Rastignacile on ta alguses vastumeelne, kuid pärast saab ta aru, et Vautrin tahab talle ainult head. Vautrin käitub küll inimestega ebaviisakalt ja sõjakalt, aga ta näeb kohe, et Rastignacis on midagi erilist. Niisiis jagab ta oma tarkusi ja õpetusi noorele õpilasele igasuguste vihjete kaudu. Vautrinil on kombeks väljuda peale einet, ilmuda tagasi lõunasöögi ajaks , kaduda kogu õhtuks ning tagsi tulla kekskööl võtmega mille on pansioni omanik talle usaldanud . Preili Michonneau ja Poiret saavad teada, kes Vautrin tegelikult on ning politseinik palun preililt teenet, et arreteerida sunnitöölt pagenud vang, kus teda tuntakse Surmanarritaja nime all. Vautrin pakub kõigile veini ning toimub suur joomapidu Eugene saab Delphinelt kirja, kus ta seletab, et ootas teda kaua. Samal ajal tuleb teade, et Härra Frederic(tailleferi poeg) on kahevõitluses surma saanud. Vautrin kukub pikali ning preili Michonneau avastab, et too mees ongi Jackues Collin
Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Mood enne ja pärast esimest maailnasõda(moekunst) Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910.aastatele,kümnendile,mille omapäraks oli jagunemine kaheks täiesti erinevaks,enne-ja pärastsõjaaegseks ühiskonnaks. Enne esimest maailmasõda oldi vaimustatud eksootikast.Paul Poiret,hüüdnimega Pariisi Pasa,lõi riietusstiili,mida mõjutas tugevasti Vene balleti külaskäik Pariisi 1909.aastal.Sellest hetkest alates nägi terve euroopa mood välja,nagu oleks see olnud pärit Bakseti lavakujundusest.Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puus rõhutamine hakkas kaduma.Sellest hetkest ronis vöökoht ülespoole rinna alla,luues uue ampiirjoone,ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv
Naised hakkasid kandma meesteriietest inspireeritud rõivaid Kui varem pole aluspesule suurt rõhku pandud, siis nüüd muutub aluspesu väga tähtsaks Moodi läheb printsesslõige. Kleidid on rohkem ühes tükis Jalanõudest kanti kõrgeid kontsi Peakatted muutusid tillukesteks RIIETUS Androgüünsus - naised hakkasid kandma seni meestele mõeldud praktilisi mantleid ja vihmakeepe, skirt suite jäiga krae ja lipsuga, isegi sportlikke põlvikuid Haaremseelik/püksid - Paul Poiret Ballet Russes Pastelsed toonid asenduvad eksootiliste tumedamate toonidega Praktilisem siluett Korsette pole The hobble skirt Bias cut DISAINER PAUL POIRET 1910 Vaimustuses eksootikast ja armastas värve Muutis naiste arusaama sellest, et riietus ei pea olema pastelsetes toonides Pani draamat riietesse/moodi Sai inspiratiooni vene balletist Otsis inspiratiooni läänest, Marokost, Hiinast DISAINER MADELEINE VIONNET 1910
Isa Goriot Balzac Tegelased: Tööpoiss Cristophe paks köögitädi Sylvie vanapreili Michonneau (nuhk) isa Goriot Eugene de Rastinac (vaene üliõpilane) vanahärra Poiret hr. Voitrin (surmanarritaja) Vauquer pansioni omanik I Pansion Vauquer ei sallinud vana tüli pärast eriti Gorioti, ta oli pigem pansioni naerualune Goriot oli rikas, aga tütarde ülalpidamine laostas teda Eugene hakkab ihaldama kallist ja uhket eluviisi, kasutab ära kuulsat sugulast Algne umbusaldus Gorioti vastu kaob peale Beauseantiga vestlemist, kes paljastas Gorioti elu
MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL Referaat Sissejuhatus 20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid
sõnade järgi suurstilisti – tunne ära oskusest jääda iseendaks isegi pidevalt muutuvas moemaailmas 5 20.sajandi algaastate mood 20 sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. Poret sõnade järgi nägi korsetiga naine välja nagu koormavedaja. Poiret 1904.aastal juba oma nime all loodud rõivasiluett oli lihtne ja sirge
Tegelased Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i
Noormees läks neiuga kohtuma ning nägi teda kurvas meeleolus, pikka pärimise järgi otsustas usaldada neiu oma pettumuse põhjuse, kui Eugene läheb mängib rahaga. Tgasi tulnud näitas ta oma võidetud summat. Delphine oli pettunud, kuna abikaasa talle midagi ei lubanud. Eugene meelitas Victorine´i, kuid pärast kõnelust Vautriniga oli tema meel muutunud. "Tehku ta mis tahab, kindlasti ei abiellu mina preili Tailleferiga!"ütles Eugene enesele. Preili Michonneau ja Poiret saavad teada, kes Vautrin tegelikult on ning politseinik palun preililtt teente, et arreteerida sunnitöölt pagenud vang, kus teda tuntakse Surmanarritaja nime all. Vautrin pakub kõigile veini ning toimub suur joomapiduEugene saab Delphinelt kirja, kus ta seletab, et ootas teda kaua. Samal ajal tuleb teade, et Härra Frederic(tailleferi poeg) on kahevõitluses surma saanud. Vautrin kukub pikali ning preili Michonneau avastab, et too mees ongi Jackues Collin
Vautrin ütles Eugéne'le vaikselt kõrva, et teab ta plaanidest, kuid ei lähe täide, Eugéne ei saanud aru. Sylvie viis isa Goriot tuppa magama. Vautrin tahtis teatrisse minna, kutsus Couture kaasa, keeldus, Vauquer tahtis minna, Sylvie pidi aitama tal korseti ümber panna. Vautrin ütles Victorinele, kes Eugéne kõrval oli, et saab varsti rikkaks. Ei tahtnud pärast venna õnnetust rikkaks saada. Couture, Victorine viisid Eugéne magama, Victorine andis talle head-ööd-musi. Michonneau ja Poiret läksid politseisse, tahtsid Vautrini kohta küsida, said aru, et selle kinni võtmine on oluline. Järgmisel päeval magasid kõik kaua. Vautrin käis varakult väljas. Preili Michonneau pani Vautrini kohvi sisse vedelikku. Käskjalg tõi Eugéne'le kirja Delphinelt, ütles, et läheb tema juurde. Tuldi teatega, et Victorine vend haiglas, läks proua Couture'ga ära. Vautrin kukkus kokku, viidi tuppa. Sylvie jooksis arsti järele, Christophe apteeki, proua Vauquer läks eetrit otsima
Victorine kolib isa juurde. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla. Isa Goriot plaanib ise Rastignaci korteri peale kolida. Vahepeal on politsei jõudnud jälile Vautrinile. Nad pakuvad raha preili Michonneaule, et too uinutaks Vautrini ja kontrolliks, kas tema kehal on märk, mis kinnitab tema isikut (põgenenud sunnitööline Surma- narritaja). Preili Michonneau jääb nõusse. Teda aitab teine pansionaadi elanik Poiret. Vautrin osutubki põgenenud kurjategijaks ja ta võetakse kinni. Michonneau sattub pansionaadi elanike põlguse alla, kuna on salakuulaja. Ta lahkub pansionaadist ja Poiret läheb koos temaga. Vahepeal on Anastasie müünud oma mehe perekonna juveele, et aidata oma võlgades armukest. Ta tuleb isa käest raha küsima, kuid tollel pole anda, sest ta on toetanud Rastignaci korteri ostmist. Nähes oma tütre õnnetust on ta kurvastus nii sügav, et ta saab mingisuguse rabanduse
,,Isa Goriot" Proua Vauquer on vana lesknaine, kes peab Pariisis kodust pansioni. Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris. Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie. Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas.
Vautrin ütles Eugéne'le vaikselt kõrva, et teab ta plaanidest, kuid ei lähe täide, Eugéne ei saanud aru. Sylvie viis isa Goriot tuppa magama. Vautrin tahtis teatrisse minna, kutsus Couture kaasa, keeldus, Vauquer tahtis minna, Sylvie pidi aitama tal korseti ümber panna. Vautrin ütles Victorinele, kes Eugéne kõrval oli, et saab varsti rikkaks. Ei tahtnud pärast venna õnnetust rikkaks saada. Couture, Victorine viisid Eugéne magama, Victorine andis talle head-ööd-musi. Michonneau ja Poiret läksid politseisse, tahtsid Vautrini kohta küsida, said aru, et selle kinni võtmine on oluline. Järgmisel päeval magasid kõik kaua. Vautrin käis varakult väljas. Preili Michonneau pani Vautrini kohvi sisse vedelikku. Käskjalg tõi Eugéne'le kirja Delphinelt, ütles, et läheb tema juurde. Tuldi teatega, et Victorine vend haiglas, läks proua Couture'ga ära. Vautrin kukkus kokku, viidi tuppa. Sylvie jooksis arsti järele, Christophe apteeki, proua Vauquer läks eetrit otsima
olnud võimalik juurde pääseda). Oli värvitud kollasega, mis jättis ääretult jube mulje. Tänavalt kostsid töötavate laste kisa ja karjumist. Pansioni sisekirjeldus: must, räpane, mööbel oli vana, lagunenud. Asus 3 korrusel. Alumisel korrusel asusid esik, köök, söögituba, kaminaruum ehk salong. Ruumid olid külmad. Esimesel korrusel asusid maja kaks paremat korterit. Pansioni elanikud: · Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · noor neiu Victorine · sunnitööline Poiret · isa Goriot endine nuudli -ja makaronivabriku omanik · üliõpilane Rastignaq · arstitudeng Teose autor tahab näitata läbi pansioni täpse kirjelduse selle omaniku iseloomu. Sama räämas,must ja aegunud nagu oli pansion oli ka selle omanik Vauquer. Pr. Vauquer Vana, paks, hoolitsemata (parukas lopendas, kinnitamata, vedas enda järel vanu ärakantud tuhvleid, pesemata). Oma välimuselt meenutas viljasalve rotti. Oli hooletu oma külaliste suhtes. Tema
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma
ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine või 7.Missugune on su lemmiks karakter , miks ? Kes on ebameeldivam tegelane , miks ? Minu lemmiks karakter oli Isa Goriot, sest ta oli vanake , kes oli oma elu pühendanud kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Kõige ebameeldivam tegelane oli Härra Poiret ta oli vana, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. 8.Kui sa saaksid olla keegi selle raamatu tegelastes, kes tahaksid olla ja miks ? Tahaksin olla Isa Goriot, sest siis saab tunda mis elu ta on elanud ja kas tal oli raske enda tütarte pärast võidelda , et nad teda hooliks. 9.Mida see raamat sulle õpetas ? See raamat õpetas mulle seda , et haritud inimesel on kergem elus hakkama saada.
Third level Fourth level Fifth level Looming Caneli ,,väike must kleit", esimesena esitletud minimalistliku pikkade varrukatega kleidina, hiljem ka ilma varrukateta mudelina. 1926 nimetas Ameerika Vogue Coco Chanel musta kleiti "Ford,,'ks, mis tähendas lihtsust ja potentsiaali pikaajaliseks eduks. Tema tolle aegne põhiline konkurent Paul Poiret: "Mis on Chanel leiutanud? Luksusliku vaesuse." Siiani peetakse seda riietuseset iga enesest lugupidava naise riidekapis kohustuslikuks ,,Little black dress" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Käekott Esimese õlarihmaga koti disainis Chanel 1922, saades
,,Isa Goriot" ( Rühm II ) 1. Mis aastal algab teose tegevus ? 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Miks kaotas proua suurema osa oma pansionäridest? Kuhu nad läksid= 15. Millisele järeldusele jõuab Goriot enne surma? Vastused ( II- rühm) 1. 1819 2. 30 franki kuus 3. Jack Collin aka. Vautrin oli sunnitööline keda ajasid...
mähitud ürbid, millele moeloojad võisid kujundada erinevaid mustreid ja kaunistusi. Minu arvates oli see hea, kuna tänu sellele muutus riietus mitmekesisemaks. Mantlitel olid erinevad mustrid ja need erinesid disaini poolest. Toimus täielik värvide plahvatus. Hakkas kaduma sukkadelt viktoriaanlik must, mis vahetus punase ja kuldse vastu. Riietused muutusid värvikirevamaks ja mustriterohkemaks. Moemaastikul sai domineerivaks ornament, mille võttis kasutusele Poiret. Minu arvates oli värvide plahvatus hea, kuna nüüd ei olnud riided enam nii tuhmid ja igavad. Inimesed muutusid lõbusamateks. 20. sajandi alguses loodi riietusstiil, mida mõjutas tugevasti Vene ballett. Terve Euroopa nägi välja nagu Baksti lavakujundusest. Minu arvates ei olnud see hea, kuna sellepärast inimesed riietusid ühtemoodi ja nad ei erinenud eriti teineteisest. Moodne naine 20. sajandi alguses oli riietunud värviliselt, mustririkkalt ja kallilt
Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41 Lk 41 Goriot saadab Christophe'i kirjaga (tasutud veksel) krahvinna juurde. Lk 41
Honoré de Balzac ,,Isa Goriot" August 2009 · Alguses kirjeldatakse pikalt üht pansioni (kostikorter) Tegelased: (kõik elavad pansionis) Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i
tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi.
viletsamad olid toad Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E.de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetabRastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte.Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimatvõimalikku elu.Tähtsamad tegelased: Goriot, Vautrin, Vauquer, Poiret, köögitüdruk Sylvie, Coutuer, Eugenie deRastignac, Goriot'i tütred- Anastasie ja Dephine.Mulle tegelikult see Balzac'i teos meeldib. Tema täpsed kirjeldused andsid väga hea ettekujutusesellest keskkonnast, kus nad elasid. Hämmastav, mida kõike ei tehta ja tunta, et oma lapsi aidata. See oli üsna põnevalt kirjutatud. Matahtsin ruttu teada saada, et kas ikka mõni tütar tuleb raskelt haiget isa vaatama ja et mis nüüd juhtuma hakkab
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid rii...
põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi.
Surma-narritaja kuulub ühingusse „Kümme Tuhat“- varaste ühing, kes ei sega end asjadesse, mis pole 10000 franki väärt.Jacques Collin on väga suurte tutvustega ja raskesti tabatav ( ja homoseksuaal TEGELASED: Proua Vauquer – pansionipidaja, paks, vana ja kole naine, lesk, tahtis grioga abielluda, kuna ta tundus rikas Preili Michonneau – nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk, ,paljastab Vautrini. Härra Poiret – kulunud riietega, meie „suure sotsiaalse veski eesli“ moodi mees Victorine Taillefer – näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas
Maailm XX sajandi algul Ülevaade tähtsamatest riikidest Mõned iseloomustavad märksõnad Kiiruse kasv Üleilmastumine Masstootmine ja tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt...
odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. Tähtsamad tegelased: Goriot, Vautrin, Vauquer, Poiret, köögitüdruk Sylvie, Coutuer, Eugenie de Rastignac, Goriot'i tütred- Anastasie ja Dephine. Mulle tegelikult see Balzac'i teos meeldib. Tema täpsed kirjeldused andsid väga hea ettekujutuse sellest keskkonnast, kus nad elasid. Hämmastav, mida kõike ei tehta ja tunta, et oma lapsi aidata. See oli üsna põnevalt kirjutatud. Ma tahtsin ruttu teada saada, et kas ikka mõni tütar tuleb raskelt haiget isa vaatama ja et mis nüüd juhtuma hakkab. Honoré de Balzac "Isa Goriot"
,,Mida rohkem seda uhkem!" Naiste mood (18901900) Hommiku, lõuna ja õhtu kostüümid Ülikonnad ja spordirõivad Korsett kitsas piht Kurvikad puusad Suured varrukad S siluett Eritellimused Suured ja uhked mütsid , laines juuksed Meeste mood (18901900) Kõrge krae Lai ja kotjas jakk Vest Ascot lips Naiste mood (19001910) Moedisainer Paul Poiret Korsett hakkas moest kaduma Kõrge waistline, vaba kanga langemine Seelikud lühemad Ssiluett muutus kitsamaks Vogue: ,,Straighter and straighter...less bust, less hips and more waist...how slim, how graceful, how elegant...!" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Meeste mood (19001910) King Edward VII ajastu 3osaline ülikond
Uus lõhn oli kokku segatud enam kui 80 aroomist. Parfüümipudeli - sellise, nagu me seda ka täna teame - disainis Coco Chanel ise. Tegemist oli esimese korraga, kui lõhnaõlipudelilt vaatas vastu moekunstniku nimi. Chanel nr. 5 oli kalleim kõigist seni müüdud lõhnadest, kuid sellest hoolimata saatis seda ülisuur müügiedu. Isegi Marylin Monroe teatas ühes intervjuus, et ainus asi, mida ta voodis kannab, on Chanel nr. 5. Luksuslik vaesus Just nii nimetas konkurent Paul Poiret Chaneli moeleiutisi. Kadestamiseks ja keelepeksuks oli põhjust, sest poisikese-stiil, mida Coco 1920ndatel tutvustas, pälvis moodsate naiste seas suurt poolehoidu. Taas kord hankis Chanel inspiratsiooni meeste garderoobist, eeskätt Westminsteri hertsogi ja tema kaaskondlaste rõivastest. Ta võttis üle meeste garderoobi kuulunud materjalid, nagu tviid, aga ka pintsakud, mansetinööpidega pluusid ja vestid. Palju
Vautrin ütles Eugéne'le vaikselt kõrva, et teab ta plaanidest, kuid ei lähe täide, Eugéne ei saanud aru. Sylvie viis isa Goriot tuppa magama. Vautrin tahtis teatrisse minna, kutsus Couture kaasa, keeldus, Vauquer tahtis minna, Sylvie pidi aitama tal korseti ümber panna. Vautrin ütles Victorinele, kes Eugéne kõrval oli, et saab varsti rikkaks. Ei tahtnud pärast venna õnnetust rikkaks saada. Couture, Victorine viisid Eugéne magama, Victorine andis talle head-ööd-musi. Michonneau ja Poiret läksid politseisse, tahtsid Vautrini kohta küsida, said aru, et selle kinni võtmine on oluline. Järgmisel päeval magasid kõik kaua. Vautrin käis varakult väljas. Preili Michonneau pani Vautrini kohvi sisse vedelikku. Käskjalg tõi Eugéne'le kirja Delphinelt, ütles, et läheb tema juurde. Tuldi teatega, et Victorine vend haiglas, läks proua Couture'ga ära. Vautrin kukkus kokku, viidi tuppa. Sylvie jooksis arsti järele, Christophe apteeki, proua Vauquer läks eetrit otsima
Elu: · Sündis Pariisis kunstnike Novelli tunnused: perekonnas · eksootiline ainestik · Töötas · dramaatilised peasündmused muinsuskaitseinspektorina. · lakooniline kirjeldusviis. · 1844. aastast Prantsuse Akadeemia liige. · Teise keisririigi ajal senaator. PROSPER MERIMEE 1803-1870 Novellid: · ,,Matteo Falcone" Näidendid: Romaanid: · ,,Federigo" ,,Jacquerie" ,,Charles IX valitsusaja · ,,Carmen" ...
graatsilisuse poolest ning rõivastiil oli uhke ja külluslik. Kogu glamuur oma uute vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega "läks" sõna otseses mõttes pähe. Siluett oli lopsakam, ideaaliks oli küps naine. Kostüümid, mida imetleti, võitsid üha enam populaarsust. Kostüümjakk oli sel kümnendil märgatavalt pikem kui 1890ndail ning seelik sirgem, uueks suunaks oli selgelt mehelik joon. 1900ndate aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul. 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks oli toimunud lõplik pööre. Keegi proua Gordon, peegeldades üldist arvamust esteetide liikumise kohta, oli 1895.aastal kuulutanud oma raamatus daami rõivastest, et kleit oli nende jaoks "kott, mis nööriga umber piha seotud, millel nöör ja kaks väiksemat kotti varrukateks. Nende kübarad on modelleeritud
Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19.sajandi I pool, Pariis. 4) Miljöö: Proua Vaqueri pansionaat on räämas ja vana, tekitab sellist vastikust. Esindab selle aja kõige viletsamaid elutingimusi. Kuid salongid, kus Rastignac käis on luksuslikud ja ilusad ning tekitavad tänu sellele positiivseid meeleolusid. Raamatu
Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas
Neljast joonistatud kavandist meeldis enam kolmest kleidist kokku pandud versioon. Kleidi õmblemisel kasutab autor kolme erinevat kangast, peitelukku, organza paela ning käsitsi õmmeldud dekoratiivlilli, mis annavad kleidile eriti omanäolise ning looduslähedase väljanägemise. 4 1. Põhilised stiilide muutumised 1910-1990ndatel aastatel 1.1. 1910ndad aastad Esimene maailmasõda pani moele punkti. Enne sõda, 1910ndal aastal tõi Paul Poiret rahvani eksootilise riietusstiili värvideplahvatus, karusnahksed detailid, turbanid, haarempüksid ja "hobble skirt"'i (vt joonis 2). Hinnatud disaineri looming hüljati hiljem, aja möödudes asendati see modernismiga1/2 (vt joonis 1). Joonis 1. Paul Poiret'i looming Joonis 2. Paul Poiret'i "Hubble Allikas: skirt" http://headtotoefashionart.com/paul- Allikas: poiret-1879-1944/ (15.05.17) https://en.wikipedia
Victorine kolib isa juurde. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri, et Delphine saaks temaga seal olla. Isa Goriot plaanib ise Rastignaci korteri peale kolida. Vahepeal on politsei jõudnud jälile Vautrinile. Nad pakuvad raha preili Michonneaule, et too uinutaks Vautrini ja kontrolliks, kas tema kehal on märk, mis kinnitab tema isikut (põgenenud sunnitööline Surma-narritaja). Preili Michonneau jääb nõusse. Teda aitab teine pansionaadi elanik Poiret. Vautrin osutubki põgenenud kurjategijaks ja ta võetakse kinni. Michonneau sattub pansionaadi elanike põlguse alla, kuna on salakuulaja. Ta lahkub pansionaadist ja Poiret läheb koos temaga. Vahepeal on Anastasie müünud oma mehe perekonna juveele, et aidata oma võlgades armukest. Ta tuleb isa käest raha küsima, kuid tollel pole anda, sest ta on toetanud Rastignaci korteri ostmist. Nähes oma tütre õnnetust on ta kurvastus nii sügav, et ta saab mingisuguse rabanduse
8. Preili Michonneau – Pidi valima, kas anda Vautrin politseile ülesse või mitte.Kuna nad kõik elasid ühes pansionis, siis oleks eetiliselt õige olnud, et ta seda ei oleks tohtinud teha ja nö.pealekaebajaid ei sallita. Kui Michonneau oli üles tunnistanud, siis see pansioni elanikele ei meeldinud, sest ta reetis kõigi nende ühtsust. Ta visati pansionist välja. Seda arutati kaua, kas visata välja teda või mitte, aga ikkagi seda tehti. Temaga koos oli ka Poiret, kes oli nö tema kaasabiline, ehk salakuulaja.Poiret elas ka pansionaadis.
endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng. Cristophe - pansionaadi tööline. Sylvie - pansionaadi köögitüdruk. Härra Poiret - pansionaadis lõunatamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar. Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar ja Eugene´i armastatu. Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Nad kõik elavad pansionis. 2) “Isa Goriot” on realistlik romaan. Milles see väljendub? Vaata realism iseloomustust ja põhjenda.
,,Isa Goriot" Honore de Balzac Analüüs Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis Proua Coutre- Prantsuse Vabariigi arvekommisari lesk, kes hoolitses Victorine Trailleferi eest. Victorine Traillefer- noorneiu, kes oli häbelik ja hädine. Ta oli hüljatud oma isa poolt, sest isa eelistas tütrele poega ning jättis ta ilma varanduseta. Kauge sugulane proua C...
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Teos algab sellega, et tutvustatakse elanike proua Vauquer'i pansionaadis. Proua Vauquer peab Pariisis pansioni juba 40 aastat, mis asetseb Neuve-Sainte-Genevieve'i tänavas, Ladina kvartali Saint-Marceli eeslinna vahel. Seal elab nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Maja ise oli kolmekorruseline, kus elas huvitavate karakteritega inimesi moodustades huvitava terviku. Pansionaat ise on suhteliselt viletsas seisus; toad on vanad, seinu kaunistavad aegunud maalid, tubades asetsevad vanad luitunud mööbliesemed, värv on seintelt maha kulunud, linad on plekilised ja määrdunud, toolid on vigased, põrandad täis lohke. Lühidalt seal valitses viletsus, maja oli kõdunemas. Proua Vauquer on umbes viiekümneaastane, kellel on elus olnud palju õnnetusi. Tema mees oli käitunud temaga halvasti ning jätnud vaid silmad nutmiseks ning selle õ...
ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi.
Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis.
Vautrin: neljakümneaastane, värvitud põskhabemega mees. Laiad õlad, hästiarenenud rind, väljapaistvad musklid, jämedad käed. Armastas nalja heita. Tundis kõiki ja pakkus abi, laenas raha. Külmavereline. Oli sunnitöölt põgenenud vang (varjas end pansionis). Preili Michonneau: vanatüdruk. Nurgeline, puudusid naiselikud vormid. Krimpsunud nägu oli ähvardav. Hoolitses kellegi vanahärra eest, kes põdes põiekatarri. Vanamees pärandas talle tuhat franki. Härra Poiret: oli olnud "teljeke", mille ümber ühiskondlikud õnnetused ja mustused olid keerelnud. Lopergune mütsilott, elevandiluust nupuga kepp peos, pleekinud kuuehõlma, sinuses sukis jalad. Isa Goriot: endine nuudlivabrikant, umbes kuuekümne üheksa aastane. Alguses oli üürinud korteri. Asus Vauquer'I juurde elama pärast oma ärist lahkumist. Saabus väga korraliku garderoobiga, kaupmehe kaasavaraga. Rõivastus rukkilillesinisesse kuube. 3. Isa Goriot a) tema elu minevikus
4 korterit, millest 2 oli välja üüritud. Üks Vauqueri preili Michonneau’le, teine isa Goirot’le. Nende korterite maksumus on umbes 45 pansioni? franki kuus. Proua Vauqueri pansionis elavad väga Neljas korrus-Seal asus pööning pesu erinevad ja huvitavad inimesed. Teiste kuivatamiseks ja kakskatuse kambrit. Neis hulgas on seal Poiret, preili Michonneau, preili Victorine Taillefer ja üliõpilane Bianchon. Journal de Paris toimetaja käis ja küsitles kõiki elanike, miks on nad just selle pansioni valinud. Preili Taillefer vastas:„ Mu isa viskas mind kodust välja ega pidanud mind oma tütreks, Vauquer ja Couture hakkasid minu eest hoolitsema, ja nii ma jäingi pansionisse elama.“ Üliõpilane Bianchon õppib Pariisis meditsiini ning küsimusele vatsas ta nii:
tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees,
Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi
Isa Goriot analüüs I TEOSE IDEE Minu arvates on teose idee selles, et raha ei tee õnnelikuks, autori eesmärk näibki olevat seda tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd...
oluline. Järgmisel päeval magasid kõik kaua. Vautrin käis varakult väljas. Preili Michonneau pani Vautrini kohvi sisse vedelikku. Käskjalg tõi Eugéne'le kirja Delphinelt, ütles, et läheb tema juurde. Tuldi teatega, et Victorine vend haiglas, läks proua Couture'ga ära. Vautrin kukkus kokku, viidi tuppa. Sylvie jooksis arsti järele, Christophe apteeki, proua Vauquer läks eetrit otsima. Preili Michonneau, Poiret nägid märke, mis tõeatasid, et tegu on Surma-narritajaga. Eugéne nägi Bianchoni, rääkisid Victorine vennast, kuulis Vautrinist, ütles, et asi on kahtlane. Eugéne otsustas, et Victorine'ga ei abiellu, teeb Delphine õnnelikuks. Tagasi jõudes oli Vautrin kosunud, sai rohtu, Bianchon tahtis okse laborisse viia, uurida, preili Michonneau oli selle vastu, Bianchonile tundus asi veel kahtlasem. Vautrin ütles Eugéne'le, et tema tahtis teda tappa. Bianchon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
