Kirjandite tüüpvead (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

33

doc

Kuvariga töötamise ohud

KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATU

Arvutiõpetus

10

doc

Minu kirjandite analüüs

teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õigekiri oli igas kirjandis väga hea. Aasta esimesel kahel kirjandil oli stiil hea, kuid kahel viimasel väga hea. Vorm oli igas kirjandis väga hea. On toimunud silmnähtav areng. Paranenud on õigekiri, stiil ja vorm

Eesti keel

35

pdf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav inf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

21

doc

Internet täna maailmas

MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc  Internet täna maailmas Pärnu 2010 2  Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3  Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate

Ainetöö

6

doc

Interneti plussid ja miinused

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006  Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se

Võrgurakendused i

50

pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme ­ operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m

Kirjandus

19

docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

2. LAUSEÕPETUS Teksti tõhusal edastamisel on väga oluline õige lausestus. Mõtete ladus esitus tagab arusaamise sellest, mida täpselt sooviti öelda, tõstatada või esile tuua. Lausete õigekeelsuse kohta on olemas mitu õpikut, mida võib soovi korral sirvida. Järgnevalt pöörame tähelepanu valdkondadele, kus kõige rohkem eksitakse. Need on sõnajärg, interpunktsioon ja rektsioon. Eesti sõnajärg on suhteliselt vaba, näidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mida millegi kohta öeldakse. Neutraalses lauses on teema lause algul, lause lõpus aga osa, mis edastab kõige olulisemat infot. Uus info asub üldjuhul lause lõpuosas. Nt Patsient peab haiglasse kõik oma ravimid kaasa võtma. (neutraalne sõnajärg). Patsient peab haiglasse kaasa võtma kõik oma ravimid. (rõhutatud) Kõige levinum sõnajärjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline on jälgida, et kasutatud sõnajärg ei lubaks lauset valesti tõlgen

9. klassi eesti keel

19

docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

2. LAUSEÕPETUS Teksti tõhusal edastamisel on väga oluline õige lausestus. Mõtete ladus esitus tagab arusaamise sellest, mida täpselt sooviti öelda, tõstatada või esile tuua. Lausete õigekeelsuse kohta on olemas mitu õpikut, mida võib soovi korral sirvida. Järgnevalt pöörame tähelepanu valdkondadele, kus kõige rohkem eksitakse. Need on sõnajärg, interpunktsioon ja rektsioon. Eesti sõnajärg on suhteliselt vaba, näidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mida millegi kohta öeldakse. Neutraalses lauses on teema lause algul, lause lõpus aga osa, mis edastab kõige olulisemat infot. Uus info asub üldjuhul lause lõpuosas. Nt Patsient peab haiglasse kõik oma ravimid kaasa võtma. (neutraalne sõnajärg). Patsient peab haiglasse kaasa võtma kõik oma ravimid. (rõhutatud) Kõige levinum sõnajärjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline on jälgida, et kasutatud sõnajärg ei lubaks lauset valesti tõlgen

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)