pikka, üle pea selga tõmmatavat särki. Erinevus oli vaid pikkuses, laiuses, materjalis ja lisandites. Vääriskividega kaetud vöö abil toonitati kauneid kehavorme. Tolleaegse silueti rangust tasakaalustasid riiete erksad värvid. Moodsaid riideid ehtisid ohtrad tikandid. Hirmus, et üks tavaline linlane võib sarnaneda rikkale aadlipreilile, keelati lihtrahval sootuks kleitide kaunistamine kulla ja kalliskividega. 2. Keskaja naine Naise tavaliseks riietuseks oli ikka kleit. Tavaliselt kantsid naised villast tuunikat või hõlmikseelikut. Kleite valmistati erinevatest materjalidest (puuvill, lina, vill). Tavaliselt olid kleidid ikkagi pikad ja kodused, selliseid kleite valmistati ikka odavamast riidest. Tavalised naised mitte aadlikust naised kandsid tagasihoidlikes värvides kleite (pruun, beez, tumepruun ) või maarohtudega värvitud kangas. Samuti kanti ka villaseid asju, sest neid tihti peale saadi kodust
............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele vastavat riietust, teise seisuse riitete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnsusega. Rangelt oli määratud ka riietus tsunftides, raadi liikmetel, arstidel, juristidel jne. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab
ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline Mida rikkam mees oli, seda rohkem pani ta riideid u lestikku selga. Pealmise ru u saba pisteti vo o vahele, et ka alumine riietus va lja paistaks Ka naised kandsid mitmekihilst riietust. Katmata ihu na itamist peeti suureks eksimuseks No opide asemel kinnitati ro ivad po orade, sidumispaelte vo i so lgedega Va ga oluline oli vo o Taskud ilmusid alles keskaja lo pul Hoopis va hem ta helepanu po orati ihupesule, kui seda u ldse kanti. Alussa rk oli pa evane
puhkudel, hoiti hoolega ning sageli pärandati ka lastele. Töörõivaste puhul oli esikohal praktilisus. Kohustuslik lisand oli vöö, mille kandmist põhjendati nii tervise hoidmise kui ka maagiliste uskumustega. Pidurõivastuses oli esikohal esteetilisus, rõhutamaks sündmuse tähtsust. Kõige pidulikumat riiet kanti leeris, pulmas ja lauakirikus. Laste riided piirusid nii tüdrukutel kui poistel põhiliselt valge linase särgiga, jahedama ilmaga kanti peal musta kuube. Riietus täienes vastavalt eale ja tavadele. Poisist sai pükste omanik umbes 10 aastaselt, tüdrukud kandsid vööga linast särki 14.-15. eluaastani. Peale seda seeliku saamine sümboliseeris üleminekut lapseeast neiuikka. Täisealiseks saamist tähistas leeriskäimine. Selleks puhuks said noored oma esimese piduliku rõivakomplekti. Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on kujunenud sajandite vältel toetudes võimalustele, vajadustele ja tavadele
millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on
millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o
S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin.
Kõik kommentaarid