Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, mis oli monarhi määratud ja temale vahetult alluv
Talurahvakaupmehed müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu 8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS A) Tekkisid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Näiteks raja Jacob de la Gardie Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuride keskus oli Narva, kus oli võimalik kasutada Narva kose energiat. B) 17. sajandil vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujnema rotsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja palju linnad kiratsesid, eriti Tartu. 9) HINDA ROOTSI AJA MÕJU EESTI ALA MAJANDUSLIKULE ARENGULE. PÕHJENDA! Vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eesti ala majanduse aregnu viis see alla, sest puudus Hansa liidu toetus. Vähenes samuti ka kauplus idamaadega Narva linn saavutas suure õitsengu ning
Aadlike seas tekkis redukstsiooni järel väga suur vastuseis Rootsi võimu vastu. Kõige suuremaks vastaseks rootsi võimule kujunes mõisnik Johann Reinhold von Patkul, opositsioonijuht mõisnike seas. Patkul asus looma mitmeid liite ja intriige Rootsi vastu. Käis Poola ja Peterburis Peeter I juures, tahtis, et need riigid Roosile kallale tungiks. Patkuli käitumine üheks põhjuseks, miks Põhjasõda puhkes (suht väike, aga ikkagi) Aadlike vastuseisuga tekitas Rotsi endale negatiivse olukorra, Põhjasõja alagdes mõisnikud kohe venelaste poolel, talupojad aga pooldasid rootis võimu. Paljud linnad kaotasid rootsi ajal oma linnaõiguse, kuna liivi sõja ja katkude tulemusena oli rahvastik väga palju vähenenud. Mitmed asulad liideti mõisa maadega. Väga oluliseks tõusis Narva, ilus suur võimas linn, kuhu ehitati uhkeid hooneid jne.Narva muutus palju olulisemaks Tlna-st kaubasuhetes Venemaaga nt
Kuningas Karl X [165460] hakkas kahetsema, et Taanit täielikult ei hävitatud. 1659. aastal korraldatud uus tormijooks Kopenhaagenile ebaõnnestus. 1660. aastal Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Kopenhaageni rahuga oli hoopis Rootsi sunnitud mõnest varem võidetud valdusest (Trondheim, Bornholm) loobuma. Rootsi ja Taanile kuuluva Norra piir asetus praegusele joonele. Samal 1660. aastal Rootsi ja Poola vahel sõlmitud Oliwa rahuga loobus Poola nõudlemast Rotsi trooni ja tunnustas Rootsi ülemvõimu Eesti- ja Liivimaal. Olukorras, kus Poola ja Rootsi olid leppinud, ei leidnud ka Venemaa enam võimalust sõja jätkamiseks ning nõustus 1661. aastal Kärdes sõlmitud rahuga loobuma Baltikumis vallutatud aladest. Latgale jäi Vene vägede kätte kuni Andrussovo vaherahu sõlmimiseni 1667. aastal. Rahuleping (,,igavene rahu") Venemaa ja Poola vahel sõlmiti alles 1686. aastal. Absolutismi kehtestamine Rootsis ja Taanis
annaabi.ee 
