Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Tervislikud eluviisid" (1)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
KEILA GÜMNAASIUM
10 B
INIMESE KAAL JA
TERVISLIK ELUVIIS
Miniuurimustöö
Juhendaja :
Keila 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
  • Tervislikud eluviisid 4
  • Tervislik toitumine 5
    Kokkuvõte 6
    Uurimuse analüüs 7
    Kasutatud materjalid 8
    Lisa 9
    Sissejuhatus
    Valisin oma referaadi teemaks “Tervislik toitumine”, kuna see teema pakkus mulle suurt huvi. Toidu tegemise juures hakkavad mõtted sageli tiirlema selle ümber, mis on tervislik toit ja mida saaksime me kõik ise teha, et oma söögilauda vähegi tervislikumaks muuta.
    Esimene peatükk annab ülevaate sellest, kuidas elada tervislikud harrastades füüsilist koormust.
    Teine peatükk käsitleb tervisliku toitumist ja kuidas säilitada normaalkaal ilma eriliste pingutusteta.
    Tervislikud eluviisid
    Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele.
    Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 60–70% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul.
    Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus , jõud, tasakaal, osavus , vastupidavus, kiirus, tasakaal.
    Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt.
    Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südame- veresoonkonna haigustesse .
    Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimese vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam.
    Kindlasti on vajalik õige puhkus ning lõdvestumine. Liigsed pinged ja ületöötamine põhjustavad stressi ning organismi nõrgenemist. Samas tuleb aga hoiduda esmapilgul kiirest ja mõjusat toimet avaldavatest suitsetamisest, alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Nende tarbimine on ebaterve ja mitte õige ning avaldab organismile pöördumatut kahju. Tervislikum on valida õiged eluviisid.
    Toitumine
    Toitumine on organismi varustamine vajalike toitainete (süsivesikud, rasvad ja valgud ), vitamiinide, mineraalide ja piisava koguse vedelikuga. Kõik elusolendid vajavad toitu, toit annab neile vajaliku energia ning aitab kasvada.
    See, mida me iga päev sööme ja joome , kujundab meie toitumistava. Sõltuvalt saadaolevaist toiduaineist on see maailma eri paigus erinev.
    Inimene on kohastunud segatoiduliseks, tema organism on võimeline omastama nii taimset kui ka loomset päritolu toitaineid. Taimetoitlased eelistavad tervislikel või usulistel põhjustel lihatoitudele taimetoitu. Organismile kasulike toiduainete vähesus või puudumine toidusedelis ning kahjulike toiduainetega liialdamine tekitab terviserikkeid (kasvupeetust, ala- või ületoitlust või isegi surma .
    Toitumisteadlased on ühisel arvamusel, et kõige suurem kunst üldises elamise kunstis on toidu õige valik. Normaalne kehakaal ja hea enesetunne on kriteeriumiks inimese enda jaoks sellises kunstis .
    Tasakaalustatud toitumise korral saab organism kõik vajaliku elutegevuseks ja kasvamiseks. Kõige rohkem energiat annavad sahhariidi- (süsivesiku-) ja eriti rasvarohked toiduained, mida organism omastab aeglasemalt. 10-aastane laps vajab päevas u 2000 kalorit. Lihasmassi moodustamiseks on vaja süüa valgurikkaid toiduaineid – liha, kala, muna, pähkleid ja teraviljasaadusi. Vitamiinidest oleneb haigustele vastupanuvõime. Nende vähesus või puudumine tekitab avitaminoosi. Vesi aitab toidul lahustuda ja seedida. Inimese toit peab sisaldama ka mineraalaineid, näiteks kaltsiumi, mis tugevdab nii luid kui ka hambaid ning rauda, mis tugevdab verd. Sööge palju juur- ja puuvilju , enam grillitud kala ja nahata kana fritreeritud liha asemel. Valige taised lihatükid sea-, veise- ja lambaliha süües. Samas vähendage liha kogust. Sööge erinevaid kiudainerikkaid toite nt. täisteraleiba ja õunu. Kiudained aitavad kolesterooli taset alandada. Samuti tulevad kiudainerikkad toidud kasuks kui püüate kehakaalu vähendada, sest kiudained tekitavad täiskõhutunde. Kiudained meie organismis ei seed , kuid need aitavad toidul sollestikus edasi liikuda ja viivad kahjulikud ained kehast välja
    Uurimuse analüüs
    Küsitletavatest olid 5 alakaalulised, 8 normaalkaalus ja 6 ülekaalulist. Alakaalulistest tegeleb spordiga 3 inimest, normaalkaalulistest tegelevad spordiga pooled, ülekaalulistest tegeles spordiga vaid üks inimene kuuest. Seega võime järeldada, et inimesed, kes tegelevad spordiga on üldiselt normaalkaalus.
    Kokkuvõte
    Tervislik eluviis hõlmab kokkuvõtvalt piisavat füüsilist tegevust, tervisliku toitumist, õiget puhkust ja oskust lõdvestuda. Vajalikus koguses igapäevane liikumine ja õige toidusedel tagavad terve organismi ja seeläbi terve ja enesega rahuloleva inimese. Ka tervislik eluviis võib olla maitsev ja lõbus. Tuleb vaid leida endale sobiv kehaline tegevus ja tervislik toitumine!
    Kasutatud materjalid
    1) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tervislik_eluviis2.ht m
    2 ) http://www.inimene.ee/index.php
    3) http://tervistrenndieet.eu/sildid/tervislik-eluviis/
    4) http://www.tervitus.ee/uploads///Trenniga%20targaks%20ja%20teraseks.doc
    Lisad
    Hüpotees: Ülekaalulised inimesed ei tegele spordiga.
    Nimi
    Keha mass (kg)-m
    Pikkus (m)- l
    Kaalu indeks
    Kas tegeleb spordiga?
    Kätlin
    65
    1,7
    22,49
    Jah
    Maria
    45
    1,64
    16,73
    Jah
    Annika
    53
    1,67
    19
    Ei
    Ellen
    75
    1,63
    28,23
    Ei
    Lembe
    77
    1,7
    26,64
    Ei
    Andres
    69
    1,69
    24,16
    Ei
    Toivo
    95
    1,8
    29,32
    Ei
    Ott
    97
    1,83
    28,96
    Jah
    Pilvi
    68
    1,62
    25,91
    Ei
    Ille
    66
    1,68
    23.38
    Ei
    Vaike
    59
    1,71
    20,18
    Jah
    Anu
    53
    1,64
    19,71
    Jah
    Tarmo
    65
    1,75
    21,22
    Jah
    Heindrik
    69
    1,8
    21,3
    Jah
    Kristjan
    70
    1,77
    22,34
    Ei
    Steven
    71
    1,78
    22,41
    Jah
    Toomas
    64
    1,65
    23,51
    Ei
    Jaana
    60
    1,7
    20,76
    Ei
    Imbi
    55
    1,61
    21,22
    Ei
    8
  • Vasakule Paremale
    Tervislikud eluviisid #1 Tervislikud eluviisid #2 Tervislikud eluviisid #3 Tervislikud eluviisid #4 Tervislikud eluviisid #5 Tervislikud eluviisid #6 Tervislikud eluviisid #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ssann Õppematerjali autor
    Koosneb: sissejuhatusest, teemadest, kokkuvõtetest ja lisadest

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tervislik eluviis ja selle mõju organismile
    9
    doc

    Tervislik eluviis ja selle mõju organismile

    SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased ­ aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas

    Kehaline kasvatus
    Tervislikud eluviisid
    2
    doc

    Tervislikud eluviisid

    Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haiges

    Terviseõpetus
    Tervislikud eluviisid
    8
    docx

    Tervislikud eluviisid

    · Piira küllastatud rasvade tarbimist, just piimatoodete näol (näiteks jäätis ja või) ning palmi- ja kookosõli puhul. Kui näete pakile kirjutatud järgmisi koostisosi, siis teadke, et toidus on küllastatud rasvade osakaal väga suur: palmiõli, kookuspalmiõli, osaliselt küllastatud taimeõli. · Piira kõrge kolesteroolitasemega toitaineid - munakollane ja maks. Pole soovitav süüa üle 4 munakollase nädalas. · Tarbi väherasvaseid piimatooteid. Tervislikud eluviisid Referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010

    Inimeseõpetus
    Liikumise tähtsus tervisele
    13
    doc

    Liikumise tähtsus tervisele

    Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased ­ aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehal

    Kehaline kasvatus
    Kehaline aktiivsus koolis
    13
    doc

    Kehaline aktiivsus koolis

    Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001). Vaino Hussar, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees: Eesti Kehalise Kasvatuse Liit on oma kümne tegevusaasta jooksul murega teavitanud avalikkust laste vähesest kehalisest aktiivsusest ja selle mõjust tervisele. Tartu Ülikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutest on selgunud, et 45% õpilastest on nõrga tervisega. Siseorganite areng ei vasta laste kasvule. Mis on tervis? Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea

    Kehalise kasvatuse didaktika
    Toit-toitumine ja sportlik saavutusvõime
    14
    doc

    Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

    SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped ­ taim

    Sport
    Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks
    14
    doc

    Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

    Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja ­väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt ­ tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt ­ võime säilitada kehalist ja vaimset he

    Sport/kehaline kasvatus
    Sport ja tervislikud eluviisid
    28
    doc

    Sport ja tervislikud eluviisid

    Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust.

    Kehaline kasvatus




    Kommentaarid (1)

    janelyt profiilipilt
    janely tilk: kasuks oli
    17:24 28-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun