Lydia Koidula (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Lydia koidula

Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008  Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres

Kirjandus

9

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" P.suri esimesed eestikeelsed näidendid. Toimetustöös oli 4.08.1822 ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. tema lähim abiline tütar L. Koidula. 1870. pani Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850. aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja Faehlmannist algab eesti rahvusliku mõtte ning "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" ­ kirjanduse arengujoon. Faehlmannist sai esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli kaugelenägelik algataja, rahvusliku ärkamise suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Kuigi vaimuelu mõjustaja

Kirjandus

32

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe

Kirjandus

19

doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Värsijalg- reeglipäraselt korduv ja rõhuta silp * Maailmakirjandus - tekkis antiikajal, maailmakirjanduse moodustab rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis on maailmas tuntud ja tunnustatud. 7 Rahvuskirjandus- ühe end rahvusena tunnetava inimrühma kunstilise enesemääratlemise ja -väljenduse tulemus. Raamatuid 1. A. Kitzberg ,,Libahunt" 2. E. Vilde ,,Pisuhänd" 3. E. Vilde "Külmale maale" 4. E. Vilde "Mahtra sõda" 5. Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 6. Lydia Koidula "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" 7. J. Kross "Kolme katku vahel" 8. J. Kross ,,Wikmani poisid" 9. Oskar Luts "Tagahoovis" 10. A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" 11. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan" 12. Arved Viirlaid "Ristide hauad" 13. Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" 14. Kivirähk "Rehepapp", "Mees, kes teadis ussisõnu" 15. Fr. Tuglas ,,Popi ja Huhuu", "Inimese vari", ,,Toome helbed" 16. Bornhöhe "Kuulsuse narrid" 17. M

Kirjandus

28

docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Kirjanduselu elavdas 1872. Aastal loodud EkmS, mis loodi C.R. Jakobsoni ideest lähtuvalt. Valdavalt kooliõpetajatele tuginev aga ka rahvusliku liikumise juhtivaid tegelasi koondav EkmS suunas vajalike kooliõpikute koostamist ja kirjastamist, avaldas aastarramatuid, milles ilmus artikleid (ettekandeid) keeleteaduse, rahvaluule, ilukirjanduse jm aladelt, vähesel määral ka ilukirjanduslikke teoseid. Kirjanduse areng kulges 1860.-1880. Aastatel väga hoogsalt. Kirjandusse tulid Koidula, Veske, Kunder, Kuhlbars, Pärn, Reinvald jt, kelle looming kujundas väga algupärase, tõeliselt rahvusliku kirjanduse. Arenguprotsessi kehutas oma loomingu ja tegevusega Kreutzwald. Rahvuslikul ärkamisajal eristatakse kolme põhilist voolu: 1. Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen, kes pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista Venemaa slavofiilsetest ringkondadest lähtuvale venestuspoliitikale.

Ajalugu

69

doc

Suuline exam

Päevaraamat on eestikeelne, kuid seal esineb mitmes võõrkeeles tsitaate. Mõni uitmõte puudutab kodu, kodumaad ja emakeelt, peamiselt aga arutletakse abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, kõlblus. Noorelt surnud andekas luuletaja on eesti kirjanduslukku jäänud püsima üksikuna, tema luule ei loonud traditsiooni. See vähene, mis oli enne teda, ja see, mis tuli teatava katkestuse järel (Kreutzwaldi ja Koidula looming), on stiililt ja vormilt sootuks teistsugune: mitte kõrges stiilis vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses.  Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" ­ musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline.

Kirjandus

37

docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

Kirjandus

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad.

Kirjandus

Kommentaarid (1)