Tsellulooskiud, lina ja kanep (1)

(kool)
Tsellulooskiud , lina ja kanep
Referaat
Koostaja: (nimi)
Juhendaja: (nimi)
(aasta)
Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse looduslikeks, tehiskiudaineteks ja sünteeskiudaineteks.
Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks.
Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill .
Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup.
Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest. Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar , milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud . Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Kiudude looduslik värv on valge või kreemikas. Puuvill imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära. Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Puuvilla kiud on väikse elastsusega ja ta soojusjuhtivus on halb. Kortsub kergesti. Puuvillased riided on nahasõbralikud.
Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoodete valmistamiseks. Näiteks froteest valmistatakse vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest teksapükse, -jakke jne. Puuvillased materjalid on veel batist, pesusamet ja sarž ehk pikeeriie. Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid , aluspesu , T-särgid, tihti voodipesu . Puuvillast toodetakse kangast, lõnga, niiti. Puuvillast lõnga kasutatakse heegeldamisel ja kudumisel. Paljud kangad koosnevad ainult puuvillast, kuid puuvill võib ka olla teiste materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel.
Eestis on oma puuvillatööstus Kreenholm , mis rajati 19.sajandi teisel poolel.
Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat
ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse.
Eesti aladel on lina kasvatatud umbes 3000 aastat. 18 sajandi teisel poolel oli linakiud eriti kõrgelt hinnatud.
Lina on üheaastane rohtne taim, mille varred on sirged , peenikesed ja siledad, paljad, kuni 60cm kõrged. Lehe pikkus on umbes 35-40 mm, laius on 2-4,5 mm. Lehed on kujult süstjad, teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega, asetsevad varrel ühekaupa. Õied on väikesed ja korrapärased, kuni 3 cm diameetriga, avanevad vaid päikselise ilmaga. Seemne pikkus on 3,2-4,8 mm, laius 1,5-2,8mm, paksus 0,5-1,2 mm. Õrnad õied on leekpunast värvi. Vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Taim vajab avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng on kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased , hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevam kui kuivana . Kiul on loomulik läige ja värvus kollakast elevandiluu ja hallini. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe. Linane riie imab hästi niiskus, laseb õhku hästi läbi ja juhib hästi soojust. Kortsub kergesti, aga triikides läheb kiirelt siledaks.
Lina toodetakse Euroopas, aga viimastel aastatel ka Hiinas.
Linataim õitseb suvel ilusate siniste õitega. Õitest tekivad kuprad, mille sees valmivad seemned. Kui seemned on juba pruunid , võib linakiu koristus peale hakata:
1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse.
2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga.
3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada.
4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama.
5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada.
6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks.
7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud.
8. Seejärel võis lina ketrama hakata.
Kanep on vana kultuurtaim, kes pärineb ilmselt Aasiast. Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube . Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist. Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki . Samas oskas ta eristada mürgiseid seemneümbriseid süütutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mõjust.
Kiukanepit kasvatatakse kiu saamise eesmärgil, see sisaldab tugevat, niiskusele vastupidavat kiudu . Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega. Kanepi kiud leiavad kasutamist mööbli- ja tekstiilitööstuses, kiud ja puitlaastud sobivad ehitusmaterjaliks, kiudu on kasutatud isegi luksusautode sisustuse valmistamisel. Sellest saab valmistada mitu korda rohkem tselluloosi kui puidust. Kiukanepit kasutatakse ka kanepiõlle tootmiseks. Peamiselt valmistatakse kanepist köit ja nööri. Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit.
Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine .
Kasutatud kirjandus
http://www.hot.ee/looduskiud/C3.ht m
http://www.hot.ee/looduskiud/C2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill
http://et.wikipedia.org/wiki/Lina
http://et.wikipedia.org/wiki/Kiukanep
http://www.hot.ee/looduskiud/C4.ht m
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=484
„Keemia õpik IX klassile“ Avita 2007