Artur Alliksaar (0)

Artur Alliksaar
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2012
Elulugu
Artur Aliksaar elas aastatel 1923-1966. Alliksaare elulugu on korralikult uurimata. Õppis Hugo Treffneri Gümnsaasiumis kuni 1940 aastani ja Tartu Ülikoolis õigusteadust aastetel 1941-1942. Edasi astus ta vabatahlikuna Eesti julgestusgruppi ning siis mobiliseeriti ta saksa sõjaväkke ja teenis 1943-1944 Relva- SSis . Seal kirjutas ta oma esimesed luuletused: „Postimehes“, „Koidulauluku mälestuseks“. Edasine info puudub, kuid on teada, et peale sõda kui sakslased olid Eestist lahkunud, jäi ta Eestimaale.
Pärast sõda põgenes ta metsa koos oma kahe sõbra Rein Sepa ja Ottniell Jürissaarega. Elatus juhutöödest kuni ühel päeval, 1949, ta arreteeriti ja saadeti Narva vanglasse ja sealt edasi juba Siberisse. 1958 Vologdast tuli ta salaja Tartusse ja asus tööle õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Tartus elas boheemlase elu, ta oli sunnitud lugema oma luuletusi ette „ Werneri “ kohvikus, sest tal ei lubatud oma luulet avaldada. Tegeles tõlketöödega ning avaldas neid oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Maja kus Alliksaar oma perega elas põles maha ja ta pidi elama muldpõrandaga kuuris. Lisaks sellele kiusati teda võimude poolt taga. Abiks olid talle ainult sõbrad ja tuttavad. Poeedile sai saatuslikuks raske haigus – vähk.
Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada , eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid , vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid , epiteedid, luule graafiline joonis jne. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse.
"Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao." (-Kuskil ajajõe taga-)...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka - Tamme kalmistul Tartus.
Loomingust
Tolle ajastu meeleolu leiab kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus ja poliitiline ning vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukogude võimu poolt.
1960. aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus.
Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad- luuletajad Andres Ehin , Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga ning kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil.
Tema loomingus leiame palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi.
Poeedile olid inspiratsiooniallikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof -füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just nii kaua, kui seda ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta.
Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri , valu, õhtu, öö, liiv ja vesi. Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi sellesse uusi, värskeid suundi.
Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset kui ka saksakeelset luulet.
Looming:

• Näidend „ Nimetu saar” 1966
  

Peale tema surma on antud välja mitmeid luulekogusid:

• „Olematus võiks ju ka olemata olla” 1968, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt
  
• „Luule” 1976, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt
  
• „Väike luuleraamat ” 1984, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt
  
• „Päikesepillaja” 1997, koostatud Urmas Tõnissoni poolt
  
• „Alliksaar armastusest” 2002, koostatud Paul-Eerik Rummo poolt
  

Luuletused
Aeg
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole .
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked , kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainus silmapilk teistest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju ,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.
Antidolorosoum
Taas taganeb sind lämmatanud valu
ja lagunevaks lummuseks saab vaid.
Ei enam karda õudset surmasalu,
ta musti ohte kurikavalaid.
Mis kalliks pidasid , läks jooksujalu,
kuid hüljatultki armastada said.
Sa katsumuste koledusi talud
niikaua , kui sus virgub unelmaid.
Tean, midagi maailmas pole kaduv ,
kõik naaseb kaudu kummalisi radu ,
surm ainult olemisest teise retk.
Nii läbib inimhingki rännu pikkust
ja imades säält jumalikku rikkust
ta täiuslikumaks saab iga hetk.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar
http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html
http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/artur-alliksaar.html
Pilt lk 4:
http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/uploads/5/5/8/9/5589288/9191067.jpg
1. Artur Alliksaare eluaastad ?
A)1922- 1959 B)1923-1966 C) 1936-1987
2.Kus on ta sündinud?
A) Narva B) Tapa C) Tartu
3.Tema haridustee?
A) Lasnamäe kokakool, Tallinna Ülikool B) Hugo Treffner, Tartu Ülikool C) Gustav Adolf, Tartu ülikool
4.Mida leiab tema loominugs väga palju?
A) Filosoofilist mõttelaadi B) Metafoore C) Alliteratsioone
5.Mis leiab kajastamist tema loomingus?
A) Tolle ajastu meeleolu B) Tulnukad C) Vaesus
6.Mitu näidendit ta kirjutanud on?
A) 5 B) 4 C) 1
7.Mis olid tema 2 esimest luuletust?
7.A) „Laps aias“, „ Mustlane “ B) „Töö“, „Kiitus“ C)„Postimehes“, „Koidulauluku mälestuseks“
8.Mis pidi ta elama kuuris?
A) Maksuvõlg B)Maja põles ära C) Rööviti paljaks
9.Mida tegi Artur Alliksaare peale sõda?
A) Kolis Ameerikasse B) Läks Soome C) Läks metsavennaks
10.Millesse ta suri?
A) Vähki B) Tuberkuloosi C) Elektrišokki
VASTUSED
1. B)1923-1966
2. C) Tartu
3. B) Hugo Treffner, Tartu Ülikool
4. A) Filosoofilist mõttelaadi
5. A) Tolle ajastu meeleolu
6. C) 1
7. C) „Postimehes“, „Koidulauluku mälestuseks“
8. B) Maja põles ära
9. C) Läks metsavennaks
10. A) Vähki