Halogeeniühendid-kahjulikud või kasulikud. Orgaaanilised ühendid, mille süsinku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomiga on halogeeniühendid.Halogeeniühendeid võime käsitleda ka nii, nagu oleks süsiniku aatomi juures vesinik asendatud halogeeni aatomiga. Orgaanilisi halogeeniühendeid on väga palju. Halogeeniühendi molekulis võib olla mitu halogeeni ühendit.Need võivad olla ka erinevate halogeenide aatomid. Samuti võib ühe süsiniku aatomi juures olla mitmesuguseid halogeeni aatomeid. Halogeeniühendeid saame me kasutada palju keemia erinevates valdkondades ja
massilise hävitamise relvana. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Tähtsamate kloriidühendite rakendusalad NaCl naatriumkloriid maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend. FeCl3 - raud(III)kloriid reaktiivide valmistamiseks. ZnCl2 - tsinkkloriid puiduimmutusvahend mädanemise vastu. AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite valmistamisel. KClO - kaaliumkloraat kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Broom Broomi avastamine: Broomi avastas 1826. aastal A. J. Balard. See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Paiknemine: Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. Sümbol: Br Omadused Keemilised omadused: Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga.
Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast
Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina. Halotaan Halotaani (CFCHBrCl) kasutatakse inhalatsioonnarkoosiks. Halotaan on värvuseta omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan keeb 50,2°C juures, kuid ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Pestitsiidid Pestitsiididon vahendid kahjurite hävitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) ja heksaklorotsükloheksaan (heksakloraan või lindaan). DDT ja heksakloraan Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Putukatele on mürgised nad juba väga väikestes kogustes. Diklorodifenüültrikloroetaan DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaani keemiline nimetus on 1,1-bis(4- klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan. Kasutatakse ka veel sääsetõrjevahendina. On erakordselt püsiv mullas ja vees, mille tõttu võib ta ka ohtlik olla. Heksaklorotsükloheksaan
Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks
HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID
Fluor on helekollane, õhust raskem, terava lõhnaga, mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega ( v.a. lämmastik, heelium ja argoon). Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Fluori hoitakse vasest või niklist anumates, kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. See reaktsioon on ebatavaline, sest harilikult ained põlevad hapnikus, kuid siin tekib hapnik põlemisprotsessi tulemusena: 2F2 + 2H2O à 4HF + O2 Toatemperatuuril ühineb fluor vesinikuga plahvatusega H2 + F2 à 2HF. Vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks
HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID
Kõik kommentaarid