Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusmatemaatika kt 2 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Hinnakujundus :
netohind=Sisseostu hind+ juurdehindlus (kulud+kasum)
müügihind=Netohind+käibemaks(20%)
Palgad :
Brutopalk = Netopalk +töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%)+ tulumaks (21%)
Tööjõukulu(brutopalgast)- sotsiaalmaks (33%)+töötuskindlustusmaks(1%)
Lihtintress : S-Lõppsumma
I=Prt P- põhisumma
S=P+I r-intressi määr aastas
S-P(1+rt) I-teenitav intress
Liitintress :
n= n-kapitalisatsiooni periood
i= j-aasta intressimäär
S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas
I=P[(1+i)n-1] i-intressimäär kapitalisatsiooni perioodi kohta
J=mi t-tehingu kestvus aastates
t=N/K N-tehingu kestvus päevades
K-päevade arv
Raha nüüdisväärtus:
Lihtintressi korral: P=
Liitintressi korral: P=
Inflatsioon : Ip-hinnaindeks(mitu % moodustab vaadeldava hetke hind muu hetke hinnast)
Ip=·100 V2-vaadeldava ajahetke hinnatase
h=Ip -100 V1-mingi muu ajahetke e baashetke hinnatase
h- inflatsioonimäär (hindade suhteline juurdekasv protsentides kindla ajavahemiku jooksul)
Ip=100·(1+) (kui on erinev inflatsioonimäär)
Ip=100·(1+)n (inflatsioonimäär sama hk=hn)
Raha reaalne tulevikuväärtus :
C= ·100 S- rahasumma p nominaalne tulevikuväärtus n aasta möödudes
Ip- hinnaindeks
C-rahasumma p reaalne tulevikuväärtus, kus indlatsiooni on arvesse võetud
Majandusstatistika:
Alusindeks: i-alusindeks
i= yt-väärtus ajamomendil t
y0-väärtus alghetkel
Kasvutempo: k-kasvutempo
k= yt-vaadeldava suuruse väärtus hetkel t
yt-1- vaadeldava suuruse väärtus eelmisel ajaperioodil
keskmine kasvutempo:
Juurdekasvutempo :
j= j-juurdekasvutempo
k-kasvutempo
Majandusmatemaatika kt 2 #1 Majandusmatemaatika kt 2 #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 171 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janre3 Õppematerjali autor
Kõik valemid majandusmatemaatika teemade 6-10 kohta.

Sarnased õppematerjalid

FINANTSMATEMAATIKA
226
pdf

FINANTSMATEMAATIKA

2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah

Majandus
Majandusmatemaatika
78
pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused
Eksamivalemid
3
docx

Eksamivalemid

SKP = C + I + G + (X ­ M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) ­ F(K, L) = R/P SKP ­ sisemajanduse koguprodukt MPK ­ kapitali piirprodukt C ­ tarbimiskulutused K ­ kapital I ­ investeeringud L ­ tööjõud G ­ avaliku sektori kulutused R/P ­ reaalne rent (rent/ühikuhind) (X ­ M) ­ netoeksport NX C= C0 + c (Y ­ T) = C(Y ­ T) E ­ kogukulutused X ­ eksport C ­ tarbimine M ­ import C0 ­ sõltumatu tarbimine c ­ tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y ­ (TX ­TR) (Y ­ T) ­ kogutulu miinus netomaksud

Majandus
Majandusmatemaatika ja statistika spikker
1
docx

Majandusmatemaatika ja statistika spikker

Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud: C(q)=Cf+Cvq, Tulufunktsioon=nõutav kogus*hind: R(q)=q*p, Kasumifunktsioon=tulufunktsioon-kulufunktsioon: P(q)=R(q)-C(q), Lineaarne nõudlusfunktsioon: P(qastmel d)=b+aq astmel d Lineaarne pakkumisfunktsioon: P(q astmel S)=b+aq astmel S, Tasakaalu tingimus: nõudlusf=pakkumisf, Tulufunktsioon: R=aq ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-Tk)xTm määr Palgafond=bruto+sotsma

Matemaatika ja statistika
Konspekt eksamiks
8
doc

Konspekt eksamiks

1. Mis on staat anal, võrdl staat anal, dünaamiline anal, mis on eesmärgiks? *Staatilises e. tasakaaalu analüüsis on valitud muutujate väärtused sellised, et süsteemi seisund säilub (s.t. puudub tendents muutuda). Tasakaal ei ole tingimata ideaalne seis. Osaline turutasakaal (lineaarne & mittelineaarne mudel), üldine turutasakaal. *Võrdlevstaatiline analüüs tegeleb erinevate tasakaalu seisundite võrldemisega (vastab erinevate parameetrite ja välimuutujate komplektidele). Kui mingi parameeter või välimuutuja muutub, läheb süsteem tasakaalust välja, siis võrreldakse uut ja vana. VSA on kvalitatiivne või kvantitatiivne. Peaülesanne ­ leida sisemuutujate muudumäärad sõltuvalt parameetri või välimuutuja muutudst. *Dünaamilises analüüsis jälgitakse muutujate teed ajas ning kas antud aja jooksul muutujad koonduvad kindlateks tasakaaluväärtuseks. Täiendab eelmist kahte, sest uurib kas tasakaal on üldse saavutatav. Oluline on, et muutujad seostatakse ajaga (

Kõrgem matemaatika
Makroökonoomika valemid
16
docx

Makroökonoomika valemid

1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse  Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes).  Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport  SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D  RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income)  GNDI = RKP + TRf TRf – netoülekanded (siirdetul

Makroökonoomia
Finantsjuhtimine kordamine
47
docx

Finantsjuhtimine kordamine

SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssi

Finantsjuhtimine
Investeeringute analüüs-teooria ja arvutused
10
docx

Investeeringute analüüs, teooria ja arvutused

15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või investeerimisel eh

Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun