Uurimistöö tenniselöökidest (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium            Õppevideo tenniselöökidest   Praktiline töö          Autor: Gendra Raag  11.a klass  Juhendaja: Marek Koitla                  Tallinn 2019 


2    Summary    The main objective of the practical work was to create a video for educational purposes. The target  audience were people, who want to start playing tennis or are on a beginner level. Another aim was  to find out about the history of Estonian tennis and the technical side of the strokes.   The research is divided to four chapters. The first chapter contains the historical information about  tennis in Estonia, tournaments and an overview of tennis clothes. Chapter two presents basic tennis  rules that are necessary for playing tennis on a lower level. Chapter three concentrates on main  strokes  and  their  technique  and  also  on  foot  work.  The  photos  of  tennis  grips  and  film-making  process are included in the appendices.  I would like to thank my tutor Marek Koitla, Ann Maria Muuli, who was my sparring partner and  Matthias Vetevool, who helped to film my research work.                                  


3    Sisukord  Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4  1.Tennise ajalugu ............................................................................................................................. 5  1. 1. Tennisemängu sünd ................................................................................................................. 5  1.2. Eesti tennis ................................................................................................................................ 6  1.3. Tenniserõivaste areng ............................................................................................................... 7  1.4. Turniirid .................................................................................................................................... 9  2. Reeglid ....................................................................................................................................... 12  3. Peamised tenniselöögid ja tehnika ............................................................................................. 14  4. Praktiline töö õppevideo tenniselöökidest ................................................................................. 18  4.1. Töö kavandamine ................................................................................................................... 18  4.2. Töö käik .................................................................................................................................. 18  4.3. Tulemused ja arutelu .............................................................................................................. 19  Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 20  Kasutatud allikad ........................................................................................................................... 21  Lisad .............................................................................................................................................. 22  Lisa 1. Reketi hoided ..................................................................................................................... 22  Lisa 2. Töö protsess ....................................................................................................................... 29             
 


4    Sissejuhatus   
Tennis on reketispordiala, mida saab mängida individuaalselt ühe vastasega või paarilisega kahe  mängija vastu. Mängu eesmärk on lüüa pall väljaku sisse ning üle võrgu samal ajal pannes vastane  eksima. Tennis mängib nii Eestis kui maailma spordimaastikul suurt rolli, sellepärast soovib autor  tutvustada tennise ajalugu, Eesti tennise sündi ja peamisi kõige tähtsamaid tenniselööke ning nende  tehnikat.   Praktilise töö eesmärgiks oli tutvustada peamiste tenniselöökide tehnikat ja löögiliigutust, lisaks  teada saada Eesti ja ka maailma tennise algete kohta.   Esimene  peatükk  keskendub tennisemängu algusaastatele ning  kuidas tennisemäng  on arenenud  mitme sajandi jooksul nii Eestis kui välismaal. Autor annab ülevaate tenniserõivaste arengust alates  20. sajandi algusest ja kõige tähtsamatest turniiridest.  Teine peatükk räägib  põhjalikult mängureeglitest ja punktidest,  mida tennisemängus  vaja läheb.  Lisaks tutvustab autor servija ehk pallija järjekorda ning erinevaid termineid, sealhulgas geim ja  set.  Kolmas  sisupeatükk  annab  põhjaliku  ülevaate  kõige  olulisematest  tenniselöökidest  ja  nende  tehnikast.  Neljas peatükk räägib ettevalmistusest, töö käigust ja tulemustest.             


5    1.Tennise ajalugu  1.1. Tennisemängu sünd  Tennist  selle  esialgsel  kujul  võib  lugeda  üheks  kõige  vanemaks  mänguks,  mida  tunneb  spordiajalugu. Mõnede allikate järgi sai tennis alguse Prantsusmaal 800 aastat tagasi, kuid teised  allikad annavad alust arvata, et tennise alged ulatuvad tagasi juba Rooma aega, kus palli palja käega  edasi-tagasi  löödi.  Pärandusena  roomlastelt  arenes  mäng  edasi  Itaalias,  kus  tunti  selle  kahte  varianti: ‘’Giuco di pallone’’ ehk pallimäng ja ‘’Giuco dela corda’’ ehk köiemäng. Itaaliast levis  mäng edasi teistesse riikidesse, eelkõige Prantsusmaale, kus algselt mängiti ‘’tennist’’ kloostrites,  mis hiljem pälvis suurt populaarsust terves riigis. Umbes 13. sajandi paiku hakati mängu nimetama  ‘’jeu de paume’’ ehk peopesa mäng. 14. sajandil võeti kasutusele erilised kindad ja veel umbes  sajand  hiljem  löögivahendid,  mida  nimetati  ‘’paume  raquetiks’’  ehk  peopesa  reketiks.  Need  kujutasid  endast  puust  raami  ning  sellesse  oli  tõmmatud  pärgamendi  tükid,  mis  hiljem  asendus  pingutatud nööridega või naharibadega. Mängijate vahele oli tõmmatud nöör ja palli löödi käega  üle selle (Põldmäe, Ulman 2013: 5). Esimesed reeglid anti välja 1590. aastal. 16. Sajandil levis  algeline tennisemäng Hispaaniasse, Hollandisse, Belgiasse, Šveitsi ja Rootsi ja Inglismaale.  17-18  sajandil aga tennise areng seiskus seoses Napoleoni sõdade ja Prantsuse revolutsiooni tõttu, kuid  reketeid siiski minema ei visatud. Uus tõus toimus Inglismaal 1859. aastal kui peeti tennisematš  mitme ülikooli võistkonna vahel. Peagi hakati looma ka tenniseklubisid ning tennis oli muutumas  massiliseks  mänguks.  19.  sajandi  lõpus  võeti  kasutusele  kummipallid,  mis  võimaldasid  hakata  mängima  väljas,  värske  õhu  käes.  Selleks  ajaks  oli  tennise  levinud  juba  Ameerikasse  ja  Austraaliasse, kuid ülemaailmseks spordialaks tennis siiski ei saanud, sest igal pool mängiti seda  oma reeglite järgi. (Põldmäe, Ulman 2013: 20)      


6       Joonis 1. Tennisereket 15. Sajandil  Allikas: http://www.tennistheme.com/tennishistory.html    1.2. Eesti tennis  Eesti tennise ajaloo alguseks peetakse 1913. aastat. Küllap olid aga teated maailmas toimuvatest  tennisevõistlustest jõudnud juba Eestisse palju varem. Ühe ajaloolise sündmusena sellest perioodist  oli kindlasti esimese tenniseklubi rajamine 1909. aastal Hungerburgis, Narva-Jõesuus. Töö autor  arvab,  et  kuna  see  oli  Peterburi  elanike  meelis  puhkepaik,  siis  võis  see  ka  tingida  just  sealse  tenniseklubi rajamise. Tennist mängiti sellel ajal vaid suvel, seetõttu oli suvituskoha tenniseklubi  rajamine peamiselt  just idas asuva suurlinna venelaste huvi.  Hungerburgi mängijate seas oli  ka  palju eestlasi, kuid Eesti tennise ametlikuks sünniajaks 1909. aastat siiski ei peeta. (Ulman, Jürine,  Põldoja, Värv 2013: 24)  Tallinna esimese tenniseklubi, Eestimaa  Lawn-Tenniseklubi,  asutajaks olid  peamiselt sakslased,  seega ei kandnud tennis esialgu veel rahvusliku spordiala mõõdet. 1913. aastal peeti seal Kalevi  turniir, kus kõik osavõtjad olid eestlased, nende seas hilisem tennise eestvedaja Eduard Hiiop. 


7    Esimesed  väljakud  Eestis  ehitati  balti-saksa  mõisnike  mõisate  ja  rikaste  linnakodanike  villade  juurde  19.  sajandi  lõpus.  Üks  neist  asus  Keila  lähedal  Kumnas,  kus  mängiti  tennist  väga  heal  tasemel. Kumna mõisast tuli Eesti esimene paarismängu meister Wilhelm von Meyendorff.  19. sajandi lõpul jõuab tennis ka linnadesse. 1895. aastal jõuab Tallinna, 1897 Pärnusse. Kadriorus  asunud  Supeluse  salongi  (Bade  Salon)  juurde  rajatud  tenniseväljakul  tehti  Tallinna  esimesed  tenniselöögid aastal 1895.  Sellel ajal oli väljakute rajamine väga kallis. Hiljem ehitati Kadrioru  väljakule veel lisaks kaks väljakut.   Pärnu tennis sai alguse jalgrattaspordi harrastajate seast. Pärnu Jalgratturite Selts oli asutatud 1892.  aastal ja neil oli Karlovski uulitsal oma velodroom. Mõned aastad hiljem ehitati velodroomi ringi  sisse neli tenniseväljakut.  Seega  Pärnu esimesed  4 väljakut  valmisid ajavahemikul  1896.–1900.  aastatel.  1912.  aastal  oli  rattaseltsis  juba  suurel  hulgal  tennisiste  ning  seltsi  juurde  loodi  eraldi  tenniseosakond.  (Ulman, Jürine, Põldoja, Värv 2013: 29)     1.3. Tenniserõivaste areng  20.  sajandi  algust  iseloomustavad  kõrge  krae  ja  pikkade  varrukatega  pluusid.  Naised  mängisid  maani  ulatuvates  seelikutes,  peas  oli  kübar  ja  jalas  sukad,  mis  takistasid  liikumist.  Wimbledoni  turniiril hakati kandma valgeid rõivaid, mis on siiani selle turniiri sümbol.     Joonis 2. Tenniserõivad 1900. Aastal  Allikas: http://www.chronicallyvintage.com/2013/08/serving-up-some-vintage-tennishistory.html 


8    1920  -  1930.    aastatel  oli  iseloomulik  põlvedeni  ulatuv  seelik,  lühikesed  püksid  ning  ilma  varrukateta pluus. (Sweatband kodulehekülg)  Suureks mõjutajaks oli 1940. ndatel 2. Maailmasõda, mis nõudsid korrektsust ja vorme, mistõttu  hakkasid naised kandma kostüüme, sealhulgas ka pükskostüüme.   1950 - 1970. aastatel muutusid kleidid lühemaks, kaharamaks ning väga kirjuks. (Tennis Fashion:  The..:2016)    Joonis 3. Tenniserõivad 1958. Aastal  Allikas: http://www.tenniscanada.com/the-evolution-of-womens-fashion-in-tennis/    1980.  -  1990.  aastatel  olid  spordirõivaste  kõrgaeg.  Populaarseteks  said  kergete  sportlike  pükste  puhul püksseelikud. Valmistati riided ülikergest ning hingavast materjalist, milleks oli lükra, sest  see oli tugev, veniv ning kuivas kiiresti. (The Evolution of..:2011)  Töö autor arvab, et kuna tegemist oli aristokraatliku spordialaga, siis võitmine ei olnudki nii tähtis  ja põhiline rõhk oli riietusel. Naisterahvad pidid tennist mängides välja nägema väga naiselikud ja  daamilikud.   21. Sajandist tulid  moodi  minipluusid  ning tennisekleidid ja seelikud muutusid  lühemaks.  Anna  Kournikova,  kes  on  endine  profitennisist,  kandis  lühikesi,  kitsaid  ning  kehasse  istuvaid  riideesemeid. Tema julgete riiete valikuga muutusid populaarseks pluusid, mis paljastasid kõhtu. 


9    Tema riietumisstiili on samuti peetud üheks ebasobilikumaks Wimbledoni tenniseturniiri ajaloos.  (Nachman, Joey 2011)    Joonis 4. Anna Kournikova 2000. aastal  Allikas:  https://www.express.co.uk/celebrity-news/825498/Wimbledon-2017-results-BBC-Anna- Kournikova-throwback-age  Tänapäeval  pole  tennises  rõivaste  kandmisel  piire.  Kantakse  pikkadest  pükstest  kuni  minipluusideni välja. Iga mängija tahab erineda teisest mängijast, seega on oluline, et riided oleksid  ainulaadsed. Näiteks Maria Sharapova üllatas oma fänne 2017. aastal Swarovski kristallidega kleiti  kandes.  Tavaliselt  maksavad  kleidid  100  euro  piires,  kuid  see  kleit  maksis  umbes  600  eurot.  (Clarke, Jenna 2017)  Töö autori arvates on spordiala fookus võitmisel. Samas pööratakse väga suurt rõhku ka riietusel,  praeguse ajastu tennisistid on uue spordimoe loojad.    1.4. Turniirid  Igal aastal mängitakse sadu erinevaid tenniseturniire, aga kõige tähtsamad on 5 turniiri.        


10    Suurbritannia lahtised meistrivõistlused   Aastal  1875  All  -  England  Croquet  Club  rajas  Londoni  lähedale  paiknevasse  Wimbledoni  tenniseväljakud. Esimene Wimbledoni turniir korraldati 1877. aastal ning võisteldi ainult meeste  üksikmängus,  kus  oli  osavõtjaid  22.  Tänapäeval  toimuvad  nii  meeste-  kui  naiste  turniirid,  mis  kestavad kokku 2 nädalat ning selle jooksul peetakse maha üle 800 mängu 18. väljakul. Vastavalt  Wimbledoni  korraldajate  ettekirjutusele,  peavad  Wimbledonis  kõik  tennisistid  kandma  platsil  pealaest jalatallani lumivalget tenniseriietust. (Eesti Tennise Liidu kogulehekülg)    Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused  Prantsusmaal sai tennis populaarseks 19. sajandil. Peagi said Pariis ja Prantsuse Riviera  maailmatasemel tennisekeskuseks. Esimene turniir toimus 1891. aastal ja on ainuke neljast  lahtistest meistrivõistlustest, mis toimub liivaväljakutel. (Roland-Garros kodulehekülg)    USA lahtised meistrivõistlused  Esimest korda toimus turniir 1881. aasta augustis muruväljakul. Algusaastatel tohtisid võistelda  ainult  mehed,  paar  aastat  hiljem  lubati  ka  nendel  mängida.  Alates  1978.  aastast  mängitakse  kõvakattega  väljakutel.  Võistlus  algab  augusti  viimasel  esmaspäeval  ja  kestab  2  nädalat.  (Eesti  Tennise Liidu kodulehekülg)    Austraalia lahtised meistrivõistlused  Esimesed meistrivõistlused toimusid alled 1905. aastal, kuid tennist mängiti Austraalias juba 1880.  aastast. Alguses mängiti muruväljakutel, kuid hiljem mindi üle kõvakattega väljakutele. Turniiri  on mängitud mitmes eri linnas üle Austraalia, kuid kõige enam Melbournis ja seda ka tänapäeval.   (Australian Open kodulehekülg)    Davis Cup ja Fed Cup  Fed Cup on esimene rahvusvaheline võistkondlik naiste tennisevõistlus alates 1963. aastast. See  loodi, et tähistada Rahvusvahelise tennise föderatsiooni (ITF) 50. Sünnipäeva. Kõige rohkem läbi  aegade on võitnud turniiri Ameerika (18x). (Fed Cup kodulehekülg) 


11    Davis Cup on esimene meeste rahvusvaheline võistkondlik turniir. Võistlus algas 1900. aastal ja  esimene mäng toimus Inglismaa ja Ameerika vahel. (Davis Cup kodulehekülg)  Turniiridel  osaleb  kokku  16  riiki  ja  nende  riikide  parimad  mängijad.  Kõige  rohkem  tiitleid  on  võitnud mõlemal turniiril Ameerika, vastavalt 18 ja 32 korda.    Erinevad väljakukatted  Levinumad väljakukatted on muru-, savi-liiva- ja kõvakattega väljakud. Väljakukatted on erinevat  värvi ning väljakust sõltub ka palli põrge.  Liivaväljakud  on  tehtud  saviliivast,  purustatud  põlevkivist  või  telliskivist.  Pall  põrkab  väljakul  aeglaselt ning seetõttu kasutatakse löömiseks topspin’i, mida lüües põrkab pall kõrgele ning eemale  ja  seda  on  raske  tagasi  lüüa  (APT  kodulehekülg).  Autori  arvates  on  selliseks  mängijaks  Rafael  Nadal,  keda  kutsutakse  liivaväljakute  maailmameistriks,  sest  ta  lööb  suure  topspin’iga  ja  saab  sellest suure eelise.  Muruväljakud on  kõige  kiiremad väljakud ning  pall põrkab väga  kiiresti. Tavaliselt on punktid  väljakul lühikesed, sest pall põrkab väga madalalt. Eeliseks on sellel väljakul väga hea ja kõva serv  ning vollemäng, millega võetakse vastasel aeg ära. Autori arvates on selliseks mängijaks Roger  Federer, kes on olnud mitmeid kordi maailma esinumber ning on väga hea vollemängu ja serviga  mängija.   Kõvakattega  väljakud  on  tehtud  akrüülpinnakihtidest.  Väljakud  on  tavaliselt  kiiremad  kui  liivaväljakud, kuid aeglasemad kui muruväljakud. (APT kodulehekülg)             
 


12    2. Reeglid    Tenniseväljaku pikkus üksikmängu puhul on 23,77 m ja laius 8,23 m ning paarismängu korral on  laiuseks  10,97  m.  Väljaku  keskelt  on  võrgu  kõrgus  0,91  meetrit.  Levinumad  väljakukatted  on  muru-,  savi-liiva-  ja  kõvakattega  väljakud.  Väljakukattest  sõltub  palli  põrge  ning  mängu  kiirus.  (Eesti Tennise Liidu kodulehekülg)  Kõige levinum tennisepalli värv on kollane, kuid on olemas ka valget värvi. Pall kaalub 56 - 58,5  grammi. (Rocking reckets kodulehekülg)  Tennisereketid  on  valmistatud  terasest,  alumiiniumist  ja  paljudest  teistest  segudest,  vanasti  olid  reketid tehtud puidust. Reketi kaalule ja kujule pole seatud mingeid piiranguid, kuid reketi pikkusel  ja laiusel on teatud mõõtmed, mida ei tohi reket ületada.   Reketi  raami  pikkus  koos  käepidemega  ei  tohi  ületada  81,28  cm  ja  kogulaius  31,75  cm.  (Eesti  Tennise Liidu kodulehekülg)    Punktimäng algab ühe mängija palli mängu panemisest (servist). Punkt  kestab kuni pall lendab  out’i või ei suudeta palli lihtsalt üle võrgu lüüa. Punkte loetakse 15-0, 30-0, 40-0 ja siis juba geimi  võit. Igas geimis servib vaid üks mängija ja vastane tõrjub. (ITF Rules of tennis 2017: 11)  Out- kui pall lendab väljaku piiridest välja   Igas geimis servib vaid üks mängija ja vastane tõrjub. Punkte loetakse 15, 30, 40 ja siis juba geimi  võit. Kui mängija võidab geimi esimese punkti, on seis “15” tema eduks, järgmine punkt “30”,  kolmas “40” tema eduks ja neljanda punkti võitmisel loetakse ta geimi võitnuks. Kui mõlemad  mängijad on võitnud kolm punkti, loetakse seis “mäng tasa”, järgmine punkt loetakse “edu” selle  punkti võitnud mängijal. Kui sama mängija võidab ka järgmise punkti, võidab ta geimi, kui kaotab,  on mäng jälle “tasa” ning kõik algab uuesti kuni kahepunktilise paremuseni. Pärast geimi lõppemist  hakkab  teine  mängija  servima,  olenemata  kumb  eelmise  geimi  võitis.  (Eesti  Tennise  Liidu  kodulehekülg) 


13    Seti võiduks on vaja võita 6 geimi ja samuti peab olema 2 geimiline edu vastase ees, mis tähendab,  et mängijal peab olema vähemalt üks “murdmine” rohkem kui vastasel. Kui seti seisuks saab juba  6 - 6 mängitakse kiire lõppmäng. Maksimaalne settide arv meestel on kohtumises viis, naistel aga  kolm. (Eesti Tennise Liidu kodulehekülg)    Esimese geimi lõppedes saab servi vastuvõtjast servija ja servijast vastuvõtja ja nii igas järgnevas  geimis.  Mängijad  vahetavad  väljaku  pooli  esimese,  kolmanda  ja  iga  järgneva  paaritu  arvulise  geimide summaga geimi järel. Seti lõppedes vahetatakse pooli kui geimide summaks on paaritu  arv, näiteks seisul 6:3. (ITF Rules of tennis 2017: 13)    Servi  sooritamise  ajal  ei  tohi  servija  muuta  oma  asukohta  käies  või  joostes,  on  lubatud  vähesel  määral muuta oma jalgade asendit nii, et see oluliselt ei muuda tema esialgset asendit. Samuti ei  ole lubatud servimise ajal astuda väljaku joone peale. Püsitakistusteks on väljakul asuvad võrk,  postid,  võrgutoed,  võrgulint  ja  rihm,  väljakut  ümbritsevad  piirded,  istmete  alused,  toolid  koos  nendel  istujatega  ning  kõik  teised  takistused  väljaku  ümber  ja  kohal.  Takistus  on  ka  kohtunik,  võrgukohtunik ja pallipoisid. (ITF Rules of tennis 2017: 7)                       
 
 
 


14    3. Peamised tenniselöögid ja tehnika    Eeskäelöök  Eeskäsi  on  üks  kõige  tähtsamaid  lööke  tennises.  Tagajoone  pallivahetuses  on  eeskäelöök  enim  kasutatav löök. Head eeskäelööki saab arendada ohtlikuks relvaks igat tüüpi mängijate puhul. Seda  lööki  kasutatakse  sageli  vastase  surve  alla  panekuks  ja  punkti  võitmiseks.  Löögi  sooritamisel  kasutatakse  erinevaid  hoideid,  mis  toovad  eelise  vastase  ees.  Idahoie  (vt  lisa  1)  on  kõige  klassikalisem eeskäehoie. Sellist lööki saab lüüa nii avatud kui poolavatud jalgade asendist. Palli  tabamispunkt on kehast madamal ja kaugemal. Hoie soodustab lamedat või kerget kaetud lööki.  Poolläänehoidel  (vt  lisa  1)  on  ranne  painutatud  tagasi  ning  reketi  pea  on  suletud  asendis  nii  hoovõtul kui löögi ajal. Selle hoidega mängitakse tavaliselt poolavatud kuni avatud jalgade asendis.  Löögi sooritamine algab küünarnukist ja õlgade sünkroonsest pööramisest. Läänehoie (vt lisa 1)  erineb poolläänehoidest selle poolest, et selle hoidega lüüakse kõrgemaid õlast ülalpool palle. Hoie  tekitab  tugevat  topspin’i  ehk  kaetud  lööki,  seega  sobib  pigem  aeglasele  kõrgema  põrkega  väljakukattele. Lööki sooritatakse avatud asendis sest läänehoidega eeskäelöök nõuab järsku reketi  liikumise trajektoori ning reketi liikumise kiirus on väga suur tabamise hetkel. Kontinentaalhoiet  (vt lisa 1) kasutatakse tavaliselt servi, lendpalli ja rabaku löömiseks, sest ei ole vaja vahetada hoiet  eeskäe- ja tagakäelendpalli löömiseks ning see hoie võimaldab randme maksimaalset paindumist  ja võimaldab lüüa ka lõigatud pallingut ja rabakut. Seda lööki kasutatakse ka lõigatud eeskäelöögi  sooritamiseks. (Miguel Crespo, Dave Miley 1998: 66)      Tagakäelöök  Tagakäe  lööki  kasutatakse  tagajoonemängu  juures.  Tähtis  on  õlgade  õigeaegne  pööre,  korralik  hoovõtt reketiga ja hea palli jälgimine. Tagakäe juures on tähtis jälgida ühtlaselt kiirenevat rütmi,  kus löögi algus on aeglasem ja lõpp kiirem. Tagakätt saab lüüa erinevat moodi ning selleks on palju  hoideid. Idahoie (vt lisa 1) on tippmängijate seas kõige populaarsem hoie ning seda sooritatakse  ühe  käe  tagakäelöögiga.  See  hoie,  mille  puhul  esimese  sõrme  nukk  on  reketi  käepideme  peal,  kindlustab  reketipea  vertikaalse  asendi  tabamispunktis,  jättes  samal  ajal  randme  mugavasse  ja  tugevasse asendisse. Kontinentaalhoide (vt lisa 1) puhul juhib ranne reketit nii, et reketipea oleks 


15    palli tabamise ajal vertikaalselt ja võimaldaks soovitud löögiliigutust. Kahekäehoidel (vt lisa 1) on  mõlemal käel ida eeskäelöögi hoie (vasak käsi domineeriv). Kahe käega tagakätt löövate mängijate  hoide  valik  on  üsna  individuaalne,  kuid  siiski  on  soovitatav  paremakäelisel  mängijal  kasutada  parema käega ida tagakäe- või kontinentaalhoiet ning vasak käsi peaks olema asetatud parema käe  vastu kasutades ida eeskäe- või poollääne eeskäe hoiet. See hoie võimaldab suuremat paindlikkust  erinevate  löökide sooritamiseks,  eriti  lõigatud  tagakäelöögi  puhul.  (Miguel  Crespo,  Dave Miley  1998: 70)    Serv ehk palling  Hea servi omandamise algstaadiumis on tähtsaimateks elementideks on liigutuse lihtsus, liigutuse  katkematus, hea tasakaal ja palli täpne ülesvise ja piisavalt korrektne hoie.  Tänapäeval kasutavad  mängijad tavaliselt servides kontinentaalhoiet. Servija alustab lööki küljega löögi suunas, vaba käsi  viskab palli üles pea kohale, kust teise käega tabatakse palli võimalikult kõrgest punktist. Esimese  servi ebaõnnestumise korral saab lüüa alati teise servi. Teine serv erineb esimesest servist väga  palju. Nimelt lüüakse teist servi suurema vindiga ja kindlamalt üle võrgu õigesse kasti. Tavaliselt  sihitakse vastase nõrgemale löögi poolele, et eelis saada. Tähtis on servi juures jälgida ühtlaselt  kiirenevat rütmi, kus löögi algus on aeglasem ja lõpp kiirem. Servi juures võib ka meeles pidada,  et alati pole tähtis tugevus, vaid täpsus.   Samuti on servil erinevad variatsioonid: keerdpallingut kasutatakse peamiselt savi-liivaväljakutel,  sest  see  põrkab  kõrgemale  ja  on  veavaruga;  lõigatud  palling  annab  mängijale  võimaluse  viia  vastane väljakust välja, sest pall põrkab suunaga väljakust välja. (Miguel Crespo, Dave Miley 1998:  74)    Lendpall  Tavaliselt kasutavad mängijad mõlema lendpalli jaoks kontinentaalhoiet. Siiski võib aeglasemate  pallide löömisel ka hoideid muuta. Eeskäe lendpalli puhul liigub reket alla ja ette. Selle liigutuse  ajal eespool olev jalg teeb sammu palli suunas luues nii pool-avatud löögiasendi. Õlad pöörduvad  samuti  ettepoole,  küünarnukk  sirutub  välja  ja  reketipea  on  kergelt  avatud,  pannes  sellega  palli  tagurpidi  pöörlema.  Tagakäe  lendpalli  löömine  on  sarnane,  kuid  keha  pööratakse  väga  vähe. 


16    Tabamispunkt  on  rohkem  eespool  kui  eeskäevolle  puhul.  Mõlemaks  löögiks  on  vajalik  kõikide  kehaosade koordineeritus ning tabamishetkel peaksid kõik liigesed olema suhteliselt liikumatud.  Madal lendpall on üks raskemaid võrgutsoonis sooritatavaid lööke. Mängija peab lööma palli väga  madalalt  ja väga lähedalt  võrgule ning üritama samas võrgust  üle lüüa.  Kõrge lendpall  kujutab  endast pigem rohkemat kui lihtsalt palli löömist kõrgemast punktist. See on kaitselöök, kuid saab  muuta  ründelöögiks  lüües  palli  tugevalt,  terava  nurga  all  ja  joonte  lähedusse.  Stopp-volle  on  kombinatsioon  stopist  ja  vollest.  Reket  liigub  tabamispunkti  suunas  aeglaselt  ning  reketipea  on  kokkupõrke hetkel kergelt avatud asendis. (Miguel Crespo, Dave Miley 1998: 78)    Rabak   Rabaku löömse liigutus on väga sarnane serviliigutusele. Rabakut lüües ei ole mängijal kontrolli  palli  lennutrajektoori  üle  ning  seetõttu  peab  ta  leidma  palli  löömiseks  parima  positsiooni.  Ajastamine on seetõttu kriitilise tähtsusega. Sel põhjusel lüüakse rabakut pooliku serviliigutusega,  kus reket viiakse kohe taha üles ilma servile omase silmuseta selja taga. Mängija pöörab ennast  küljetsi võrguga ja kasutab lühikesi samme sobiva löögipositsiooni saavutamiseks. Mängija peab  rabaku  löömiseks  kasutama  kontinentaal-või  ida  eeskäehoiet.  Rabakul  on  mitu  erinevat  variatsiooni:  rabak  hüppelt,  mida  kasutatakse  vastulöögina  väga  headele  pikkadele  loppidele;  põrkelt rabaku löömine, mis on efektiivne vastulöök väga kõrgetele loppidele; tagakäerabak, mida  kasutatakse siis kui eeskäega rabaku löömine on väga raskendatud. (Tennis Files kodulehekülg)    Lopp ehk küünalpall  Loppi löömiseks kasutatakse samu hoideid mida tagajoonelöökide puhul. Ettevalmistus on sarnane  tagajoone löökide ettevalmistusele, kuid hoovõtu liigutus peaks olema natuke lühem. Reket liigub  alla ja reketipea avaneb ning mõlemad põlved on kõverdatud kohandamaks keha löögitsoonile ja  keharaskus on kantud üle tagumisele jalale. Reketipea on tabamipunktis avatud asendis ning ranne  on  fikseeritud.  Löök  lõpetatakse  peast  kõrgemal  ning  terve  keha  on  sel  hetkel  tasakaalustatud  asendis.  Samuti  küünalpalli  kasutamine  kõrgemal  tasemel  ei  hõlma  vaid  lameda  küünalpalli  kasutamist, vaid saab lüüa ka rebitult ja lõigatult küünalpalli. Mõlemalt poolt löödud küünalpallid  on sarnased tagajoonelöökidele ning saab kasutada nii ründe- kui kaitselöökidena. 


17    Eksimusi  tennises  ei  saa  ära  hoida,  neid  on  võimalik  minimaliseerida  kui    suudetakse  mängu  dikteerida ja oma initsiatiiv vastasele peale suruda. Sellisel juhul hakkab eksima vastane, jõudmata  õigel ajal pallini, kuna aeg löögi sooritamiseks võetakse ära ning ei jõuta valmistuda järgnevateks  löökideks. (Miguel Crespo, Dave Miley 1998: 81)    Jalgade töö  Jalgade töö on oluline tegur ükskõik millise löögi edukal sooritamisel. See on alustala, mis toetab  keha  liikumist  palli  löömisel.  Tagakäelöögi  jalgade  töö  baastehnika  on  aastkümnete  jooksul  püsinud  võrdlemisi  muutumatuna.  Paremakäelistel  õpetatakse  enamasti  palli  löömist  jalgadega,  liikudes  palli  poole umbes  45-kraadise nurga  all, jalad mugavas  laiuses.  Kui  jalad on üksteisele  liiga lähedal, siis kipub tasakaal kaduma ja löök ebaõnnestub. Võrreldes tagakäelöögi jalgade tööga  on eeskäelöögi õigeks jalgade tööks peetu aastate jooksul järsult muutunud. (W. T. Gallwey 2017:  75)    Split step on osa jalgade tööst. See on vahehüpe, kus mängija maandub põlved veidi kõverdatult,  jalad õlgade laiuselt, raskuskese võrdselt ettepoole jagatuna, mõlema jala päkkadele. Split step on  hetkeline, kergete jalgadega maa puudutamine, millega ei tohiks kaasneda mingit erilist üleshüpet.  Selline tegutsemine aitab kaasa kiiremale reageerimisele ja jõulisemale liikumisele järgmise palli  suunas.  Split  step’i  tuleb  teha  õigeaegselt,  moment  enne  vastase  palli  tabamist.  See  annab  võimaluse vajadusel kiirelt suunda muuta ning saavutada järgmiseks löögiks korralik asend. Split  step’i  kasutatakse  tagajoonel,  võrgumängus,  oma  löögist  võrku  liikumisel.  Kõige  rohkem  kasutatakse split step’i aga servi tõrjel ning lendpalli löömisel. Split step’i tuleks teha alati enne  igat lööki. (W. T. Gallwey 2017: 74)   
 
 
 
 


18    4. Praktiline töö õppevideo tenniselöökidest     4.1. Töö kavandamine  Töö kavandamine algas praktilise töö juhendaja valimisega. Soovisin teha midagi seotud tennisega,  kuna on sellega tegelenud 11 aastat. Valisin praktilise töö juhendajaks Marek Koitla, kes on samuti  spordiga  seotud.  Juhendaja  soovitas  häid  teemasid  tennisega  seoses,  kuid  õppevideo  idee  peale  tulin täiesti ise. Otsustasin teha õppevideo tenniselöökidest. Edasi panin  paberile kirja, milliseid  lööke  soovin  videosse.  Võtsin  endale  abiks  8.  klassis  tehtud  loovtöövideo  versiooni  tenniselöökidest, mis oli algeline. Antud töö aitas mul mõelda, kuidas video üles ehitada ning mis  järjekorras lööke lüüa.     4.2. Töö käik   Praktiline  töö  algas  löögipartneri  ja  operaatori  otsimisega.  Seejärel  broneerisin  väljaku  ning  filmisin 2 tundi erineva nurga alt peamisi tenniselööke. Soovisin, et oleks eeskäest, tagakäest ja  servist aegluubis kaadrid, et saaks paremini löögiliigutusest aru. Järgmisel päeval salvestasin kõik  klipid arvutisse ja hakkasin videot kokku monteerima. Video monteerimine on minu jaoks lihtne,  sest  olen  ennegi  selle  sama  programmiga  monteerinud  erinevaid  videosid.  Seejärel  alustasin  klippide valimisest videosse (vt lisa 2), mida tuli lõigata ja ümber tõsta. Samuti lisasin aegluubis  kaadri juurde. Tagakäe filmimiseks oli vaja leida õige nurga alt filmitud klipp, et löögitehnika oleks  täielikult kaadris, sest alati ei tulnud löök tehniliselt kõige paremini välja. Edasi kujundasin juba  videot  ja  otsisin  taustaks  muusikat.  Eeskäe-  ja  tagakäe  lendpalli  kokku  monteerimine  oli  kõige  raskem, sest löök on kiire ja õigeid kaadreid oli vähem. Järgmisena valmisid rabaku klipid ja tähtis  oli siin õige nurga alt õige kaader saada. Servil soovisin eraldi teha jalgadest ning nende liikumisest  klipid ja samuti aegluubis kaadreid. Servi vastuvõtmise ehk tõrjelööke alguses ei mõelnud videosse  panna, kuid pidasin siiski oluliseks, sest need löögid on servile järgnevad ja väga tähtsad löögid,  kus on näha ka split step’i. Kui video valmis sai, lisasin tasutamuusika (vt lisa 2). Video on õppe- eesmärgil, seega kirjutasin ka tekstid valmis iga löögi kohta, mida videole peale lugeda. Valisin  video pealelugejaks Mihkel Viinalassi, kellel on väga kaasahaarav, kõlav ja selge hääl. Leppisime  kokku aja ning seejärel salvestas Mihkel heliruumis löökide kohta teksti. Hiljem monteerisin videot 


19    ja lisasin Mihkli hääle sinna juurde ning video lõppu lisasin tänusõnad ja viimased viimistlused  kujunduse osas.     4.3. Tulemused ja arutelu  Praktilise  töö  käigus  valmis  video  tenniselöökidest  õppe-eesmärgil.  Töö  tegemisel  aitasid  mind  Matthias Vetevool, kes filmis ja aitas kaasa õigete löökide väljavalimise ning Ann Maria Muuli,  kes oli löögipartneriks. Töö eesmärgiks oli tutvustada tenniselööke ja samas tuleb see kasuks minu  enda  tennisemängus,  kuna  alati  on  hea  ennast  kõrvalt  vaadata,  mida  paremini  teha.  Video  tegemiseks  kulus  neli päeva,  mis  sisaldab lisaks  monteerimistele  ka filmimist ja pealelugemist.  Praktilise töö käigus pildistasin oma töö protsessi, mida võib näha töö lisas. Arvan, et praktiline  töö annab lisaks mulle kui ka selle töö vaatajatele aimu tennisemängust ja löökidest. Lisaks annab  aimu kui pikaajaline töö on õige tennisemängu tehnika omandamine. Samas on tegemist toreda ja  kaasahaarava spordialaga, mille harrastamist julgen soovitada kõigile.                                 


20    Kokkuvõte    Praktilise töö käigus uuris töö autor tennise ajalugu ja peamisi tennise lööke koos nende tehnikaga.  Praktilise  tööna  valmis  tennisevideo  tenniselöökidest,  mille  käigus  õppis  ja  rakendas  autor  erinevaid oskusi ja teadmisi.   Eesmärgiks oli välja selgitada kuidas arenes tennisemäng Eestis ja kogu maailmas.. Tennise algus  ulatub juba rohkem kui 800 aasta tagusesse aega, kui tennist mängiti peopesaga üle nööri.   Teine eesmärk oli uurida peamiste tenniselöökide kohta, mille käigus sai autor teada paljude uute  reketihoiete  ja  nende  nimetuste  kohta.  Lisaks  on  juttu  ka  löökide  löömisest  alustades  jalgade  asendist, õla ja puusa pööramisest kuni löögi lõpetamiseni. Lisaks tõi autor välja, et esimene serv  on tugevam ja kiirem, kuna sellega püütakse maksimaalselt vastast survestada. Teine serv pannakse  mängu kindlamalt ja suurema vindiga.    Töö  käigus  uuris  töö  autor  tennise  ajalugu,  kuidas  on  tennisemäng  arenenud,  tenniselööke  ja  tehnikat.   Praktilise  töö  käigus  sai  autor  juurde  kasulikke  oskusi  video  monteerimisel,  samuti  tuli  välja  selekteerida  õiged  ja  kõige  paremini  arusaadavamad  löögid.  Töö  autoril  on  plaanis  tulevikus  võimalusel  kasutada  antud  videot  õppe-eesmärgil,  näiteks  suvel  algajaid  või  nooremaid  lapsi  treenides.  Töö valmimisega seoses soovib töö autor tänada oma juhendajat Marek Koitlat, Ann Maria Muulit,  kes oli video tegemisel  löögipartneriks ja Matthias Vetevool, kes filmis löökide sooritamist.                   


21    Kasutatud allikad    APT kodulehekülg. Kättesaadav: http://sportsbyapt.com/types-tennis-courts/ (01.02.2019)  BBC kodulehekülg. Kättesaadav: https://www.express.co.uk/celebrity-news/825498/Wimbledon- 2017-results-BBC-Anna-Kournikova-throwback-age (01.03.2019)  Eesti Tennise Liidu kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.tennis.ee (05.02.2019)  Err kodulehekülg. Kättesaadav: https://sport.err.ee/34954/pilguheit-ajalukku-kust-parineb- tennise-veider-punktisusteem (07.02.2019)  Gallwey, W. T. 2017. Sisemine mäng: tennis. Ilotrükk.  International Tennis Federation. 2017. ITF rules of tennis.   Issuu kodulehekülg. Kättesaadav: https://issuu.com/search?q=kaia%20kanepi (08.01.2019)  Põldmäe, A., Ulman, J., Jürine, J., Värv, M. 2013 . Eesti tennis 100. Tallinna Raamatutrükikoda  Rocking Rackets kodulehekülg.   Kättesaadav: http://rockingrackets.com/?lan=et&page=help&extra= 2 (17.02.2019)  Sweatband kodulehekülg. Kättesaadav: http://active.sweatband.com/tennis/tennis-fashion-history- from-long-formal-dresses-to-the-miniskirt.htmlactive.sweatband.com/tennis/tennis-fashion- history-from-long-formal-dresses-to-the-miniskirt.html (03.02.2019)   Tennis Files kodulehekülg. Kättesaadav: https://tennisfiles.com/five-tennis-strokes (03.02.2019)             


22    Lisad  Lisa 1. Reketi hoided       
Joonis 1. Eeskäelöögi idahoie 
               


23      Joonis 2. Eeskäelöögi poolläänehoie                       


24      Joonis 3. Eeskäelöögi läänehoie                         


25      Joonis 4. Eeskäelöögi kontinentaalhoie             


26      Joonis 5. Tagakäelöögi idahoie             


27      Joonis 6. Tagakäelöögi kontinentaalhoie             


28      Joonis 7. Tagakäelöögi kahekäehoie                         


29    Lisa 2. Töö protsess    Joonis 1. Autor monteerimas videot             


30      Joonis 2. Õigete löökide välja lõikamine ja ümber tõstmine