Tööohutuse Referaat (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Reio Mäesalu
011PK
Põlemine , põlevaine loetelu , plahvatus ja esmaabi põletuste korral
Referaat
Juhendaja: Heiki Eskusson
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………….3
1. Põlemine…………………………………………………………..4
1.1 Põlemisprotsess…………………………………………………..4
1.1.1 Tulekahju………………………………………………………5
1.1.2 Tulekahjude tekkepõhjused…………………………………....5
1.1.3 Tulekahju võimalikud tekke põhjused………………………...5
1.1.4 Sisetulekahju arenemine……………………………………….5
2. Tulekustutisvahendid……………………………………………..6
2.1 Tulekustutite liigitus……………………………………………..6
2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid …………...7
3. Esmaabi põletuste korral…………………………………………7
3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral……………………………...8
4. Plahvatused……………………………………………………….9
4.1 Näited plahvatusohtudest erinevates majandusharudes…………9
Kokkuvõte…………………………………………………………..10
Kasutatud kirjandus…………………………………………………11
Sissejuhatus
Mida kutsutakse põlemiseks? Üldiselt mis on põhiained , millest põleng võiks saada alguse? Millest algab tavaliselt tulekahju ja mis on põhilised tekke põhjused? Millised on erinevad tulekustutisvahendid ja kuidas neid võib liigitada? Mida oleks soovitatav teha põletuste korral ja kui rängad võivad olla erinevate astmete põletused? Ning mis asjad on plahvatused?
1. Põlemine
Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks.
1.1 Põlemisprotsess
Kütteaine ja õhu segu peab olema kuumutatud teatud temperatuurini, enne kui see süttib. Põlemiseks vajalik miinimumtemperatuur sõltub kütteaine liigist. Kui säde süütab gaasipõleti, siis lõhub sädeme kuumus kütuse ja hapniku molekulid aatomiteks. Nende aatomite uuesti ühinemine annab põlemisproduktid. Reaktsioonis vabanev soojus on siis võimeline purustama uusi kütuse ja hapniku molekule ja põhjustama jätkuvat reaktsiooni. See vabastab rohkem soojust, nii et põlemisprotsess hoiab ise selle jätkumist.

• Kõigi nende kolme piisav segu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb.
  

1.1.1 Tulekahju
Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin , grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju.
1.1.2 Tulekahjude tekkepõhjused
Nagu eelpool juba kirjeldatud, saab põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid – tikud , tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused – elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes ja nii edasi.
1.1.3 Tulekahju võimalikud tekke põhjused
 hooletus lahtise tulega ümberkäimisel;
 laste mängimine tulega;
 lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine;
 lõkkest lendavad sädemed;
 kulu põletamine;
 katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine;
 katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine;
 tahtlik süütamine;
 äike;
 suitsetamine .
1.1.4 Sisetulekahju arenemine

• Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa.
  
• Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb.
  
• Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja
  

2. Tulekustutisvahendid

• Esmased
  
• Mehhaanilised
  
• Statsionaarsed
  

• Tuletõrje vesivarustus
  

• Automaatsed
  

• Sprinklerseadmed
  
• Drentserseadmed
  

2.1 Tulekustutite liigitus
A- Klassi tulekustuti - Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms)
B- Klassi tulekustuti - Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin , lahustid, vaigud , liimid, rasv , enamik plaste jms)
C-Klassi tulekustuti - Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan , vesinik jms)
2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid

• vesikustutid;
  
• vahtkustutid;
  
• pulberkustutid;
  
• süsihappegaaskustutid
  
• halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid
  

3. Esmaabi põletuste korral

• Jahuta kiiresti põletuspiirkonda!
  

- Kuuma saanud käsi või jalg või muu kehaosa pane kiiresti jaheda (18–20 °C) voolava kraanivee alla! Jahuta vähemalt 15–20 minutit. Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi. Tugev külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, võib kasutada jääd mähituna puhtasse riidesse. Kui tegemist on tulisest vedelikust põhjustatud põletusega, vabasta kahjustatud kehaosa kiiresti riietest ning siis jahuta! Leegipõletuse korral toimeta kannatanu ohutusse paika, aseta kõhuli, kustuta teki või vaiba abil rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks võib kannatanu panna ka vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui paarikümneks minutiks. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga ja kata kannatanu soojalt!

• Hoolda põletushaava! Oluline on hoida haav puhtana!
  

- Kui põlenud nahk punetab, kuid tundlikkus, niiskus ja karvkate on säilinud, siis on põletus pindmine . Kahjustatud koht tuleks katta puhta kuiva sidemega. Ulatuslikumale põletusele võib asetada põletuse esmaabiks ette nähtud sideme või geeli mis väldivad turse tekkimist, on jahutava ja valuvaigistava toimega, hoiavad haaval niiske keskkonna ning on lihtsad kasutada. Kui neid ei ole, siis kata haav puhta kuiva linase riide või käterätiga. Pärast esmaabi andmist otsi professionaalset abi. Ära pane põletushaavale või põletusele mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe , mesi, vaseliin jne).
3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral

• Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt!
  

Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav toime. Happe või leelise sattumisel nahale loputa eriti hoolikalt ja kaua, happeid ca 2 tundi ning leeliseid kuni 12 tundi, st võimaluse korral ka lapse transportimise ajal haiglasse. Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi. Ütle arstile , milline kemikaal last söövitas, et arst oskaks efektiivsemalt ravida!

• Esimese , teise ja kolmanda klassi põletusastmed.
  

4. Plahvatused
Plahvatus on mingi aine ülikiire põlemine (oksüdeerimine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja helibarjääri ületamine ( pauk ). Plahvatuse all mõeldakse vahel ka mingi objekti momentpeatumist mingi teise objekti suhtes (põkkumine). Näiteks meteoriidi langemine Maale.
Plahvatus tekib kui kütus ( põlevaine ) on segunenud õhuga plahvatuspiiri normis ning on olemas süüteallikas. Tuleb pidada meeles , et selles direktiivis mõistetakse plahvatuse all põlemisi kus põlemine põlevaine ja atmosfääritingimustele vastava õhu segus gaasi , auru , põlevudu või tolmuga levib süttimise järel kogu põlemata segule .
4.1 Näited plahvatusohtudest erinevates majandusharudes

• Keemiatööstus
  

Keemiatööstuses muudetakse ja töödeltakse kergestisüttivad gaase , vedelikke ja tahkeid aineid mitme erineva protsessi puhul. Nende protsesside tulemusena võivad tekkida plahvatavad segud.

• Jäätmete töötlemine
  

Heitvee töötlemisel puhastusettevõttes võivad tekkinud gaasid moodustada plahvatusohtliku gaasi-õhusegu.

• Värvi pihustamine
  

Värvi liighajumine ja vabanenud lahustiaurud võivad õhuga segunedes tekitada plahvatusohtliku segu.

• Toiduainetööstus
  

Plahvatusohtlik tolm võib tekkida teravilja , suhkru , jahu transpordil. Kui see pumbatakse välja ja kogutakse filtrisse võib filtris tekkida plahvatusohtlik segu

• Ümbertöötlemine ehk taasringlus
  

Jäätmete ümbertöötlemisega võib kaasneda plahvatusoht , näiteks kergesüttivad gaasid või siis vedelikud purkidest , toosidest või muudest anumatest , mis ei ole täielikult tühjendatud paberi või plastikutolmust.
Kokkuvõte
Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust.
Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits. On loodud spetsiaalsed süütevahendid – tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused – elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed. Tulekustutisvahendid on esmased , statsionaarsed ja mehhaanilised.
Põletuste korral tuleb kiirelt jahutada põletatud piirkonda , soovitatavalt jaheda veega! Kindlalt peab hooldama põletushaava ning hoida see puhtana. Põletushaavadele ei tohi panna peale rahvameditsiinis tuntuid aineid nagu või , õli , hapukoor ning muud sarnast.
Plahvatus on aine ülikiire põlemine mis põhjustab paugu , kuna siis toimub valgussähvatuse ja helibarjääri ületamine.
Kasutatud kirjandus
www.ti.ee
www.inimene.ee
www.koolielu.edu.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/

• 
  

11