Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Turismimajandus (0)

1 HALB
Punktid
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel.
2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks
3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism (domestic turism)
4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5. Turismi/tööstuse/majanduse koostisosad: Tüüpilised Turismiga piirnevad Kaudselt Komponendid Majutus Suveniiritööstus Fototööstus Õhu, toitlustus turismi trükised autoteenindus mere,maatranspt. transport kergetööstus side Hotellimajandus atraktsioonid kindlustus ehitus atraktsioonid reisikorraldaja tanklad kosmeetika reisikorraldajad d meedia koolitused reisibürood reisibürood turismiinfokeskused turismitöötajate koolitused
6. Turismiteenus ja selle erinevus kaupadest Teenus Kaup 1. Mittematerjaalne Materjaalne 2. heterogeenne(erinev) homogeenne(sarnane) 3. on tegevus või protsess on esemed või asjad 4. klient osaleb tootmisel klient ei osale tootmisel 5. tootmine, tarbimine, turustamine tootmine on turustamisel tarbimisest eraldi samaaegselt 6. ei saa ladustada saab ladustada 7. ei saa muuta omandiks saab muuta omandiks
7. Turismi poliitika olemus, erinevad tasandid turismi poliitika on kindlaplaaniline eesmärkide saavutamiseks riigitasand- põhieesmärk piirkondlik tasand- osaeesmärk vald, küla- kõrvaleesmärk 8. Riigi osa turismi arendamisel ja sihtkoha tutvustamisel soodsad laenud(infrastruktuuri arendamine) reklaam (messid, trükised) järeleandmised(firmade maksude vähendamine investeeringute puhul, turistidele tax- free
13. EAS, TAK funktsioonid Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning maine kujundamine turismi toodete turunduse kordineerimine rahvusvahelistel turgudel ja Eestis turismiprojektide väljatootmine, koordineerimine ja elluviimine turismialaste turuuuringute korraldamine ja kordineerimine turismitoodete arendustegevuse korraldamine ja kordineerimine turismialase koolituse, täiendõppe korraldamine ja kordineerimine osalemine rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide töös
10. Turismi prognoosid ja tulevikutrendid Turismi prognoosid on positiivsed.Kasvab ööbmisega välisreiside arv kogu maailmas. Suureneb Kesk- ja Ida- Euroopa tähtsus turismiturul. Ennustatakse kasvu eksootilistres kodlähedastes paikades, kruiisidel ja kultuurireisidel. Üha enam hakkab reisima vanemad inimesed ja suurt rolli asukoha valikul hakkab mängima elmaus ja kogemus antud koha valimisel. Samuti väheneb reiskorraldajate osatähtsus sest iseseisev internetipõhine reisikorraldus suureneb.
11. UNWTO ja Eesti turismistatistika : Reisijate arv, turismitulud 2007 aastal Ööbimisega külastajate saabumised: Maailmas 898 milj. 6,1% Euroopas 480,1 milj. 4,2% Aasia , vaikse ookeani riigid 184,9 milj 10,2% P,L-Ameerika riigid 142,1 milj. 4,7% Aafrika 44,2 milj. 7,9% Lähis-Ida 46,4 milj. 13,4% Eesti 1,9 milj. 2,1% Eestisse reisis eelnevaga vähem : Soome -6% Rootsi -15% Saksamaa -3% Venemaa -16% 12. Turismi probleemid ja tugevad küljed Eestis - + Eesti vähene tuntus reisi sihtkohana Pealinn Tallinn ühekülgsed turismitooted kultuuripärand sesoonsus looduskeskkond turistide kontsentreerumine suurematesse Põhja- ja Ida-Eesti keskustesse Lääne- Eesti koos saartega turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet Lõuna-Eesti (kuppelmaastik) ebaühtlased transpordivõimalused kaasaegsed ja jõudsalt arenevad spaa ja individuaalturistidele heaoluteenused vähene koostöö avaliku, era ja kolmanda hea transpordiühendus lähisriikidega sektori vahel
13. Reisiteenused, reisi 3 faasi ja reisimist mõjutavad tegurid 3 faasi- enne reisi, reisi ajal ja peale reisi Reisiteenused Reisimist mõjutavad tegurid 1. Sõitjaveo teenuse osutamine va taxo 1. Raha 2. viisateenuse osutmine ja vahendamine 2. vanus 3. majutusteenuse vahendamine 3. tervis 4. toitlustusteenuse vahendamine 4. aeg 5. konverentsteenuse vahendamine 5. hirm 6. giiditeenuse vahendamine 6. perekonnaseis 7. meelelahutusteenuse vahendamine 7. kindlustunne
14. Pakettreisi tingimused koosneb vähemalt kahest teenusest(transport, majutus) paketti võib teha ühele või mitmele isikule on eelnevalt kindlaks määratud osutatkse vähemalt 24h jooksul
15. Reisi sihtkoht , selle komponendid (5+1A) attractions- atraktsioonid accessibility- juurdepääs amenities- mugavus accomodation- majutus activities- tegevused assessment- sihtkoha hinnang
Sihtkoht on koht kuhu oma reisi ajal jõudma peab, võib olla lõpppeatuseks
16. Reisimise motiivid, vajadused ja ootused, nende kooslus
Motiivid Ootused Vaimne puhkus Mugavus füüsiline puhkus puhtus suhtlemisvajadus uued muljed, seiklus enesetäiendamine kogeda midagi uut Vajadused Olla teretulnud Tunda end tähtsana saada teenust õigeaegselt olla tunnustatud kindlustunne olal äratuntud olla mõistev ja arusaadav lugupidamine saada abi ja toetust tähelepanu
17. Reisibüroo ja reisikorraldaja funktsioonid Reisibüroo Reisikorraldaja(turismiasutuses) Müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise Koostab ja müüb ise või pakub reisbüroodele osutab, vahendab reisiteenuseid müügiks pakettreise koostab ise reisipakette
18. Turismitoote hinnakujundus : hindu ja müüki kujundavad tegurid toote hinna kujundab reisibüroo, kes saab toote hinnast komisjoni tasusid. Tootesse on arvestatud sisse komisjoni tasud. Klient maksab letihinna..
Toote hinda ja müüki mõjutab hinna paindlikkus
19. Majutusettevõtete liigitus
1. hotellid 2. motellid 3. hostelid 4. külalistemajad 5. puhkeküla ja laagrid 6. puhkemaja 7. külaliskorter 8. kodumajutus
20. Reisidokumendid
1. pass 2. turistikaart 3. id kaart 4. kollane kaart ­ vaktsineerimistunnistus
viisa - ühe riigi valitsuse poolt teise riigi kodanikule antud õigus sissesõiduks turismiviisa ühekordneviisa mitmekordne viisa transiitviisa äriviisa teenistusviisa diplomaatiline viisa
21. Reisikindlustus Reisil viibimise ajaks sõlmitud kindlustus, mis korvab reisil tekkinud kahjud.
22. Reisitransport buss, auto, laev, rong , lennuk,..
23. Atraktsioonid
Looduslikud Tehislikud Kliima Avalik sektor Rajatud muul eesmärgil maastik erasektor rajatud atraktsioonina loomastik mittetulundusühing üritused 24. Konverentsi turism, mida peab arvestama + konverentsi ruumid hotelli toad tegevused(õhtune meelelahutus) sõõgid maksetingimused teenindus - palju osalejaid kust tullakse, millise transpordiga kas minnakse turistidele vastu
25. Turismi positiivsed ja negatiivsed mõjud isikule, keskkonnale, piirkonnale, riigile, kohalikule kogukonnale iskik keskkond + - + - uued töökohad alkoholism vaatamisväärsus müra haridustaseme narkomaania te kaitse saastamine kasv prostitutsioon keskkonna sissetuleku kasv kaitse informatsiooni kättesaadavus tehnilise taseme tõus piirkond riik + - + - uued töökohad alkoholism skp suureneb majanduskriis uued inimesed prostitutsioon tööhõive ületootmine piirkonnas narkomaania suureneb tööpuuduse kasv uued suhted kuritegevus ettevõtjate tööjõu haridustase kõik müügiks tegevuse üleostmine neokolonialism arendamine ebastabiilsus regeionaalse arengu tõkestamine raha maks suureneb eelarve tulud suurenevead Kohalik kogukond + - heaolu kasv alkoholism tehnilise taseme prostitutsioon tõus narkomaania haidustase kuritegevus mobiilsus informatsiooni kät uued tõõkohad 26. Turismi mahtuvus Physical capasity- majutuskohtade arv ja teedevõrk määrab, parkimisvõimalused ja joogivesi mõjutavad evironmental capacity - keskkonna taluvusvõime enne, kui tekib ülerahvastatus ecological capacity- max majutatavaid külastajaid enne looduse hävimist, katastroofid. Looduslik taluvusvõime.
27. Turismi majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud
Majanduslikud Sotsiaalne + - + - SKP suureneb kulud heaolu kasv kuritegevuse riigi suurenevad hridustaseme kasv maksebilanss inflatsioon - tõus narkomaania tasakaalustub hinnad tõusevad mobiilsus alkoholism eelarve tulud majandussektori informatsiooni prostitutsioon suurenevad te vaheline kättesaadavus regionaalne võitlus tehniline taseme areng tõhustub ületootmine tõus tööhõive tööpuuduse kasv uued tõõkohad suureneb tööjõu uued inimesed ettevõtjate üleostmine uued suhted tegevus areneb ebastabiilsus sissetulekud majanduses suurenevad stabiilne rahakurss Kultuuriline + - vaatamisväärsus kuritegevuse te riiklik kaitse kasv haridustaseme kohaliku tõus kultuuri uued inimesed hääbumine piirkonnas neokolonialism
28. Turismist lähtuv majanduslik kasu, leke ja kordaja
mida rohkem turistid antud riiki raha maha jätavad, seda suurem on kasum osa kasumist lekib välja, osa kordub kasu lekib välja, kui raha kulutatakse välismaiste kaupade, teenuste ostmiseks kasu kordub kui raha kulutatakse kodumaiste kaupade, teenuste ostmiseks.Raha jõuab uuesti riigi kassasse
RIIGIKASSATURISMIAGENTUURBUKLETID,MESSIDKÜLASTAJADRAHARIIGI- KASSA . SOTSIAAL MAJANDUS KULTUUR
TURISMI TEENUSTE PAKKUJAD SIHTKOHT
TURISMI ARENDAJAD
REISI- REISI KORRALDAJAD REISIJAD KONSULTANDID MAJUTUS KÜLASTAJAD RB
TURISMIAMET SÜNDMUSTE TURISMIARENDUSKESKUS KORRALDAJAD
ATRAKTSIOO NID
TURISMITURUNDUS TOITLUSTUS
TRANSPORT
KESKKOND
Vasakule Paremale
Turismimajandus #1 Turismimajandus #2 Turismimajandus #3 Turismimajandus #4 Turismimajandus #5 Turismimajandus #6 Turismimajandus #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 176 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trooperdadon Õppematerjali autor
turismimajanduse eksami kordamis küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

Turismiettevõtlus
7
docx

Turismiettevõtlus

4. Korraldus ­ mõeldes siin nii reisiteenuste korraldajaid (reisikorraldajad ja reisibürood) kui ka reisisihi korraldajad (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ja asutusi). Kokkuleppeline termin meeldejätmiseks "MATK". TURISMI LIIGID JA KATEGOORIAD: 1. Siseturism ­ riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 2. Sissetulev turism ­ riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 3. Väljaminev turism ­ riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. TURISMI BAASSKEEM EHK TURISMI RUUMILINE KONTSEPTSIOON: NÕUDLUS TURISMIS EHK KLIENT TURISTI MÕISTE: Reisijad jagunevad kaheks: 1) Külastajad: turist ja ühepäeva külastaja (loetakse statistikasse). 2) Muu reisija (ei loeta statistikasse). REISIJA VAJADUSED: -Eneseteostuse vajadus -Staatusevajadus

Turism
Rekreatsioon ja turism
58
ppt

Rekreatsioon ja turism

Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles ­ virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne ­ saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne ­ sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio ­ värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel

Vaba aeg ja rekreatsioon
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism ­ turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus
Turundusplaani koostamise juhend
51
pdf

Turundusplaani koostamise juhend

Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...

Ainetöö
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

nitest ­ accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster ­ atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja ­toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);

Turundus
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun