Pehme tooli furnituur (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Pehme tooli furnituur
Juhendaja : Aivar Krull
Koostaja : Angel Zeiger
Õppeaasta 2013/2014
Pehme mööbli iga toode koosneb kandvatest konstruktsioonidest – karkassist ja pehmetest funktsionaalsetest osadest – pehmetest istmetest, seljatagustest ja äravõetavatest patjadest. Pehme osa koosneb alusest , vetruvast osast ja kattematerjalidest (kangastest). Alused võivad olla jäigad ja elastsed. Jäikadeks alusteks on raamid ja karbid summutamisega vineerist, kõvast puitkiudplaadist, tisleriplaadist, painutatudliimitud osadest. Summutites õhu paremaks ventileerimiseks on läbivad avad diameetriga 20…25 mm, omavahelised avade kaugused 200…300 mm. Elastseteks alusteks on võrgulised kummilintide või vedrudega raamid ja karbid. Kummilindid asetatakse nii, et nende telgede vahekaugused oleks 130…150 mm. Vedrud paigaldatakse niiviisi, et nende tsentrite vaheline kaugus moodustuks 80…100 mm. Pehmete elementide vetruvateks osadeks on kokkusurutavad vedrud, vedruplokid, elastsetest materjalidest kattega või asendatavad padjad käsnkummist või penopolüuretaanist.
Tugitoolid, toolid ja tumbad liigitatakse jäikadeks, poolpehmeteks ja pehmeteks. Pehmuse määravaks teguriks on iste. Jäikadeks on toolid ja tugitoolid punutud istmetega, poolpehmeteks – toolid ja tugitoolid, millede istmed omavad katet elastsetest materjalidest paksusega 20…40 mm vastavalt alusest (jäigast või elastsest). Pehmeks loetakse tooted, mille istmed omavad jäiga või elastse aluse, survevedrud ja elastsed kattematerjalid paksusega 30…50 mm. Et toota nägusat mööblit või anda inimestele võimalus kujundada seda ise, on tarvis omada mööblifurnituuri valikut.
Furnituur ehk  manused  on mitmesuguste toodete valmistamisel ja koostamisel kasutatavad  kinnitusvahendid , kaunistused ja muud abivahendid. Furnituuri mõistet kasutatakse muuhulgas mööbli- ja õmblustööstuses. Furnituuri hulka kuuluvad näiteks erinevad kruvid,  hinged , tõmmitsad,  sulgurid , käepidemed, lukud, nööbid, nupud ja klambrid.
Mööbli vedrud  määratluselt, mida kasutatakse pehme mööbli valmistamisel, võib jagada kahte rühma: töötavad kokkusurvele ja tõmbele. Esimeses rühmas on spiraalsed (ühekoonusellised ning silindrilised) ja pidevpunutisena, täites pehme osa põhifuntsiooni; teises rühmas sik-sakkujulised “ussitaolised” ja silindrilised tõmbevedrud, olles pehme osa elastiliseks aluseks.Vedrusid hakati kasutama pehmel mööblil XIX sajandi algul. Need olid põhiliselt üheja kahekoonuselised vedrud, valmistatud 3; 3,5; ja 4 mm jämedusest traadist keerdearvuga 4st kuni 8ni, kõrgusega 90 kuni 335mm Korrosiooni kaitseks kaeti neid tsingi, pronksi või vasega. Kaasaaegsel mööblil koos üksikute vedrudega kasutatakse erinevaid liike vedruplokke: pidevpunutisena, kahekoonuselised vedrud, ühendatud spiraalidena. Remondi käigus harilikult sellised plokid vahetatakse uutega. Plokke, erinevaid kujult ja konstruktsioonilt, mõõtmetelt – võib valmistada spetsiaalsetes ettevõtetes ja seotud koopereerivatele sidemetele.
Vanasti pehmete osade elastseteks alusteks kasutati tekstiillinte või rihmasid. Säilinud vanad rihmad, näha istme altpoolt, kasutatakse uuesti, kinnitades neid dubleerimise teel tiheda tugeva riidega seestpoolt.  Kaotatud rihmade asemele tehakse uued presendist, purjeriidest või mitmekihiliselt asetatud lõuendist. Sama kehtib alusele tervikliku riidetüki kinnitamisel.
Kaasaaegsel mööblil elastiliseks aluseks äravõetavatele patjadele kasutatakse toote karkassil ka tõmbevedrudega metallilinte, aga samuti nööre, nöörpalmikuid ja sünteetilisi materjale (kummist, polivinüülklooridist). Elastsed lindid võivad olla kahte tüüpi: kummist ja kummikangast (kanga tüübiks on puldan, immutatud painduva kummiga). Linte lastakse välja pikkustega mitte vähem kui 2 m, laiusega 50 ja 30 mm, paksusega 4 mm. Polster ja kattematerjalid  Vanadel mööblitel kasutatavad polsterja kattematerjalid olid loomse päritoluga.
Pehmel mööblil kasutatavatest taimse päritoluga materjalideks olid: mererohi, palmi kiud, mehhiko kiud (saadakse aaloe ja agaavi lehtedest) – fiiber , niinekiud, puuvilla vatt . Kaasaaegsel mööblil pehmete osade formeerimisel kasutatakse nii looduslikke , kui ka sünteetilisi materjale. Nendeks on: riiete vatt ja mööbli puuvillriie; puuvillane mööbli vatiin, mis kujutab endast vati kihte, mis on kaetud pakkeriidega ühelt või kahelt poolt ja niitidega läbi tepitud; vatiin – paljukordselt kihtidena vatirull, läbi õmmeldud lõngaga; vatiliin – puuvillase vati kihid , mis on omavahel liimitud emulsiooniga. Sünteetilisteks materjalideks: poliuretaan poroplast-poroloon, mis lastakse välja lehtedena paksusega 5…10, 10…30, 30…50 ja 50…100 mm; elastne penopoliuretaan külma formeerimisega, millest saadakse valmis ilmavedrudeta pehmed osad vormi valamise teel; penokummist tooted standardsete mõõtmete plokkidena, millest valmistatakse pehmed osad patjadele.
Mööbli-, katte-ja pealistuskangad Kattekangaid kasutatakse aluse ja vedrude katteks, polstri ja ääriste kujundamiseks. Niisugusteks kangasteks on krobelised tehnilised hõreda linase sidusega linakanepihibiski madala numbriliste niitidega; kotikangas (kotiriie) erinevate tihedustega vedrude katteks ja elastsete alustena; karm bjass madala numbrilise koortniidiga; märja ketrusega karm kangas karmi linase madalate numbrite takuniidiga. Pealistuskangaid kasutatakse pehme mööbli välimisteks kateteks. Erinevatel ajaloolistel perioodidel kasutati mööbli katteks mitmesuguseid materjale.
Tekstiiltööstus laseb välja mitmesuguseid mööblikangaid: siledalt värvitud, polsterdus ja kirjukoelised puuvillkangad, villased ja segakangad. Nendekson: gobelään, maket , rips , plüüs, mööbli tikkriie (triibuline madratsiriie).

• Gobelään – rasked kangad, väljatöötatud mitmevärvilistest puuvillkangastest, staapelkiududest, villase ja teistest niitidest. Kanga laius 130… 150 cm.
  

• Maket – puuvillane mustriline kangas, vähem tihe ja rohkem õhukesem kui gobelään. Kanga laius 114…150 cm. 
  

• Rips – kõva, tugev värviline kangas iseloomuliku vorbilisusega, väljatöötatud villast, puuvillast ja tselluloosivillast. Kanga laius 115…131 cm.
  

• Plüüs – rohkem raskem karvastatud puuvillasest ja villasest kangas. Villane plüüs – puuvillane kangas villase karvastusega. Plüüsi paksus 5…8 mm, laius 114…128 cm.