Third level (14) Fourth level Tartus käsitsi maalitud siidisallid (34) Fifth level ,,Õnnetähega" sokid, kindad, kampsunid (1213 sokid, 1116 kindad, 4751 kampsunid Tsärgid (13) Soolalambid (väikesed 20, suured 27) Tartu käsitöö ja suveniiripoed Rae käsitöö ja suveniiripood (Kalda käsitöö) Varalaegas Tartu Külastuskeskus Linakaubamaja www.suveniirid.ee Mänguasjamuuseum Eesti Rahva Muuseum Saare Hobu Käsitööpood Tartule iseloomulikud tooted Tartu vaatamisväärsustega keraamika Click to edit Master text styles
toimse sidusega Mantlid, jakid, Gabardii kangas. Tugev, ülikonnad, kleidid, n vastupidav, vähe seelikud, püksid, kortsuv ja drapeerub vestid. hästi. Sujuv kahetooniline muster, mis moodustub murtud ruutudest või abstraktsetest Mantlid, jakid, Hanejala- nelinurksetest seelikud, pluusid, ruut kujunditest. Kootud kampsunid, püksid villasest kangast. Muster jookseb ühtlaselt kogu kanga ulatuses. Kalasaba Põhiolemuselt Üldjuhul -muster toimne kangas, kus klassikalised meeste toimejooned jakid, kuid ka naiste muudavad suundi, jakid, kleidid, moodustades mantlid. Samuti siksakmustri. kasutatakse ka Klassikaliselt sisekujundus
19902000 mood ÜHEKSAKÜMNENDAD Koodsõnaks individuaalsus Kandja valis mida, kuidas või millega kanda Narko look Moevalik suur, saadi inspiratsiooni eelnevatelt kümnenditelt Inimesed olid kursis koguaeg moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega Naised · Supermodellid ja kõrgmood · Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, tsärgid, pusad, nuku kleidid, mantlid koos võlts karusnahaga. · Teksad ja teksajakid muutusid tumedaks · Liibuvad teksad + kaboi saapad, pearätt, säärised Hipi stiil 95/96 disko stiil Must riietus Disainer rõivad(Chanel, Armani, Gucci, Chanel) Õrnad toonid Fliisjakk, maikad, union jack Casual chic Muu Papud, kaboisaapad, tennised, platvormkingad, jelly shoes, varbavaheplätud, jooksutossud Peavõru, pearätt, kuldehted Ülitumedad huuled Strigid Soeng
Tooteid peetakse termoreguleeritavateks (pole ei külm ega palav) Väga tundlik pleegitamisele. Kallim kui kõige kallim lambavillast toode. Tugevus sama nagu lambavillal. ALPACA (WP) Värvus: must, valge, hallikad, pruunid toonid. Kiud soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega. Märkimisväärselt pehme. Hüpoallergeeniline, pole vett tõrjuv. Pole nii elastne ja tugev kui lambavill. Kasut: peakatted, kindad, sallid kampsunid, tekid, vaibad jne. GUANACO (WU) Värvus: kollakas - või punakaspruun. Keskmise peenusega. Pehme ja soe. Kasut: jämedakoeline riie ja vaibamaterjal. VIKUNJA (WG) Kiud väga soojad ja pehmed. (Kiud lukustaab sissetuleva õhu) Vill kallis. Väga peen, läikiv, elastne, haruldane kastanpruun või valge värvus. Kasut: maailma pehmeim mantliriie. Sokid, kampsunid, ehted, sallid, ülikonnakangad. KARUSLOOMAVILL ANGOORAVILL (WA)
· Vaibad- Vanish. Eemaldab hästi sissekuivanud mustuse. · Tolmulap- Mifi. Ei jäta mustuse rante tolmu pühkimisel. · Põrandad- Ajax. Teeb hästi puhtaks ja jätab meeldiva lõhna. · Mööbel- Vanish. Eemaldab hästi sissekuivanud mustuse. Riidekapp: · Siid- Sallid,pluusid jne. · Kapron- Sukad,põlvikud,sokid. · Nailon- Joped,dressid,voodipesu. · Puuvill- Dressid,dsjemprid,aluspesu,sokid,püksid. · Villane- Kampsunid,sokid,sallid,kindad,mütsid. · Süntees.
teadmistele, millest tulevases elus kindlasti kasu on. Sügis teeb toredaid asju tuues taevast alla krabiseva vihma, mida kodus tassitäie kakao, villase teki ja hea raamatuga kirjeldamatult mõnus nautida on. Samuti on lausa lust kummikute ja vihmakeebiga mõõda lompe ringi solberdada. Värviline, vihm, kool ja õunad on vaid mõned märksõnad, mis käivad käsikäes selle imelise aastaajaga. Aeg, mil kampsunid ja kummikud on hädavajalikud suudame igast päevast leida tükikese maagiat. Olgu selleks siis mahlane pirn, kirju vahtraleht või kastanimunadest valmistatud hobune. Sügis teeb toredaid asju ning selleks, et neid näha, tuleb vaid silmad avada.
sügisel veel ilusate ilmade ajal pisut rohkem puhata kui õppida oleme siiski avatud uutele teadmistele, millest tulevases elus kindlasti kasu on. Sügis teeb toredaid asju tuues taevast alla krabiseva vihma, mida kodus tassitäie kakao, villase teki ja hea raamatuga kirjeldamatult mõnus nautida on. Samuti on lausa lust kummikute ja vihmakeebiga mõõda lompe ringi solberdada. Värviline, vihm, kool ja õunad on vaid mõned märksõnad, mis käivad käsikäes selle imelise aastaajaga. Aeg, mil kampsunid ja kummikud on hädavajalikud suudame igast päevast leida tükikese maagiat. Olgu selleks siis mahlane pirn, kirju vahtraleht või kastanimunadest valmistatud hobune. Sügis teeb toredaid asju ning selleks, et neid näha, tuleb vaid silmad avada.
Kui looksime tegelaskuju. Näiteks eestlastest vanematega Toomase, kes on kogu oma elu elanud Rootsis ja räägib vaid osaliselt eesti keelt. Oletan, et ta teab siiski, kust ta pärit on ja kus ta juured peituvad. Ta vanemad teab, miks me tähistame Võidupüha ja ka 24. veebruaril võtab nende pere kapist välja aastate eest Eestis veedetud puhkusereisilt ostetud sini-must- valge lipu. Nad külastavad iga laulupidu. Talve külmadega tõmbavad nad selga soojad kodukootud kampsunid ning kihnu mustriga villased sokid ja kindad. Toomase meeltes mõlguvad koos Rootsi ja rootslasetega ka Eesti koos eestlastega. Seega eeldan, et eesti keelel ja meelel on võimalus ka väljaspool riigipiire. Muidugi on ka teisi peresid, kes heidavad Eesti üldse peast, kuid see ei tähenda, et väliseestlastes patriootide arv on olematu. Keel muutub. Arvatakse sageli, et muutuda saab kas ainult halvemaks või siis ainult
pehme elastne kui lambavill v tugevus on väiksem kui lambavillal ALPAKAVILLA KASUTAMINE v Parima kvaliteediga Fleece - kasutatakse peamiselt silmkoelõnga, sallide, kalevi, voodririide, aluspesu ja troopikarõivaste valmistamiseks v pontsode, peakatete ja kinnaste valmistamiseks v kangad, sallid, kampsunid, rõivad, tekid, vaibad jne v külma ilma spordirõivad TOOTMINE v Ameerika Ühendriikides, Austraalias, v Toodetakse umbes 500 000 naela Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, kiudu aastas, see on umbes 500 Prantsusmaal ja Jaapanis. v suuremalt osalt jaotunud pigem Austraalia tonni aastas, kahe riigi peale ja Ameerika Ühendriikide vahel (eriti
Rapla Ühisgümnaasium RIIDEKOI Referaat Rapla 2012 1 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................ 3 VÄLIMUS ................................................................................................ 3 ELUTSÜKKEL .......................................................................................... 3 HARJUMUSED ......................................................................................... 4 ELUKOHT ............................................................................................... 4 PROBLEEMID INIMESELE ......................................................................... 5 HUVITAVAID FAKTE RIIDEKOIST .............................................................. 6 KASUTATUD ALLIKMATE...
Aitab daamile üleriided selga ning abistab seljast ära võtmisel. Õpetajal tasub meeles pidada: Sind ja su riietust jälgivad kogu aeg mitmed kriitilised silmapaarid Püüa leida mugavad, kuid samas hästi vormis püsivad ning mittekortsuvad riided Populaarne õpetaja jälgib pidevalt uusi moesuundi ja kasutab neid mõõdukalt oma rõivaste valikul. Ole enda suhtes karm ja ära kanna väljaveninud põlvede ja läikiva istmikuga pükse, nõelutud sukkpükse ja sokke. Kenad kampsunid ja sviitrid on talvisel ajal omal kohal, väldi siiski ülierksaid värve. Paljaid varbaid ei näita Hoia küüned ja soeng korras Mõõukas meik ja ehete valik Õpilased on väga tundlikud tubaka ja parfüümi lõhnade suhtes Enne tundi minekut vaata peeglisse!
Ta käis Piiaga ja ta sai tüdrukuga olla täiesti vabalt ning usaldas teda täiesti. Kuid Jaan mõtles pideval ,et äkki suhtlevad inimesed temaga vaid sellepärast ,et tal on palju raha.See mõte kimbutas teda koguaeg ning ühel päeval ,kui Piia tahtis poisilt natuke raha , nähvas poiss talle ,et kaua sa mõtled minu saba peal liugu lasta . Piia solvus ja läks pea norus minema . Poiss tahtis seda heastada ning ostis ühe seal kaubitseva naise käest ära kõik kampsunid ja ilmus nendega tüdruku ukse taha ,kuid Piia käskis ta minema minna. Poiss jättis kampsunikoti tema ukse taha ning tegi kaabet. Ta jõi ennast täis ja ilmus mingisse baari ning ta oligi juba teel põrgusse ,kuid siis ta seda veel ei teadnud . Ta kohtus seal Pillega ,kes kutsus teda endaga Venemaale. Jaan oli silmapilkselt nõus ja nädala pärast sõitsidki nad juba Peterburgi poole. Pille ja Jaan said omavahel ülimalt hästi läbi, vähemalt poisile tundus see nii
kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Kümnendi keskpaik tuli välja ka uue suunaga narko look. Kondised näod, aukus silmad, nahk läbipaistev. Moevalik oli 1990ndatel äärmiselt suur, laenati palju eelnevatelt kümnenditelt. Inimesed olid kogu aeg kursis moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega. *90ndate alguses hakati võtma eeskuju supermodellidelt ja kõrgmoelt. Alguses võis näha jätku 80ndate stiilile. Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, t-särgid, pusad, nukukleidid ja mantlid koos võlts karusnahaga. Teksad ja teksajakid muutusid tumedamaks võrreldes 80ndatega. Naised hakkasid rohkem kandma liibuvaid teksaseid, mille juurde käisid kaboi saapad,säärised, pearätt. *Üheksakümnendate keskel tulid tagasi moodi 60 lõpus ja 70 algul olnud hippie stiil. Võeti uuesti kasutusele maani kleidid, kõrge kaelusega pluusid, pitspluusid, ilma õlapaelteta pluusid ja populaarseks muutusid kodus ise värvitud pluusid.
ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega Händega pikkkuub Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kampsun Villasest riidest Veidi alla vöökohta ulatuvad Laialdasemalt on nad kasutusele võetud alates19.saj. Keskpaigast Vanematüübilised kampsunid olid tehtud enamasti pikk kuuega samast materjalist Meenutasid lõikelt ja kaunistustelt kuue ülemist osa Naiste kampsun Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torutanu Tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest
naistel algelise lõikega särgid, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, linased ja villased õlakatted, meestel pikad püksid. Piduliku rõivana hindasid nad oma musti, lõikelt särgiga sarnanevaid pikk-kuubi kuni linnamoele üleminekuni · Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa olid suhteliselt vastuvõtlikumad uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid lõunapoole. Näiteks 19. sajandi algupoolel kasutusele võetud uuemamoelised indigosinised naiste kampsunid ja meeste vatid jõudsid sajandi keskpaigaks ka Võrumaale · Rohkesti venepäraseid elemente (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) · Naiste rõivastusele oli Lõuna- · Meeste ülikond koosnes Eestis iseloomulik pikkade särgist, pükstest ja vatist varrukatega särk, kaunistatud (viimast ei kantud Mulgimaal). pilu või geomeetrilise tikandiga See oli potisinist värvi. · 19
verinoore tüdrukuga. Sellel ajal oli see lubamatu romaan. Louis Reard-prantslane, kes leiutas bikiinid. Bikiini modelli oli raske leida, kuna selline keha paljastamine oli ennekuulmatu. MOOD Seelik lühenes kümne aastaga 30 cm. Twiggy- supermodell. Väga peenike. Suured vasika silmad. Ilusad paksud blondid juuksed 60. lõpus tuli moodi hipilik stiil- kampsunid, kudumid, teksad, pikad juuksed, unisex 1060-ndad Ian Fleming- James Bondi autor. Sean Connery- Esimene James Bond. Cristiaan Barnard- esimene kirurg kes viis läbi LAVs Kaplinnas südamesiirdamisoperatsiooni. Alfred Hichcock- põnevus jaõudusfilmide meister. Suudab teha õudusfilme nii, et need tunduvad reaalsed. Temafilmides on palju ootamatuid nüansse . „Birds“, „Psycho“.
puuhargi abil ja paelale on iseloomulik nelinurkne kuju naiste händega pikkkuue lõikeskeem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1esiosa, 2 seljaosa, 3 varrukas, 4hõlma serv, 5 selja kaarused kampsun Villasest riidest veidi alla vöökohta ulatuvad pikkade käistega pihakatted kampsunid olid eesti naiste traditsioonilises rõivastuses hilised. Laialdasemalt on nad kasutusele võetud 19.saj. keskpaigast. Vanematüübilised kampsunid olid tehtud enamasti pikk kuuega samast materjalist ja meenutasid lõikelt ja kaunistustelt kuue ülemist osa. NAISTE HÄNDEGA kampsun ERMi kogudes on üks selline Torist pärit kampsun e pihtkuub (ERM 18299). Sarnanedes pikk kuuele, on ka see kampsun pruun villane ja kaarusnöörist ilustustega.
Marki edulugu in seotud ülikooli armastusega. Pärast lahutust Mark murdis ülikoolibaasi ära ja pani veebilehe, kus igaüks sai hääletada valides kõige ilusam ülikoolitüdruk. Ja see oli algus tulevase Facebooki. Mark lubas ja ka tegi seda, et kui ta on TOPP-10s maailma rikkamate inimese hulgas, siis ta annetab osa oma varandusest heategevuseks. Tänapäeval 33-aastane miljardär elab nagu tavaline inimene. Eelistab tööle käija jalgsi või jalgrattaga. Kannab mitte kallid teksaseid ja kampsunid, ei käi moes klubis ja eliitkuurotis. Ja mulle see nii meeldib temas, sellepärast, et tavaliselt raha rikub inimest. Ma arvan, et Mark saavutas sellise edu ainult sellepärast, et ta tegeles sellega mis temale väga meeldib. See on hea näide, et on vaja tegelema sellega mis meeldib ja rahaline edu ise leiab sind. Ma arvan, et kõigepealt kõik nad saavutasin nii kõrgele ainult sellepärast, et nad olid julged, nad ei kartnud teha see mida nendele meeldib
Et asi ilusam saaks, tehti talle kirjad peale. Kirjati kõike, toidunõudest härjaiketeni. Kõige uhkemad tehti kingiks mõeldud esemed: pulmakannud, pruuditoolid, veimevakad, kirstud, koonlalauad, vöömõõgad. Naiste hooleks oli rõivaste valmistamine. Suvel kandsid talunaised pikka valget särki, mis värvilise kirivööga kokku tõmmati, meeste suveriideks olid linasest särk ja püksid. Külmemal ajal ja piduriideks olid villased rõivad. Naistel seelikud, kampsunid, pikk-kuued. Varasema aja riietus oli ühetooniline valge, hall või must, kaunistuseks kirivööd ja poogad alläärtes, mida värviti taimevärvidega. Kui aga 19. sajandi keskel tulid laiemalt kasutusele erksad poevärvid, ilmusid kõigis vikerkaarevärvides triibuseelikud, tikitud pluusid, kirikindad ja sokid, värvikirevad voodivaibad ja saanitekid. 6.Kokkuvõte Talurahvas kannatas pärisorjuse all 19.sajandini.1816.aastal vabastati talupojad pärisorjusest.Selle
Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes samuti talle turul vastu jalutab. Ning see tüdruk oli teda ära kasutanud, materiaalses mõttes. Seega ilma mõtlemata vastabki ta taktitundetult, et nagu tahakski Piia vaid tema raha. Selle peale tüdruk muidugi solvub ning jookseb ära. Hetk hiljem aga saab poiss aru, et oli valesti käitunud ning ostab kõik erinevad kampsunid seal müügil olevatest ning viib need Piia koju, kuid tüdruk ei lase teda sisse ning vihaselt jätabki selle kotitäie talle ukse taha. Kuid poisi ellu tekib veel üks naisterahvas, nimelt 25-aastane Pille. Ta on piltilus, kannab alati miniseelikut ja kõik meesterahvad imetlevad tolle iluduse keha. Pille kolis alles hiljuti sinna linnakesse koos oma venna Daniga, kuid nad elavad täiesti erinevates linna otsades. Kuid ometigi see iludus on poisi ammune tuttav
Kuni 19. sajandi lõpuni kandsid igapäevaselt abielunaised tanu ning selle peal kanti rätikut. 20. sajandil enam tanu igapäevaselt ei kasutata, vaid ainult pidulikemal üritustel. Igapäevaselt kantakse rätikut. Kihnu mees Kuni 1880. aastateni kandsid mehed Kihnus valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid või pikki halle pükse, mida kutsuti uusadeks. Ülerõivad olid valged või helehallid. Hiljem on kasutusele tulnud ka varrastel kootud ülepea tõmmatavad kampsunid, mida kutsutakse troiks. Särk, nii nagu naistelgi on õmmeldud labasest linasest riidest. Särk kinnitati rinnalt viltssõlega ning varrukavärvlid sõltustega. Püksid on õmmeldud takusest koeripstehnikas riidest ning on värvli juures kurrutatud. Kinnis asub keskelt veidi paremal. Paremal küljel asetseb püsttasku. Pükste säärte otste palistusel on sinisest villasest lõngast sämppistes kaunistus. Kuub on õmmeldud tasapindsest villasest riidest
ostetud materjale (kard, siidpael, nöör, pearätid, litrid, nööbid), mida saadi rändkaubitsejatelt ja poodidest. Uuenduseks olid kaharad, vöö juurest volditud seelikud (algul ühevärvilistena, hiljem pikitriibulistena) ja Tallinna ümbruse (hiljem ka Põhja- Eesti) talunaistel pottmüts, mis osteti linnast ja oli valmistatud kõvale pappalusele ja kaetud mustrilise siidkattega. Peamiselt Saaremaal, vähem ka Lääne-Eestis tulid kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud. Lõuna-Eesti rõivad säilitasid arhailisuse, uuendused peamiselt kaunistustes. Varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel hakati kasutama vene rändkaubitsejatelt saadavat punast puuvillast lõnga ehk maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest neljatahulisest villasest nöörist - kaarusest - kaunistused. Sel ajal anti välja ka rõivastuskorraldusi, mis määrasid ära selle, mida madalama päritoluga rahvas kanda tohtis
seda ilmselt tarbimise arvel; 2.b seespool TVK-d tootes ei ole ressursid/tootmistegurid maksimaalselt ja efektiivselt ära kasutatud; 23. d; ceteris paribus e muude tingimuste püsivaks jäädes; 24. d; TVK nihkub väljapoole e tootmisvõimalused kasvavad; 25. a; tegemist on konstantsete alternatiivkuludega, tootmistegureid on ilma kadudeta võimalik ühe toodangu valmistamiselt ümber suunata teisele; Näiteks kampsunid ja käpikud; 26. c; pangem tähele, et küsitakse ,,mis ei nihuta!" a) vastuses nimetatu nihutab TVK-d sissepoole, b) vastuses nimetatu väljapoole ja c) vastusega esitatu väljapoole; 27. a; kui investeeringuid tehakse vähem (kapitali e investeerimiskaubad) siis tekib raskusi isegi nn asendusinvesteeringutega e ärakulunud (amortiseerunud) kapitali asendamisega, mis võib aga ohtu seada tootmise jätkamise isegi praeguses mahus; 28. c; lahenduseks soovitan graafilist analüüsi; 29. 1.d 2
Tööriiete hooldus Referaat Anneli Tohvert 2006 Sisukord Arvutiteenindaja tööriiete lühiiseloomustus .................................................................... lk 3 Tööriietepesemine ............................................................................................................... lk 3 Toote hooldus märgid ............................................................................................. lk 3 Pesuaine koostis ja valik vastavalt materjalile ................................................. lk 3-4 Pesutemperatuuri ja pesemismeetodi valik ....................................................... lk 4-5 Pesu kuivatamine .................................................................................................... lk 5 Pesu triikimine ........................................................................................................ lk 6 Plekieem...
· Tumesinine, tumehall või must ühe- või kaherealine ülikond vestiga või ilma · Särk valge või õrna koetriibuga · Siidlips tagasihoidliku mustri ja värviga 11 · Must lips on leinalips · Sokid piisavalt pikad ja musta värvi või ülikonna värvi tumedad · Kingad õhukese nahktallaga · Tume ülikond võib asendada frakki · Naistel pole kohased kampsunid, suured dekolteed · Naistel materjaliks siid, samet, õhuke villane. Soovitavalt ühevärviline. Võivad olla seelikud pluusid, elegantne pükskostüüm · Kingad ja daami ridikül kleidiga sobivas toonis 3. ÕHTUNE VASTUVÕTT, kutsel "SMOKING" · Meeleolukad õhtused peod (restoranis, kokteilvastuvõtud, teatriõhtud) · Smoking ei ole ametlike akadeemiliste vastuvõttude rõivastus · Klassikaline smoking on must, tumesinine või hall
17) Milliseid sõnu lapsed tavaliselt esimesena ütlevad? Milliseid sõnu lapsed 1-sõna perioodil kindlasti ei kasuta? Esimesteks sõnadeks on tihti pereliikmete, koduloomade, toiduainete, kehaosade ja riiete nimetused 18) Miks panevad väikelapsed sageli oma emad kohmetust tundma, nimetades kõiki mehi issideks? Tooge näiteid sarnastest eksimustest. Millele sellist tüüpi vead viitavad? Selleks on tähenduse üldistamine. Nt laps ütleb kiisu kõigi pehmete asjade kohta (nt kassid, koerad, kampsunid, mütsid jne) Veel on tähenduse kitsendamine. Nt laps ütleb kiisu ainult enda kassi kohta 19) Laps ütleb lause "pesis minu käe puhtaks. " Milliseid vigu laps selles lauses teeb? Miks? Milliseid vigu lapsed veel teevad (tooge näiteid)? Kui vanalt ja millega seoses need tavaliselt ilmnevad? 20) Kas lapsed õpivad kõnet imiteerides? Mis räägib selle poolt ja mis vastu? Jah, lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad öeldu tähendusest aru saama
moeajakirjadesse, kuid nende mehelike riiete reibas ja sportlik väljanäegmine avaldas mõju5. 1.2. 1920ndad aastad Pärast esimest maailmasõda 1920ndal aastal oli suurlinnades palju noori üksikuid naisi, kelle palgad olid madalad ning kellele juhtivad töökohad jäid peaaegu kättesaamatuks. Naised töötasid vabrikutes, kauplustes ja kontorites ning pidid leidma rõiva, mis oleks samaaegselt ilus, mugav ja väljaskäimiseks piisavalt sikk. Moodi tulid särkpluuskleidid, kampsunid, põlvini ulatuvad volditud seelikud, bürookostüüm ning mehelikkus. Enimkasutatud kangas oli siid ning põhivärvideks said hall, beez ning valge. Kahanes ka kleidi alumise ääre pikkus 6 (vt joonis 5). Joonis 5. Mood 1920. aasta tänaval Allikas: http://www.gorodmod.com/1920s-womens-fashion/ (15.05.17) 5 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 6 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000
valgeid värvli külge kroogitud või pikki halle pükse (uusad). Ülerõivad olid valged või helehallid. Kihnu mehe põlvini ulatuvale umbkuuele (vammusele) tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupes nuga. XIX sajandi teisel poolel tulid Kihnu meestel kasutusele varrastel kootud üle pea selga tõmmatavad kampsunid - troid. Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Kihnu murrak Keeleliselt loetakse Kihnut saarte murde piirkonda. Ühistele murdejoontele toetudes on uurijad avaldanud arvamust, et kihnlased võivad pärineda Ida-Saaremaalt või Muhust, samas rõhutatakse ka murraku tihedaid seoseid Varbla ja Tõstamaaga vanema keelega. Kuna kihnlastele on iseloomulik ka tugev rootsimõjuline lauseintonatsioon ja Rootsiküla (Rotzkull) nimetus esineb kõikides dokumentides juba 16
Ökoturistid külastavad palju väikeseid saarepiirkondasid ning mäestiku- ja rannikualasid. Tuleks meelitada turiste ka mujale, vastasel korral need imelised külastuspaigad ei pea liigsele inimmassile vastu ja hävivad. Ökoturismis on väga oluline, et mingis riigis viibides saaksid turistid maitsta, tunda, osta kodumaist toodangut. Kahjuks pole kohalik turism veel piisavalt seotud kohaliku tooraine kasutamisega. Näiteks Eestis müüdavad maavillased rahvuslike mustritega kampsunid on sageli hoopis Rootsist pärit lõngast, aga võiks ju olla kohalikust! Tahan rõhutada, et tulevikus võiksid ökoturismiga tegelevad riigid panustada rohkem kodumaisele toodangule. Samuti üks oluline probleem on, et tänapäeval pole piisavalt universaalseid grupisaatjaid. On inimesed, kes tunnevad näiteks hästi linde või muud keskkonnaga seotud valdkonda. Aga nemad ei oska piisavalt hästi võõrkeeli. Kui leitakse hea giid ja hea tõlk, siis oleks ühtaegu
Kuna naiste puhul hinnati eriti tugevaid sääri, siis panid noored neiud vahel mitu paari sukki jalga, et nad jämedamad välja paistaksid. Võrumaa rahvarõivaste juurest võib leida lätlaste rahvarõivastega iseloomulikke jooni. Meeste püksid sarnanesid lõikelt vene omadega. Need olid enamasti valgest või triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel peeti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende kampsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. KOHUSTUSED XIX sajandi keskel peale kohustuste tuli ka mõisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamiselt põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad, mõnel
Mandri-Eestis ja jõudsid mõningal määral ka saartele. 18. sajandi keskel võtsid Tallinna ümbruse talunaised järk-järgult tarvitusele linnast ostetud, kõval pappalusel mustrilise siidkattega pottmütsi, mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai Põhja-Eestis samal ajal rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal, vähem Lääne-Eestis juba 18. sajandil kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud (Saaremaal abud). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaesemete tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama vene rändkaubitsejate vahendatud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedel võeti kasutusele punasest neljatahulisest villasest nöörist kaarusest peale õmmeldud kaunistused.
väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. Lisaks sellele, et teismelisena
ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. (Smoke: A Global History of Smoking (2004) edited by Sander L. Gilman and Zhou Xun)
omadustele, mis viimaste aastate uurimistöö tulemustel on kõige enam seotud villast toodete lõppkvaliteediga. Villkarva diameeter e. üldisemalt villa peenus on tähtsaim villa kvaliteeti iseloomustav omadus, sest peenemast villast on võimalik teha parema kvaliteediga (eelkõige pehmemat, ühtlasemat ja suurema väljatulekuga) lõnga ja riiet. Villa peenus määrab ära villa kasutamise otstarbe. Peenemast villast on otstarbekas teha tooteid, mis peavad olema pehmemad (sallid, kampsunid, laste rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 m, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga
ja viitavad kvaliteetse lõnga ja villast esemete saamiseks villa sorteerimise vajadusele pügamisjärgselt. Villkarva diameeter ... e. üldisemalt villa peenus on tähtsaim villa kvaliteeti iseloomustav omadus, sest peenemast villast on võimalik teha parema kvaliteediga (eelkõige pehmemat, ühtlasemat ja suurema väljatulekuga) lõnga ja riiet. Villa peenus määrab ära villa kasutamise otstarbe. Peenemast villast on otstarbekas teha tooteid, mis peavad olema pehmemad (sallid, kampsunid, laste rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 µm, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga
tehnilistele omadustele, mis viimaste aastate uurimistöö tulemustel on kõige enam seotud villast toodete lõppkvaliteediga. Villkarva diameeter e. üldisemalt villa peenus on tähtsaim villa kvaliteeti iseloomustav omadus, sest peenemast villast on võimalik teha parema kvaliteediga (eelkõige pehmemat, ühtlasemat ja suurema väljatulekuga) lõnga ja riiet. Villa peenus määrab ära villa kasutamise otstarbe. Peenemast villast on otstarbekas teha tooteid, mis peavad olema pehmemad (sallid, kampsunid, laste rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 µm, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............
Tänu villarasvadele oli sellisest lõngast kootud riideese osaliselt vetthülgav, mis tähendas, et seda sai kanda ka siis, kui kampsun märjaks sai. Ajalugu Pole selge, millal selliseid kampsuneid Arani saartel kuduma hakati. Saare elanikud on ilmselt sajandeid kandnud mõnd kootud kampsuni kohalikku varianti nagu Briti saarte teisteski piirkondades. Tõenäoliselt sarnanes see Guernsey kampsuniga. Arani saarte naaberregioonides Iirimaal kasutati üsna sarnaseid mustreid, kuid sealsed kampsunid erinevad arankampsunitest nii lõike poolest kui ka selle poolest, et need kooti peenemast lõngast. Ajaloolased on seisukohal , et tegelikult leiutati arankampsun oma praegu tuntud kujul 20. sajandi alguses ettevõtlike naiste poolt eelkõige müügi eesmärgil. Jämedam lõng ning lihtsam konstruktsioon võeti kasutusele töömahu vähendamiseks ja tootluse suurendamiseks. Legendid Tuntuim arankampsunitega seotud legend räägib, et igal perel olid välja kujunenud oma
külge õmmeldud ning kasuka peal kantakse riidest kattekuube. Külmade ilmadega pannakse selga veel teine umbkasukas, millel on karvad väljapoole. Hantide umbkasukad on otstarbekohased rõivad sealses karmis kliimas. Nagu naistel nii on ka meestel traditsioonilisteks talvejalanõudeks karvasaapad ning suvesaapad valmistatakse nahast, millel on karvad ära kraabitud. Tänapäeval on laialdaselt kasutusel ostetud rõivad: püksid, pluusid, kampsunid, pintsakud, joped, kummikud, saapad, kingad. PERE JA ÜHISKOND Endisel ajal jagunes handi ühiskond sugukondlikeks gruppideks ehk klannideks, kes koosnesid peredest. Sugukonna liikmete vahel olid abielud keelatud, abielluda võis ainult teise sugukonna inimesega. Klannid kandsid tavaliselt mõne looma, linnu või kala nime, keda peeti pühaks ja austati. Põhjahantidel moodustasid sugukonnad kaks eksogaamset ,,poolt" (fraatriat) - Mos ja Por
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
