Rõivastus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Karja kihelkonna rahvariided

Karja kihelkonna rahvariided 2011 Sissejuhatus Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambap

Käsitöö

28

pdf

Äksi kihelkonna rahvarõivad

Tartu​ ​Kutsehariduskeskus Kergtööstus​ ​ja​ ​kodu-​ ​ning​ ​iluteenindus **** ****​ ​**** ÄKSI​ ​KIHELKONNA​ ​RAHVARIIDED Referaat Juhendaja:​ ​***​ ​*** Tartu​ ​2017  SISUKORD ÄKSI​ ​KIHELKOND 2 ÄKSI​ ​NAISE​ ​RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7

Kultuur

46

pptx

TORI RAHVARÕIVAD

värvilise kiritriibuga või ilma. Ülerõivaste peal kanti nahkrihma, millesse vana traditsiooni järgi ükati metallpandlaid. Kanti ka villasest lõngast võrkvöösid või pussakaid(riidest vöö). Meeste sukad olid lambavilla värvi hallid või pruunid ja kaunistatud viklitega. Jalas kanti töö ja igapäevajalanõudena pastlaid, viiske ja puukompasid ning alates 19. saj keskpaigast musti säärsaapaid. Kuna Tori kihelkond paiknes kahel pool Pärnu jõge, siis on paremkalda elanike rõivastus saanud mõjutusi PärnuJaagupist ja vasakalda elanike riietus Halliste kihelkonnast. särk Võrreldes naistesärkidega olid meeste särgid lühemad, ulatudes vaid poole sääreni või põlveni.Mõlematel külgedel on allääres raiused e lõhikud.Kaenla all olid nelinurksed kaenlalapid.Töösärgil ei olnud kraed ja varrukatel puudusid värvlid.Varrukad olid lühemad ja kitsamad kui pidusärkidel. Pidusärk oi väikese püstkrae(vanem) või mahakeeratava kraega(uuem)

Uurimustöö

10

docx

Saaremaa Kihelkonna kohalikud rahvariided

Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 Kaelarätik................................

Eesti rahvakultuur

7

pdf

Viljandimaa rahvariided

Lasnamäe Üldgümnaasium Viljandimaa rahvariided Referaat Henri Muldre 11A Tallinn 2011 Sisukord 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) ...................................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõi

Kultuur

10

doc

Tarvastu rahvarõivas

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Minu kodukoha rahvarõivad Tarvastu Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad................................................................................................. 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vall

Rahvuskultuuri liikumine

12

doc

PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK

Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...................................................................................................

Rõiva ajalugu

24

doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium  2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ru

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)