Lydia Koidula elu ja looming (0)

LYDIA KOIDULA

• 1843-1886
  
• Sündis Vändras J. V. Jannseni tütrena
  
• Algharidus isalt
  
• Õppis Pärnu saksa tütarlaste koolis
  
• Kirj . Häid saksa keelseid kirjandeid
  
• Kannatas kehva tervise pärast
  
• Tartu ülikooli juures omandas koduõpetaja kutse
  
• Oli isale abis postimehe väljaandmisel
  
• 1863. A sai temast Eesti Postimehe toimetaja
  
• Boheemlaslik(muretu eluviisiga haritlane) kirjaneitsi
  
• Tutvused Kreutzwaldi , Hurda ja Jakobsoniga
  
• Osalemine Vanemuise seltsi tegevuses
  
• Vaevas suur koormus seltsi tegevuses
  
• 1873 abiellus arstiteaduse üliõpilase E. Michelsoniga, lahkus eestist
  
• Kroonlinnas igatses Eestimaad
  
• Kirj. Näidendeid ja luuletusi
  
• Elu Austrias ja Saksamaal
  
• 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena
  
• 1882 diagnoositi rinnavähk
  
• Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale
  
• 1946 toodi säilmed Metsakalmistule
  

• Kirj. Üle 300 luuletuse , 86 proosatööd, 7 artiklit , 4 näidendit
  
• Arhiivi hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumis
  
• Ajalehes kirj. : 1) isa dikteerimise järgi artikleid
  

• Aleline tõlkelooming, klassikaks saanud luulet leiab värsikogust „Väinulilled“ 1886
  
• Romantiline isikupärane isamaaluule on kogus
  
• Emajõe ööbik 1867
  
• Sind Surmani
  
• Mu isamaa on minu arm
  
• Emasüda
  
• Teemad:armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale , parema tuleviku soovimine ning tahe surmani oma rahvast teenida
  
• 1867 ilmus Eesti Postimehes „Eesti muld ja eesti süda“
  
• Mahukama osa koidula luulest moodustab loodus- ja armastuslüürika
  

• 1870 eesti teatri sünd Vanemuises Koidula näidendiga „Saarema onupoeg “
  
• 1872 ilmus tuntuim naljamäng „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“
  
• Teemad: rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse vajalikkus, päriskohaostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, sundabielu