Saaremaa Kihelkonna kohalikud rahvariided (0)

Järvakandi Gümnaasium
Saara Kuum
Kihelkonna rahvariided
Referaat
Juhendaja : Iivi Sark
Järvakandi 2014
SISUKORD
1.Saaremaa...................................................................................3
2.Kihelkonna kihelkond ...............................................................4
3.Kihelkonna rahvariided............................................................5
3.1 Särk ........................................................................................5
3.2 Seelik .....................................................................................5
3.3 Põll .........................................................................................6
3.4 Vöö ........................................................................................6
3.5 Liistik .....................................................................................6
3.6 Kaelarätik...............................................................................7
3.7 Tanu.......................................................................................7
3.8 Sukad ja kingad .....................................................................7
3.9 Ülerõivad...............................................................................8
3.10 Lahttasku .............................................................................9
1.Saaremaa
Saaremaa (varem ka kure -saar) on Eesti suurim saar. Läänemeres on pindalalt neljas. Saaremaa pindala on 2673 km² . Rannajoont on saarel 854 km või 1300 km. Saaremaal on 32 800 elanikku (2010), millega ta on tervenisti Läänemeres asuvatest saartest seitsmendal kohal. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul on pankrannik . Saaremaal on umbes 80 järve ja nendest ilusaimaks peetakse karujärve, mille pindala on 3,3 km². Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80% Eestis kasvavaist), sealhulgas haruldasi liike nagu, jugapuu , luuderohi, tuhlpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuulood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km². Valdavalt kasvab saarel okaspuumets.
2.Kihelkonna kihelkond
Kihelkonna kihelkond (saksa keeles Kielkond) on Saaremaa ja ühtlasi kogu Eesti läänepoolseim kihelkond. Seda piirab läänes ja loodes meri. Maa poolt on naabriteks Anseküla, Kärla ja Mustjala kihelkonnad. Kihelkonna pindala on 402 km²
Kihelkonna oli üks nendest Saaremaa piirkondadest Mustjala, Sõrve, Pöide ja Muhu kõrval, kus rahvarõivaid kanti kõige kauem, osaliselt veel 20. sajandi algul.
3.Kihelkonna rahvariided
Naiste rõivaste põhiosad: Särk, seelik, vöö, liistik, põll, kaelarätik, tanu, sukad ja kingad.
3.1 Särk
Särgid olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Värvlil oli tikand ja särk ulatus põlvedeni.Särk õmmeldi valgest linasest riidest ja tikiti valge niidiga. Õlalapid kinnitati tikkpistes. Kaelaava äär kurrutati ja selle külge õmmeldi tavaliselt väike püstkrae. Särkidel olid pikad varukad ja need kurrutati. Kaelus kinnitati eest vitssõlega, värvlid kinnitati nööbi ja aasaga.
3.2 Seelik
Kihelkonnal olid omaaegse piduülikonna seeliku variandid ühtemoodi populaarsed . Vanemat tüüpi must seelik oli erinevalt Sõrvest, (kus see oli leinariideks), Kihelkonnal eriti pidulike sündmuste puhul kantud kostüümi osa.
Seelik valmistati mustast villasest kootud riidest. Seeliku alla äärde õmmeldi kaunistuseks ribad. Kõige kõrgemale kollane, selle alla must. Kõige alla õmmeldi punane riba. Seeliku servas oli punane, kitsaste roheliste ja mustade triipudega pael, mi soli mähitud kaksikspiraalidena. Seelik ulatus pahkluuni ning on kogupikkuses kurrutatud. Värvli kinnitamiseks kasutati haaki. Seelikut kanti enamasti värvli külge kinnitatud traksidega, mis kooti tumesinisest, tumerohelisest, punasast ja aniliinlillast villasest lõngast.
3.3 Põll
Põll õmmeldi valgest linasest riidest ja pilutati valge linase niidiga. Põlle allääres oli palistus, millest tõmmati läbi linasest niidist palmitsetud pael. Põlle alläärt kaunistati põimpiludega ja all servas oli valgest puuvillasest riidest volang.Erinevalt mandrist oli Saaremaal ka neidudel põll. Seda kanti tavaliselt pärast leeri ja just piduülikonna juures.
3.4 Vöö
Kirivöö kooti valgest linasest niidist ning punasest ja lillast villasest longest. Vöö mähkimist alustati seeliku värvli pealt vasakult küljelt. See mähiti umber keha kolm kuni neli korda, jättes iga vöökorra ringi pealt alumise ääre veidi paistma. Ots pistesti vöökordade alla. Kui aga seelikul olid traksid , siis vööd ei kantud.
3.5 Liistik
Liistik õmmeldi mustjassinisest villasest riidest, linasest riidest voodriga. Hõlmade alla õmmeldi kõvanduseks paks villane riie . Kaela-, kaenla ja alumisel äärel oli punasest kalevist kant . Hõlmad kaunistati värviliste riideribadega ja –täpikestega. Liistik kinnitati eest kahe haagiga.
3.6 Kaelarätik
Kaelarätik oli tehtud punasepõhjalisest kirjust siidist. Rätiku äärtes olid narmad. Rätikut kandes murti see kolmnurkselt kokku ja asetati nii, et nurk jäi seljale abu peale. Teised otsad toodi ette ja peideti abu alla. Rätik kinnitati eest kas ühe kuni kolme vitssõelaga või ühe sõelaga.
3.7 Tanu
Tanud olid väga uhked. Need valmistati pappalusele valgest linasest riidest. Sellepeale tikkides kasutati punast, tumesinist, keskmist sinist , musta, rohelist ja kollast villast lõnga. Tanu ülemine serv äärestati punase lõngaga üleloomispistes ristikestega. Alumine serv äärestati sama moodi, kuid sinise lõngaga. Peamiselt kasutati peale tikkimisel täite -, vars - ja kettpistet.
3.8 Sukad ja kingad
Sukad kooti peamiselt punasest villasest lõngast. Kingad olid valmistatud mustast nahast ja olid pealt nööritavad. Kihelkonnas asendati pastlad kingadega varem kui mujal.
3.9 Ülerõivad
Ülerõivastest kanti lambapruunist villasest riidest pikk- kuube , millel oli selja õmblus. Talvel külmaga kanti lambanahkset kasukat .
3.10 Lahttasku
Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka Kihelkonnas eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut. See oli tikitud helmestega, mis muutis selle veelgi põnevamaks. Saaremaa helmestikandiga lahttaskuid kanti seelikute peal, need olid väikesed ja trapetsi kujulised , mines alt veidi laiemaks. Kaunistamis ornamentidest on kasutatud lilli, südameid, riste, ringe jne.
Kasutatud allikad:
Raamat: ,,Eesti rahvarõivad ”
http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihelkonna
www.google.com
www.wikipedia.com
http://www.kihelkonna.ee/