Lina (0)

Lina

Sisukord

Lina 3
Lina kiu omadused 4
Lina taim 5
Pildid 6
Lina kiud 7
Eestis 8
Kasutatud kirjandus 9
Lina
- üks põhilisi naturaalseid kiude , mida inimkond on juba tuhat aastat kasutanud ja mis on selle ajaga ennast ainult heast küljest näidanud.
Lina on eriti vastupidav ja hästi tugev taimne looduslik kiud. Linakiudu saadakse üheaastase linataime varrest. - seega on niinekiud. Looduslik värvus on hallikas, beežikas. Lina kodumaaks peetakse Egiptust. Lina kasvatati ka Babüloonias, Assüürias ja Etioopias. Linataime kasvatatakse ka Eestis.
Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linakiud on suure imamisvõimega, nahal meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskusjuhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugavarõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele.
Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamis-tingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähevenivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga. Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult.
Linakiu omadused:

• Õhku läbilaskev
  
• Kangas tundub katsudes jahe
  
• Niiskust imav
  
• Hästi pestav , talub tulist vett. Pestes tõmbub kokku.
  
• Talub triikimisel kõrget temperatuuri – auruga või niiskelt 215-240 kraadi
  
• Kortsub kergesti
  
• Põleb kiiresti, heleda leegiga . Järele jääb hall tuhk.
  
• Paberi põlemise lõhn
  
• Kergesti õmmeldav
  
• Kiiresti kuivav
  

Lina taim
Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 25–40 mm pikad ja 3 mm laiad . Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust : värsked lehed on süües mürgised.
Ühel linataimel on 3–5 hermafrodiitset õit. Viis 15–25 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte . Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised.
Vars on peenike , ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.
Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar , kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet , mis valmivad juulis-augustis.
Seemne pikkus on 3,2–4,8 mm, laius 1,5–2,8mm, paksus 0,5–1,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.
Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga.
Lina kuprad
Lina õis
Linakiud
Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel . Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini.
Linakiudu kasutatakse tööstuslikult kangatööstuses, teiste materjalide koostises
(n geotekstiil ), majade soojustuses, käsitsi valmistatud jalgrattaraamide koostises
(kuni 80% lina, Museeuw Bikes), autotööstuses (näiteks Mercedes -Benz kasutab linakiudu istmete täidismaterjalina), biodiisli valmistamisel, paberitootmises, kasutatakse ära isegi linakiudude puhastamisel saadud väliskiht, millest valmistatakse pressplaate ning mida tarvitatakse loomadele allapanuks.
Madalama klassi linakiudu kasutatakse mattide, vaipade, nööride, puldani, kottide jne tegemiseks. Linakiudu kasutatakse ka rahakupüüride koostises ning sigaretipaberi koostises.
Eestis
Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi.
Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja – töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr.
Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Lina
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Linum_usitatissimum_bgiu.jpg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Linum_usitatissimum_seed_capsules,_vlaszaaddozen.jpg
  
• http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/269/5.1.TEKSTIILKIUDUDE%20KIRJELDUSED.%20LOODUSLIKUD%20KIUD..pdf
  
• Vanemat sorti tekstiiliajakiri.