduses. Eduard Laugaste: Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad. Otseses mõttes rahvaluule oleks kitsas, aineks pole üksnes luulelooming, vaid ka muusika, uskumused, kombed, koguni mängud ja tantsud. Rahvaluulet mõistetakse üldiselt kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: * laulud, jutud, lühivormid * tantsud, mängud * usund, kombestik. Rahvaluule kogumine ja sellest tulenev tunnetuslik rahvaluule käsitus ei ühti teooriaga, tunnetuslik käsitus oli teooriast märksa laiem. Terav vastuolu teooria ja praktika vahel teadvustub nõukogude aja lõpul
paremale tasemele, tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas eestlastele maailma filosoofilisi suundi. 44. Nimeta viis fakti J. Liivi elust ja loomingust. Juhan Liiv kannatas süveneva vaimuhaiguse all ning elas rasketes tingimustes, oli luuletaja ja proosakirjanik, töötas ajakirjanikuna ,,Virulases", ,,Sakalas", ,,Olevikus", astus üles ,,Noor- Eesti" albumites. 45. Iseloomusta J. Liivi luuleloomingut, lisa viis luuletuse pealkirja. J. Liivi luulelooming on isamaaline, autobiograafilistes eleegiates peegeldub luuletaja enda traagika, loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. ,,Eile nägin ma Eestimaad!", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Helin", ,,Üks suvepäev", ,,Rändaja". 46. Nimeta F. Tuglase sümbolistlikke novelle. ,,Siil", ,,Hunt", ,,Hingemaa". 47. Millist sõnumit kannab ,,Popi ja Huhuu"? See novell räägib koerast ja ahvist, kes on jäetud omapead. Popi, olles ise küll targem ja
üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt. 3. SÜMBOLISM ALLAN POE LUULETUSES KAAREN Poe Edgar Allan Poe, 1809-1849, USA. Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule.
Tema suurimaks tööks Tartus tuleb pidada Soome mütoloogia tõlkimist ,,Mythologia Fennica" Ganander. Soome mütoloogia oli kirjutatud rootsi keeles. Kristjan Jaak Peterson tõlkis Soome mütoloogia rootsi keelest saksa keelde, et estofiilid saaksid seda lugeda. Jalgsiretk Tartust Riiga. Sügisel tuleb Tartusse tagasi. 20. Aasta märtsis kirjutab Sonntagi kasupoeg isale, kus kirjutab et Peterson on nälginud. 1819-1820 - Peterson vaevalt 3 semestrit ülikoolis. Tema luulelooming ei ole eriti mahukas. Statistika toob esile vaid 25 luuletust. Looming jäi pikaks ajaks tundmata, pidi mööduma terve sajand, enne kui Noor-Eestlased tema luule taasavastasid ja ilmutasid kolmandas vihikus. See oli omal moel loogiline, et Noor-Eesti selle avastas, sest nende eesmärk oli viia luule Euroopa tasemele ja Petersoni luule oli ainus, kust aimus seda taset. Eriti Petersoni oodid (pidulikus keeles luuletus antiiksetel eeskujudel) sisaldavad erksaid ,,värve", on filosoofilised
1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles peegeldub loojatele omane keskkond, avanevad
rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. F. R. Faehlmann, D. H. Jürgenson, G. M.- Knüpfel, F. Kruse, F. F. Meyer. K. J. Peterson: · mida kirjutas ja mis on tema loomingu tuum Kirjutas luulet, proosat. · mis on olnud K. J. Petersoni roll eesti kirjanduses (tema kaasajal ja hiljem), KJP elu jooksul tema luulelooming trükki ei jõudnud. Esimesed näited ilmusid 1901. a ja kogu eestikeelne looming alles sajand hiljem ,,Kristjan Jaak Peterson. Laulud ja päevaraamat" (1922), mis on mõjurikas teos uuemas eesti kultuuriloos. Lõi sisuliselt aluse meie rahvuslikule ilukirjandusele. · iseloomustage lähemalt K. J. Petersoni luulet. Tema 21 eestikeelset luuletust on kunstiväärtuselt kaugelt ees oma ajastust, seda nii esteetilise taseme kui keele ja stiili, sõnavara kasutuse, kujundileidlikkuse poolest
meeliszanriks oli rahvaluulele tuginev lugulaul. Ta ainevaldkond ning kesksema köha omandas on kirjutanud rahvaluulelisi ballaade ,,Ussihari", asjalikum elukujutus. Kirjandusse tuli uus, näidanud mõisnike julmust ja ahnust reaalsust arvestavam ja kunstinõudlikum ,,Orjakivi", ,,Röövli häätegu" ning sadismi ,,Sõida põlvkond. Jakob Pärn Rahvusliku liikumise aja põrgu!" J. Tamme mitmekülgne luulelooming, mis viljakaim jutukirjanik Jakob Pärn pärineb Põhja- paremas osas tugineb rahvaluulele, peegeldab Tartumaalt. Kirjanduslikku tööd alustas Pärn juba huvitavalt alanud murranguid realismi eesti Tartu õpetajate seminari kasvandikuna. 1868. kirjanduses. Haava Anna 1864 -1957, Eesti NSV aastal kirjutas ta oma esimese raamatu «Mõistlik rahvakirjanik. H
annaabi.ee 
