Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Finantsplaan e eelarve- on finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud.
tarbija- on teenuseid ja kaupe tarbiv subjekt
rahakrediit- on raha laenamine, et tasuda ostu eest.
palk- hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest.
kapital -hooned,tööriistad ja masinad , mida inimesed on loonud.
töö-inimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks.
võlakiri-väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandija on võlakirja ostjalt laenu saanud.
liitintress- intress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid.
rikkus-aineliste varade koguväärtus.
barterkaubandus- on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata.
ülejääk-olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse.
kasvik -kogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest.
sularaha - raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest.
käendaja-isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda.
debentuur - pikaajaline kindlustamata võlakiri.
tähtajaline hoius - hoius, mida ei kasutata kokkulepitud ajaperioodil ja saadakse intressi.
investeering - kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine.
nõudehoius- on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada.
raha- mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel.
lihtinress- on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt.
aktsia-väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist
intress- tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelegi teisel oma vara kasutada.
defitsiit- olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise.
tulumäär- on kapitali väärtus mida teenib firma.(ma pole kindel, ma võin sellega eksida ka)
preemiad-on lisa kasum mida makstakse kui on tehtud tublisti tööd-
likviidsus -säästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus, näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel.
varutegur - reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata.
rahaasendaja- krediit , võlapaber, väärtpaber jms asjad.
ostujõud- on nõudlus, mi son rahaga tagatud.
universaalpangandus - on süsteem, kus pangad tegutsevad kõigiks finantsvahendussektorites.( hoiused , laenud, vahendamised ja kinstlustus- ning liisinguteenused)
finantskoormus - kogusumma mis makstakse krediidi kasutamise eest.
kaubakrediit - on võime osta kaupa ja teenust praegu ning maksta hiljem.
maksevõime- on võime täita oma rahalisi kohustusi tähtaegselt.
  • Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimese on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid.
  • finantsplaan ehk eelarve – finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud.
  • tarbija – inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks.
  • krediit – võlasüsteem, mis võimaldab inimestel kasutada kaupu ja teenuseid enne, kui nad on nende eest täielikult tasunud.
  • töö – inimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks.
  • palk – hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest.
  • tähtajaline hoius ehk deposiithoius – hoius, mida ei kasuta kokkulepitud ajaperioodi jooksul, saades selle eest intressi näol vastavat tasu.
  • investeering – kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine.
  • debentuur – pikaajaline kindlustamata võlakiri.
  • käendaja – isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise.
  • sularaha – raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest.
  • kasvik – kogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest.
  • ülejääk – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid .
  • liitintress – intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt.
  • rikkus – aineliste varade koguväärtus.
  • võlakiri – väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud.
  • barterkaubandus – kaupade ja teenuste vahetamine otse (ilma raha kasutamata) teiste kaupade ja teenuste vastu.
  • nõudehoius – pangas olevad arvelduskontod, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada.
  • varutegur – reservi suurus protsentides, mida pank ei tohi välja laenata.
  • aktsia – väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist
  • raha – mis tahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel.
  • intress – tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel oma vara kasutada.
  • lihtintress  – intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt.
  • defitsiit – olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise.
  • tulumäär –
  • likviidsus – säästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus; näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel.
  • ostujõud – nõudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk.
  • kaubakrediit – võimalus osta kaupu või teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem.
  • preemia (kindlustuspreemia) – kindlustuse eest makstav makse. Preemia on hind, mida inimesed maksavad kindlustuse eest.
  • universaalpangandus – süsteem, kus pangad tegutsevad kõigis finantsvahendussektorites, võtavad hoiuseid, annavad laenu, tegelevad väärtpaberite vahendusega, nende tütarettevõtted pakuvad kindlustus - ja liisinguteenuseid.
  • rahaasendaja e. näivraha – vara, mida saab kergesti rahaks vahetada.
  • finantskoormus ehk krediidimaks – kogusumma, mis makstakse krediidi kasutamise eest.
  • maksevõime – majanduslikust seisundist olenev võime makseid tasuda. See on mõõt, mis näitab isiku suutlikkust oma võlga maksta.

Majanduse mõisted #1 Majanduse mõisted #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helen01 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tarbijad
3
doc

Tarbijad

Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst ­ palk Tulu rikkusest ­ intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan.

Majandus
Tarbijad ja säästjad
5
pdf

Tarbijad ja säästjad

Tarbijad ja säästjad · Tarbja- inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. · Rikkus- sinu omanduses olevate asjade väärtus. Tuluallikad: 1. Tulu tööst-palk 2. Tulu rikkusest-intress Rikkuse tunnused: 1. Kasulikkus 2. Piiratud väärtus 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav( saan vajadusel müüa) N. Kunst. Säästmine sõltub: 1. Tulude suurusest( sissetulekud) 2. Ootustest 3. Pankade intressimääradest 4. Maksuseadustest Eelarve- Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. Tulude hindamine 3. Kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu. Info hindade ja uute toodete kohta. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud.

Arendustegevus
KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS
8
odt

KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS

KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus ­ uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus ­ on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg ­ see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus ­ tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss ­ põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks.

Arendustegevus
Majanduse konspekt
15
docx

Majanduse konspekt

just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsusel jätkuma piisavalt tarkust, et jätta ettevõtlus omapäi ja lasta asjadel kulgeda oma loomulikke radu. Samuti seadsid füsokraadid kahtluse alla valitsuse pingutused ergutada soodsat kaubandusbilanssi. Nende ideed väljendusid loosungis: ,,Laissez faire, laissez passer" ehk ,,laske teha, laske minna". Vaidlus nende vahel, kes toetavad majanduse reguleerimist, ja nende vahel, kes tahavad majandusel vabalt kulgeda lasta, on ikka veel aktuaalne ka tänapäeval. Mis tahes majandusprobleemide puhul leiab ikka osa inimesi, et valitsus peaks sekkuma, aga teised eelistavad majandusvabadust ja soovivad, et majandusjõud võtaksid vabalt oma kursi. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid.

Majandus
Majanduse konspekt
4
doc

Majanduse konspekt

Tööturg ­ turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka. Palgad ­ palk ­ hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. Maksud ­ Maksed ­ Valitsuse osa majanduses. Valitsuse roll majanduses ­ majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja nende kaitse, vaba konkurentsi kaitse, positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine, ühishüviste pakkumine, tulude ümberjaotamine, majanduse stabiliseerimine. Majandusringlus ­ Riigieelarve moodustamine -

Majandus
Majandusterminid
11
doc

Majandusterminid

aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks ­ erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär ­ aktsia omanik alajahtunud majandus ­ situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) ­ saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioonikulu ­ kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena

Majanduspoliitika
Kokkuvõte ainest majandus
6
doc

Kokkuvõte ainest majandus

väärtust ja seeläbi vähendada praktiliselt lõpmatut hulka suhtelisi hindu (ühe kauba hind väljendatuna teises kaubas) märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks; · väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara likviidsel ehk kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel baseeruva majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et maksevahendi ja arvestusühikuna tulevad kasutusele uued ekvivalendid (väärismetallid, sigaretid, välisvaluuta jms). POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!11234 8. Rahvusvaheline majandus Absoluutse eelise teooria ­ väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega

Majandus
Ettevõtte rahastamine ja äriplaan- õppematerjal
3
docx

Ettevõtte rahastamine ja äriplaan- õppematerjal

Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja jooksva perioodi kasum. (vaba

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun