Lähte
Ühisgümnaasium
„Paber”
Referaat
Autor:
Elo Lättemägi
Lähte
2008
Paber
Tänapäeval
ei saa vist keegi hakkama paberita. Raamatud, vihikud,
joonistusplokid, ajalehed, pakendid – kõik need on ju
paberist.Paber on nii tavaline, et me ei mõtlegi selle peale, kust
see tulnud on ning kuidas varem ilma hakkama saadi. Kuid selle
leiutise eest peame tänama kauget Hiinat, mis asub Ida-Aasias. Inimkond on paberit tundnud juba üle 2000. aasta.
Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros ,
mis
tähendab papüürust.
Paberi leiutas kirjalike andmete kohaselt õukondlane Csai Lun aastal 105.
Tema valmistas paberit nimelt siidriide jäänustest, mooruspuu kiududest ja taimede vartest. Koostisosi keedeti, peenestati ja saadi
kiulile massi, mis võeti vannist välja ja asetati erilisele puidust
raamis olevale sõelale.Seejärel sõeluti massist vesi ja laotati
mass laiali õhukese kihina. Mass kuivatati erilisel kuivatusahjul.
kirjutusmaterjal. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. Paberi ajalugu. Paberi sünnimaaks on Hiina. Legendi järgi leiutas paberi Csai Lun 105. aastal. Ning paberi valmistamise saladust üritati kiivalt enda teada hoida. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid, nagu siidi, papüüruse, pärgamendi ja savitahvli, seetõttu, et paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale nõrguma. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati
Kõik kommentaarid