ja vabaõhurestoran Suurvanker ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts, mille spetsialiteediks kalaroad. Albu mõisa värvikate maalingutega peahoone on suveperioodil avatud ka turistidele, kehakinnitust pakub Albu Toiduait. Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Tapa, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, aitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi) Põhja-Eesti maastikuvaldkond: 1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon 2
Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda - Aegviidu ning Matsimäe -Voose oose ning paljusid väikevoore. Kõrvemaa Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede
ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna- Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba 8 servas Roosna-Alliku soo idaservani on ligikaudu 16,5 km. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo ), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. Kaitsealal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg, siin asub ka mitmeid metsise mängukohti
Kõige kõrgem punkt on Albu vallas Mägede külas paiknev Valgehobusemägi, mille kõrguseks on 105,8 m. Reljeefi madalam osa jääb kaardi loode ossa. Madalaim kaardilt näha olev reljeefipunkt on 51,2 m. Enamasti jääb reljeefi kõrguslik erinevus maksimaalselt 40 meetri piirimaile. Kõlvikuline koosseis: 7 Baaskaardi lehel kujutatud ala keskmes on palju soist ala. Suuremad märgalad on Kakerdaja, Hallikivi, Kodru ja Laeksaare rabad. Lisaks Kaurla ja Põhjaku sood. Enamus alast on kaetud metsa ja looduslike rohumaadega. Haritav maa paikneb asulate ümbruses. Suuremad sellised alad on Alavere, Jäneda ja Albu ümbruses. Hüdrograafia: Alale jääb Paunküla veehoidla, mis on ühtlasi ka suurim sel alal olev veekogu. Järvedest tuleks ära mainida Nelijärve järvistu ning Änni järv. Jõgedest jäävad kaardile Jägala, Ambla, Mustjõgi, Jänijõgi
annaabi.ee 
