Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjandite tüüpvead (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis küsimusele lause vastab Tänapäeval on palju keda?
  Väldi liigset üldistamist: Enamik ei kujuta elu ilma arvutita ette. Kas võib kindel olla, et ei kujuta? 
Suurem osa maailma rahvastikust kasvas ju üles ajal, mil arvuti oli  luksuskaup . 
  Veendu, et kirjutatu oleks loogiline:  Kas võib öelda, et arvuti on ajaraiskaja? Ma arvan, et see 
väide on vale.  Kas küsimus on väide? Parem sõnastus  oleks: "Ma arvan, et sedasi väita oleks vale." 
  Ühtekuuluvad  mõtted  kirjuta  ühte  lõiku.  Veendu,  et  kõigil  ühte  lõiku  kirjutatud  mõtetel  oleks 
kitsam   ühisosa   kui  ainult  kirjandi  pealkiri.  Näiteks  "põhjused",  "tagajärjed",  "mõjutegurid"  vms. 
Eraldiseisev mõte arenda uueks lõiguks. 
  Too näiteid: Arvuti on abiks ka tööalaselt, kuna teeb töö lihtsamaks ja mugavamaks. See väide pole 
vale  ja  tundub,  et  oleks  ka  põhjendatud  (lihtsam  ja  mugavam).  Kuid  tegelikult  tuleks  siiski  lahti 
seletada, kuidas see töö lihtsamaks ja mugavamaks teeb. 
  Väldi  sõnakorduseid:  Nad   arvavad ,  et  nad  on  piisavalt  targad  ja  nad  ei  vaja  enam  selle  jaoks 
arvutit. 
  Väldi  pikki , mitut eri mõtet sisaldavaid  lauseid Arvutil  on nii häid kui halbu külgi, see, kumma 
poolega rohkem kokku puutuda, sõltub inimesest endast. Parem oleks: "Arvutil on nii häid kui halbu 
külgi. See, kumma poolega rohkem kokku puutuda, sõltub inimesest endast." 
  Väldi  pidevat  sõna  mina  kasutamist:  Mina  leian,  et.  Mina  arvan,  et.   Piisab   lihtsalt:  "Leian,  et. 
Arvan, et", kuna "mina" sisaldub juba tegusõna pöördes.  
  Väldi sina-vormi kasutamist: Kõik oleneb sellest, kuidas sa oma aega arvutis kasutad ja mida sa 
ajaraiskamiseks  pead.  Parem  oleks:  "Kõik  oleneb  sellest,  kuidas  aega  arvutis  kasutada  ja  mida 
ajaraiskamiseks pidada." 
  Jälgi, et sõnade   järjekord  oleks loomulik:  Väga paljudel inimestel on maailmas  arvutid .  Sellest 
võib jääda mulje, et nende arvutid on mööda maailma laiali. Parem oleks: "Väga paljudel inimestel 
maailmas on arvutid."  Ehkki tegelikult on ka sõna maailm  lauses  ülearune. 
  Veendu, et lauseliikmed oleksid õiges vormis: Tänapäeval on paljud inimesed, kes oma elu ilma 
arvutita  ei  saa  ette  kujutadagi.  Vaata,  mis  küsimusele  lause  vastab:  Tänapäeval  on  palju  keda? 
Järelikult on õige "palju inimesi." Arvutid on ajaraiskaja. Arvutid on mitmuses, ajaraiskaja ainsuses 
– ühte neist tuleks muuta. 
   Sidendid  (kui erandid välja jätta), mille ette  koma tavaliselt ei käi: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. 
  Koma käib nende sidendite ette siiski järgnevat  sorti põimlauses:  
 
Arvutid on kasulikud, sest lihtsustavad asjaajamist, ja peaksid olema igas kodus. 
 
 
Pealause  
 
kõrvallause   
 
pealause jätkub 
  Kokku-  ja  lahkukirjutamisel   lähtu   ühendi  konkreetsusest-abstraktsusest:  arvutis  istumine 
tähendab sõna  otseses  mõttes arvuti sees istumist, arvutisistumine aga arvutiga tegelemist  üldisemalt
Selle    (konkreetse)  ekraani  vaatamine  –  lahku.  Ekraanivaatamine  (vaadatakse   telekat ,  arvutit  vms 
üldistatult) – kokku. 
Kirjandite tüüpvead #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cowknowsbest Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kuvariga töötamise ohud
33
doc

Kuvariga töötamise ohud

KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATU

Arvutiõpetus
Minu kirjandite analüüs
10
doc

Minu kirjandite analüüs

teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õigekiri oli igas kirjandis väga hea. Aasta esimesel kahel kirjandil oli stiil hea, kuid kahel viimasel väga hea. Vorm oli igas kirjandis väga hea. On toimunud silmnähtav areng. Paranenud on õigekiri, stiil ja vorm

Eesti keel
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt
35
pdf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav inf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate

Ainetöö
Interneti plussid ja miinused
6
doc

Interneti plussid ja miinused

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se

Võrgurakendused i
Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme ­ operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m

Kirjandus
Lauseõpetus-Kirjavahemärgid-Rektsioon
19
docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

2. LAUSEÕPETUS Teksti tõhusal edastamisel on väga oluline õige lausestus. Mõtete ladus esitus tagab arusaamise sellest, mida täpselt sooviti öelda, tõstatada või esile tuua. Lausete õigekeelsuse kohta on olemas mitu õpikut, mida võib soovi korral sirvida. Järgnevalt pöörame tähelepanu valdkondadele, kus kõige rohkem eksitakse. Need on sõnajärg, interpunktsioon ja rektsioon. Eesti sõnajärg on suhteliselt vaba, näidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mida millegi kohta öeldakse. Neutraalses lauses on teema lause algul, lause lõpus aga osa, mis edastab kõige olulisemat infot. Uus info asub üldjuhul lause lõpuosas. Nt Patsient peab haiglasse kõik oma ravimid kaasa võtma. (neutraalne sõnajärg). Patsient peab haiglasse kaasa võtma kõik oma ravimid. (rõhutatud) Kõige levinum sõnajärjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline on jälgida, et kasutatud sõnajärg ei lubaks lauset valesti tõlgen

9. klassi eesti keel
Lauseõpetus-Kirjavahemärgid-Rektsioon
19
docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

2. LAUSEÕPETUS Teksti tõhusal edastamisel on väga oluline õige lausestus. Mõtete ladus esitus tagab arusaamise sellest, mida täpselt sooviti öelda, tõstatada või esile tuua. Lausete õigekeelsuse kohta on olemas mitu õpikut, mida võib soovi korral sirvida. Järgnevalt pöörame tähelepanu valdkondadele, kus kõige rohkem eksitakse. Need on sõnajärg, interpunktsioon ja rektsioon. Eesti sõnajärg on suhteliselt vaba, näidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mida millegi kohta öeldakse. Neutraalses lauses on teema lause algul, lause lõpus aga osa, mis edastab kõige olulisemat infot. Uus info asub üldjuhul lause lõpuosas. Nt Patsient peab haiglasse kõik oma ravimid kaasa võtma. (neutraalne sõnajärg). Patsient peab haiglasse kaasa võtma kõik oma ravimid. (rõhutatud) Kõige levinum sõnajärjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline on jälgida, et kasutatud sõnajärg ei lubaks lauset valesti tõlgen

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun