Referaat Cheopsi püramiid (0)

Cheopsi püramiid
Cheopsi püramiid on üks komest Giza püramiidist ning ka ühtlasi neist kolmest kõige suurem. Oma ehitaja,vaarao Cheopsi (umbes 2551-2528) järgi nime saanud püramiid asub Giza lähedal Egiptuses ja on vanim, kuid sellele vaatamata ainus enam-vähem säilinud maailmaime. Suuruse tõttu kutsutakse seda ka Suureks püramiidiks ja maailmaimede nimestikus asub ta esimesel kohal. Kui välja arvata Hiina müür, on Cheopsi püramiid suurim ehitis, mis inimene läbi aegade rajanud on. Püramiidi kõrgs on 146,6 meetrit, seega sama kõrge kui 50- korruseline pilvelõhkuja. Maailma viis suuremat kirikut- Peetri kirik Roomas, Pauli kirik Maini -äärses Frankfurdis, Westminister Abbey Londonis ning Firenze ja Milano toomkirik mahuksid korraga selle põhjale, mille pindala on 230 x 230 meetrit. Püramiidis kasutatud kivimihulgast piisanuks kõigi eemisel aastatuhandel Saksamaal rajatud kirikute ehitamiseks.
Püramiidi ehitamine:
Noor vaarao Cheops andis käsu püramidi ehitamise alustamiseks kohe pärast oma isa Snofru surma. Nagu kõik eelkäjad kuningas Džoserist alates, tahtis ka Cheops saada maetud eelmisest veelgi suuremasse, ilusamasse ja toredamasse püramiidi. Püramid koosneb kahest miljonist lubjakivi plokist , ent enne, kui Niiluse idakalda kivimurrust toodi kohale esimene plokk , tuli ära teha keerulised ettevalmistustööd. Kõigepealt oli vaja leida sobiv, tugeva alusega ehituspalts, et 6 400 000 tonni kaaluv hiiglaslik ehitis omaenda raskuse jõul maasse ei vajuks . Selline ehitusplats valiti välja Egiptuse praegusest pealinnast Kairost lõunas ja Gizast seitse kilomeetrit läänes ühel kõrbest eralduval platool, kus oli püramiidi raskusele vastav kindel kaljune aluspõhi.
Enne kui ehitustega algust tehti, märkisid arhidektid maapinnale püramidi plaani. Ruudukujulise ehitise iga nurk on suunatud ühe põhiilmakaare poole. Preestrid orjenteerusid Põhjanaela järgi, mis näitas neile kätte põhjasuuna.
Kõigepealt tasandatti aluspõhi. Selleks ehitati tasandatava maa ümber liivast ja kividest vett pidav vall ning pinnasesse raiuti täisnurkselt lõikuvate kanalite võrk, nii et püamiidi aluspõhi nägi välja nagu hiiglaslik malelaud . Kanalid täideti veega ja nende seintele tehti märked veetaseme kõrguse kohta. Seejärel lasti vesi kanalitest välja. Kiviraidurid eemaldasid märgetest kõrgemale ulatuva pinnase, müürisid kanalid kinni ning püraiidi alus oligi valmis. Umbes kümme aastat väldanud ettevalmistustöödest võttis osa ligikaudu 4000 kunstnikku, arhidekti, kiviraidurit ja muud käsitöölist. Alles seejäel sai alata püramiidi tegelik ehitus, mis kreeka ajalookirjutaja Kerodotose (490-420 eKr) andmeil kestis ligikaudu kakskümmend aastat. Cheopsi hiiglasliku hauamonumendi juures töötas selle aja kestel ligikuadu 100 000 inimest. Ainuüksi neile toidulisandiks ostetud rõika sibula ja küüslaugu eest tasuti 1600 talenti, mis tänapäeva vääringus vastab 160 miljonile kroonileNii suure töötajate arvu seavad paljud tnapäeva teadlased kahtluse alla sest nande arvates poleksenamale kui 8000 töölisele jätkunud ehitusplatsil ruumi ja nad oleksid hakanud üksteist segama .
Püramiidide ehitamise ajal oli egiptus rikas maa. Igal aastal tõusis Niilus üle kallaste ja ujutas juuni lõpust novembrini jõeäärsed põllud üle paksu mudakihiga, mis muutis kuiva kõrbeliiva viljakaks mullaks . Headel aastatel koguti kuni kolm tera -,juur- ja köögivlijasaaki. Egiptuse talupojad ei saanud juunist novembrini oma põldudel töötada ja seetõttu olid nad rõõmsad, kjui juuni keskel ilmus külla kuninglik kirjutaja ning pani kirja püramiidi ehitusel osaleda soovijad. Peaaegu kõik talupojad soovisid püramiidi ehitusel töötada, tegemist polnud sunnitöö vaid vabatahtliku teenistusega. Talupoegade soovi võib seletada kahe asjaoluga. Esiteks kindlustatti iga püramiidi ehitusel osalev mees tööperioodil peavarju, riietuse , toidu ja väikese hüvitisega . Nelja kuu pärast, kui niilus põldudelt taandus pöördusid talupojad oma küladesse tagasi. Teiseks kujutas vaarao hauamonumendi juures töötamine igale egiptlasele auasja ja iseenesest mõistetavat kohustust.Suure ülesande täitmisele kaasa aitajad lootsid, et omandavad ka ise väikese osa jumalkuninga suramatusest. Nii suunduski igal aastal juni lõpus talupoegade vool Gizasse, kus nad majutati barakilaadsetesse hädapärastesse ehitistesse ning jagati kaheksameestelisse gruppidesse. Nüüd võis töö alata. Mehed sõisid parvedel üle Niiluse kivimurdu, murdsid seal kaljust lahti kiviploki ning andsid sellele haamrite, meislite, saagide ja puuride abil vajaliku kõrguse ja pikkuse ( 80 sentimeetrist 1,45 meetrini). Iga grupp tiris oma ploki köite ja kangidega puust kelgule ning toimetas selle mööda kaigastest teed Niiluse kaldale. Lootsik viis mehed ja kuni 7,5- tonnise täisnurkse kiviploki teisele kaldale, kus see vinnati kaigasteed mööda ehitusplatsile. Kuna kraanat ja tali tol ajal veel ei tuntud, algas nüüd töö raskeim osa. Püramiidi väliskülge mööda viis ülesse spiraalne mudatellistest kaldtee . Seda mööda tiriti kelk ja plokk köite ning kangide abil ehituse tippu, kus grupp pani ploki millimeetri täpsusega ehitusmeistri märgitud kohta. Mida kõrgemale taevasse kasvas püramiid, seda pikemaks ja kitsamaks muutus kaldtee ning väiksemaks ülemine tööplatvorm. Seega muutus töö järjest raskemaks. Siis jõudis kätte kõige ohtlikum töö – üheksa meetri kõrguse tipubloki kaldteed mööda üles vedamine ja kohale paigaldamine. Kui palju mehi üksnes selle töö juures hukkus pole teada. Kahekümneaastase töö tulemusel sai 128 kihist koosnev ja Strasburg’i katedralist neli meetrit kõrgem püramiidituum valmis. Püramiid kujutas endast siis umbes samasugust astmelist mäge nagu tänapäevalgi, kuid sellega ei olnud töö lõppenud. Saavutamaks kantideta, kuigi konarlikku välispinda, täideti püramiidi astangud kividega. Kõige lõpuks kaeti neli kolmnurkset väliskülge pimestavvalgest lubjakivist plaatidega. Plaatide ääred tahuti nii täpselt, et isegi nuga ei mahtunud liitekohtade vahele, ja juba mõne meetri kauguselt näis püramiid nagu ühest tükist hiiglaslik kivist mägi. Katteplaadid poleeriti kõvade lihvimiskividega pegelsiledaks ja pealtnägijate sõnul olevat Cheopsi hauamonument helkinud päikese käes või kuuvalgel nagu tohutu helendav kristall.
Püramiidi siseehitus:
Cheopsi püramiid ei koosne läbinisti kivist, vaid ehitise sees paikneb hargnev käikude süsteem . Kõikides püramiidides on vaarao hauakamber uuristatud maapinda. Ent suures püramiidis on see paigutatud rajatise keskele . Arvatakse et Tegemist on erakordse vägiteoga. Arhidektid pidid leidma lahenduse, et kambri lagi püsiks. Nad panid paika viis tohutu suurt graniidist laeplaati, millest igaüks kaalus üle 40 tonni. 10,5 meetri pikkusse, 5,3 meetrit laia ja 5,8 meetrit kõrgesse hauakambrisse viib 47 meetrit pikk, 2,1 meetrit lai ja 8,6 meetrit kõrge suur läbikäik ehk suur galerii. Hauakambri seinad on üleni vooderdatud kaunistamatta graniitplokkidega. Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks, tuli see raskus ühtlaselt jaotada. Selleks on hauakambri lae peal viis üksteise kohal asuvat nn. montaažikambrit kogukõrgusega 17 meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokku pandud suurtest kiviplaatidest katusega , mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile. Samasuguseid kambreid on leitud ka teistest püramiididest. Kambris seisab graniidist valmistatud suur tühi sarkofaag, millel puudub kaas. Sarkofaag tuli sisse tuua juba püramiidi ehitamis ajal, sest see ei oleks mahtunid läbi ühestki käigust. Samasuguseid kambreid on leitud peaaegu kõigist Egiptuse püramiididest ja kõik need kujutavad endast vaarao viimset puhkepaika. Haukambrist viivadkaks kitsast ja väikeste avadega lõppevat õhušahti püramiidi pinnale. Tõenäoliselt pidid need kergendama surnud vaarao teekonda taevatähtede juurde. Püramiidis, aga ei olnud ainult 1 hauakamber, vaid kolm. Arvati Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas.
Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik.
Teine hauakamber ( tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge.
Kolmas jube eelne valt mainitud , nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool.
Lisaks peakäikudele ja hauakambritele on püramiidis veel keeruline koridoride süsteem. Selline labürint oli osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks.Paljud koridorid lõpevad umbteega ning paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllalt kõrged. Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Osa koridore on järsu kallakuga, mõned aga lõpevad äkki sügava šahtiga.
Vaarao matmine:
Pärast valitseja surma palsameeriti hoolikalt tema surnukeha , sest ainult tervelt säilinud keha andis võimaluse teispoolsuses elada. Vaevalise protseduuri käigus eemaldatti aju ja sisikond, seejärel konserveeriti surnukeha leelise lahuses ja mähiti linase riide ribadesse. Kõike seda saatis pühade tekstide ette lugemine. 70 päeva hiljem maeti muumia pramiidi hauakambrisse ja selle kõrvale pandi õhukindlalt suletud nõudesse ehk kanoopidesse asetatud sisikond.Samal ajal kui vaarao surelik kest leidis püramiidis oma viimase puhkepaiga väljus surnu Ka huakambrist. Ka’ks nimetati egiptlaste usu kohaselt teist mina, omalaadset inimese peegelpilti, kes lahkus surnukehast ning võis vabalt siin- ja teispoolsuse vahel liikuda .
Nagu juba öeldud, väljus Ka hauakambrist ja tõusis püramiidi välispinnale, mis oli nii libe, et ükski surelik ei saanud sellel liikuda. Ka tõusis üles püramiidi tippu, kus ootas kõigi vaaraode isa, päikesejumal Re päikeselaevas, millega surnud vaarao alustas teekonda surematusse.
Teadlaste uurimus:
Mõned tänapäeva teadlased kahtlevad, kas Cheops üldse maetigi Suurde püramiidi. Kahtluseks annavad alust kaks asjaolu. Erinevalt tollasest tavast puuduvad hauakambris täielikult raidkirjad ja pildid. Vaarao surnukeha hoidmiseks mõeldud sarkofaagi on vaid jämedalt töödeldud. Seega on töö jäänud lõpetamata ja lisaks puudub sarkofagil kaas.
Hauaröövlid :
Üle 3000aasta ei puutunud inimkäsi Suure püramiidi sisemust. Seda kaitsesid hoolikalt kinni müüritud sissekäigud, aga ka usk, et vaarao hauda kaitsevad vaimud, kes tapavad iga sissetungija. Hauaröövlid saabusid palju hiljem. Esimesena tungis Cheopsi püramiidi kaliif Harun ar-Rašidi poeg kaliif al-Mammun (813-833). Ta käskis raiuda hauakambrini tunneli, lootes leida sealt, nagu teistegi valitsejate haudadest , suuri rikkusi. Ei leidnud ega midagi peale 28 cm paksuse sõnnikukihi kambripõrandal ja seintel , mille olid sinna jätnud püramiidi elama asunid nahkhiired . Seejärel kadus aardeotsijatel ja hauaröövlitel huvi Cheopsi püramiidi vastu. Kuid mõned röövlid huvitusid ka muust . Araablased süütasid ja hävitsid 1168 . Aastal osa Kairost, et see ei satuks ründavate ristisõdijate kätte. Linna taastamisel kiskusid egiptlased püramiide katvad säravvalged lubjakivplaaid maha ja kasutasid neid uute hoonete ehitamiseks. Tänapäevalgi võib neid katteplaate leida paljude vanalinna mošeede juures. Algsest ehitisest jäi alles vaid tänapäeva turiste paeluv astanguline püramiidium. Röövlite saagiks langes ka püramiidi tipuplokk ja ülemised kivikihid, mistõttu ulatub Cheopsi püramiid tävapäeval mitte 146,6 vaid 137,3 meetri kõrgusele, ning selle tippu on moodustunud ligikaudu 10-meetriste külgedega ruudukujuline platvorm .
Püramiidi kompleks :
Egiptuse valitsejad ehitasid püamiidikujulisi hauamonumente aastatel 2630-1640 eKr seega ligikaudu 1000 aastat. Kuid püramiid oli vaid osa suuremast hauaansamblist. Kohe püramiidi kõrval asus kaheosaline hauatempel. Sissepääsuvärav viis templi välimisse sammasõue, sisemuses aga paiknes ruum kus olid valitseja raidkujud ning hoiti hauatahuseks eluks vajalikke lauvarusid. Preestrid tõid iga päev templisse hõrgutavaid ohvriande, et valitseja saaks igavikus meeldivat elu nautida. Templi kõrval hoiti uhket paati, mis oli tema liikumisvahend . Hauatemplist viis pikk katusega tee alla Niiluse äärde. Seal asus sildumiskohaga orutempel, kuhu paadid tõid vaarao surnukeha ja matuserongkäigust osavõtjad. Orutemplis palsameeriti valitseja surnukeha enne püramiidi matmist. Suure püramiidi lähedal asusid väiksemad püramiidid kuningannadele ning lihtsad matmispaigad (mastabad) sugulastele, preestritele ja vaarao kõrgetele ametnikele, kes said tespoosuses valitsejat edasi teenida. Enamiku neist ehitistest pole tänapäeval enam olemas, sageili lammutati need aastatuhandeid tagasi ehitusmaterjali saamiseks. Vaid väike osa ehitistest on kestnud üle 4000 aasta meie päevini. Hiljem maeti sinna lähedale ka Cheopsi poeg ning pojapoeg. Nende hauakambrid, aga ei küündinud nii võimsaks nagu Cheopsi püramiid.
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Cheopsi püramid
Referaat
KätriinVossi
10. D klass
Juhendaja : Rainer Vilumaa
Tallinn 2010
Kasutatud kirjandus:

• „Seitse maailmaimet“, Hans Reichardt, Kirjastus Koolibri, 2009 (lk 7-15)
  
• „ Maailmaimed “, Emilie Beaumont, Kirjastus Sinisukk , 2006 (lk 7-9)
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid , 16.10.2010