Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni RAHVAPARK Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega
Kadrioru park asub Tallinnas mere ja Lasnamäe paekalda vahel. Park on 1935. aastast riigipark, looduskaitse all aastast 1959; Parki hakati rajama 1718. aastal Peeter I korraldusel. Kadrioru park on kujunenud 300 aasta jooksul. Kadrioru pargis näeb 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja
ideoloogilise suundumuse kokku võtta lühidalt: ,,Lancelot ,,Capability" Brown jäljendas Poussini, kes jäljendas Vergiliust." Siin ühinevad poeesia, maalikunst ja arhitektuur, mida ühendab antiikselt heroiline maastik. Kadrioru park oma mitmekihilisuses pakub aga teisigi seoseid ja näitusemõtteid kui seda on inglise maastikupargi melanhoolne kuldaeg. Asub siin ju president Pätsi eestvõtmisel algatatud ja läbini ideologiseeritud Rahvapark. Rahvuslikule ideoloogiale tuginesid nii Luigetiigi väljaku pseudo-baroksed rahvuslikust vöökirjast inspireeritud lilleparterite mustrid, kui ka Noortepark oma paviljoni ja basseinidega. Kadrioru Rahvapark ühendab barokse tugeva valitseja ideoloogia inglise maatikupargi motiivistikuga, mis 19. sajandi jooksul muutus linnaparkide rajamisel normiks. Näiteid, kus linnaparkide rajajaid inspireeris maastikupark, võib leida tervest Euroopast. Nii kujundas
Oluline on rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Kõrge motivatsiooniga kasutajad (nt tervisejooksjad, ratturid) võivad läbida kuni km sihtkohta jõudmiseks. Lapsed ja vanurid suudavad läbida 50-300 m oma elukohast, tööeas täiskasvanud 300-500 m üldine reegel 8-10 minutit. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? Looduslik parkmets, liigirikas park, metsapark, vaikne ilupark, rahvapark, mängupark, haljastusega plats või väljak, spordipark või plats. Mets parkmets metsapark park. Haljak haljastusega plats. Võidakse ka kasutada liiklushaljasala tähenduses murusiil või plats autotee ääres. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoonestusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid. 14
Need peavad rahuldama kõigi vanusgruppide vajadusi. Nt jalutusalad ja mänguväljakud. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? 1) Suured müravabad rohealad: Looduslik parkmets, Liigirikas park, Metsapark, maastikupark- Rahuldavad inimeste vajadust kontakti järele metsiku loodusega. Võimaldab tundma õppida erinevaid taimeliike (koolid saavad teha seal tunde). Hea tegeleda tervisespordiga. Võimalus eemale pääseda linnamürast. 2) väiksemad rohealad: rahvapark, mängupark, haljastusega väljak, spordipargid ja väljakud- Rahvarohked ja mitmete atraktsioonidega. Kontserdid ja muud üritused. Mängupargid mis mõeldud lastele on olulised ohutuks mängimiseks vabas õhus. Spordiväljakutel võimalus tegeleda erinevate aladega. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Eesmärk: loodusalad, liikumine, mäng, looduselamused. Ühepäevase matka alad. Seob
Murrumets. Kaldad on siin järsud, 4-6 m kõrged. Angunina - poolsaare lõunapoolseim tipp. Siia lähedale jääb Pühajärve sügavaim koht. Kitsemägi on Pühajärve läänekalda kõrgeim küngas, järgmisse vaatepunkti jääb 1500 m. Juusa järv on kolmnurga kujuline. Väike-Munamägi. Absoluutne kõrgus 207,5 m, nõlvad on üldiselt järsud. Gustav Wulff-Õie maja asub Nüpli järve kaldal. Wulff-Õis on populaarse laulu "Õrn ööbik" autor. Pühajärve rahvapark laiub järve laskuval nõlval ja tasasel rannikualal kuni järveni välja. Supluskoht, vetelpääste. Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark moodustati 1993.a. Siinsete alade looduskaitseline korraldus ulatub aga 20.sajandi algusesse. 1910.a. moodustati Vaikadel esimene looduskaitseala Baltimaades kaitsmaks saarte rikkalikku linnustikku. 1971.a. laiendati kaitsvat territooriumi ning asutati Vilsandi Riiklik Looduskaitseala
minna.Vahimehed on pargis selleks välja pandud,et korrapidamist jälgida. Sestpeale sai tulevane Kadriorg avalikuks linnapargiks ning on seda siiamaani. 1929 sai Kadrioru lossist Eesti riigipea residents. 1930. aastatel muudeti lossi sisustust ja arhitektuuri ehitati juurde banketisaal, söögisaal ja talveaed, osa ruume kujundati rahvuslikus stiilis. Lossi ümbrus eraldati kõrge aiaga, kuid ülejäänud park jäi avatuks. Pargi lõunaossa rajati Rahvapark koos kontsertväljaku ja Noorte pargiga. Kadrioru merepoolsel küljel asus omal ajal saun, mis pole säilinud, kuid mille maketti saab näha Peeter I majakeses. Hiljem sai saunast Tallinna loomaaia kontor." Sauna meenutab ka loomaaia direktor Mati Kaal: "Olin tervelt 15 aastat selle saunaga seotud. Uksed olid nii madalad, et leilisoe sees püsiks, ja pikemad inimesed lõid kogu aeg pea ära, kui hooga direktori kabinetist või raamatupidamisest lahkusid
Koostanud: 158 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ka Bauhausi, arhitektuuri ja disainikooli, 1919-1933, mis küll ei tegelenud parkidega, ent kandis endas uudseid ideid ning küllap inspireeris ka teisi valdkondi uuendustele. Uuele pargitüübile sai nimeks Volkspark - rahvapark, ning selle objektiks kujunes massihügieen, mis oli seotud sporditegemise ja vabas õhus ajaveetmisega. Uue pargi ülesandeks oli uuesti esile tuua loomulikkus, mida linnakeskkond eitab ning luua koht, kus inimesed saaksid otseselt suhelda looduse ülevoolava elujõuga. SAKSAMAA LINNAPARGID 20. SAJANDI ALGUL 20. sajandi esimesel kümnendil loodi Saksamaa linnades palju uusi parke; nende arv tõusis veelgi peale I maailmasõda
annaabi.ee 
