Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.
Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja oma rahva teenimisele
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need
Lydia Koidula 1843-1886 Lydia Emilie Florentine Jannsen sai oma kirjaniku nime Koidula Carl Robert Jakobsonilt, kes nägi noores luuletajas ja tema loomingus eesti rahva ärkamise algust koidu aega. Ta sündis Vändras. Õppis isaga kodus. 1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängitati Tallinna Metsakal
Lydia Koidula Referaat Õpilane: Juhendaja: 2011 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus L.Koidula elulugu Teosed, looming Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus See referaat käsitleb Lydia Koidula elu, tema teoseid ja loomingut, mida iga eestlane teab ja armastab. L.Koidula elulugu Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnusaksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga. Lydia Koidula oli J. V. Jannseni vanim tütar.Luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus ta töötas isa abilisena. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873
Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming..................................................................................................
Elulugu Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas
annaabi.ee 
10 punkti
~ 4 lehte
25 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid