Tervislik eluviis ja selle mõju organismile (8)

SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. TERVISLIK ELUVIIS 4
1.1. Füüsiline tegevus 4
1.2. Õige toitumise tähtsus 4
1.3. Ebatervislikud eluviisid 5
1.3.1 Suitsetamine 5
1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6
1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9
SISSEJUHATUS
Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased – aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke.
Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud , et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehaline tegevus inimese täisväärtuslikuks eluks väga vajalik.
Eesti elanike eluiga ei ole kiita võrreldes teiste riikidega, samuti esineb meil liiga palju südamehaigusi ja teisi terviseprobleeme, mis paljuski oleks ennetatavad.
Tervislikult elamine ei tähenda meeletut pingutamist või kõigest heast - paremast loobumist. Ka tervislik eluviis võib olla maitsev ja lõbus. Tuleb vaid leida endale sobiv kehaline tegevus ja tervislik toitumine.
Käesolev referaat vaatab tervisliku eluviisi mõju organismile. Esimeses peatükis käsitletakse füüsilist tegevust ja tervislikku toitumist. Kuivõrd tervislik eluviis sisaldab endas oskust lõdvestuda ja õiget puhkust. Suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide negatiivset mõju organismile.
1. TERVISLIK ELUVIIS
1.1.Füüsiline tegevus
Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele.
Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 60–70% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul.
Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus , jõud, tasakaal, osavus , vastupidavus, kiirus, tasakaal.
Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt.
Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südame- veresoonkonna haigustesse .
Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimese vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam.
1.2. Õige toitumise tähtsus
Söök ja jook on inimese organismiks hädavajalikud, ilma lihtsalt ei peaks inimene vastu. Kurikuulsad kalorid on need, mida inimene igapäevaselt toidust vajab, et oleks piisavalt energiat toimetamiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega naised vajavad päevas 2300-2500 kcal energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal.
Toitumine mõjutab inimese kolesteroolitaset, vererõhku, kaalu jne. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks hilisematele südameprobleemidele.
Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst, korrapärasest söömisest ja toiduainete õigest valikust ei jäta tänapäeval ükskõikseks ühtegi inimest. Paljuski määrab toidu kvaliteet inimese tervise ja heaolu. Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus , et lisaks toitainetele ( valgud , süsivesikud, lipiidid , vesi, vitamiinid , mineraalained , mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid .
Erinevad spetsialistid on loonud nn toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järgi. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid ning liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks magusad karastusjoogid . Rasvade, õlide ja maiustuste söömist peaks piirama ning nende grupp moodustab väikese tipu püramiidist. Sellesse toiduaineterühma kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid, aga vitamiine ja mineraal sisaldavad vähe või üldse mitte.
Mõõdukas koguses vajab organism valkusid ehk proteiine ning need moodustavad püramiidi keskosa ülemise poole. Piim, jogurt, juust, samuti liha, kala, linnuliha , kuivatatud oad, munad ja pähklid - kaks erinevat toiduainete gruppi, mille enamjaolt moodustavad loomsed toitained - on tähtsad valgu, kaltsiumi, raua ja tsingi allikaks. Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete ammutamiseks, on need ka madala rasvasisaldusega, madala soodiumimääraga ning ei sisalda mingit kolesterooli.
Süües erinevaid puu- ja juurvilju, saab olla kindel, et igapäevane vitamiinide vajadus on kaetud.  On olemas palju erinevaid vitamiine nagu: A- vitamiin , B-vitamiin, C-vitamiin, D-vitamiin, E-vitamiin jne. Vitamiinid aitavad inimesel olla terve. Inimene, kellel on mingi vitamiini puudus ei pruugi teada, millisest söögist seda saab ja mille vastu ta aitab.
Leib, tangained, riis , makaronid - teraviljatooted - on püramiidi aluseks, sest nende järgi peaks planeerima toitumist. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud inimese ajule, musklitele ja närvisüsteemile.
1.3 Ebatervislikud eluviisid
 Tervisliku eluviisi oluliseks osaks on õiged võtted puhkuseks ja lõdvestuseks. Õige on aktiivne puhkus ja kultuuriline meelelahutus, viibimine looduses. Loobuda tuleks kergest ja kiirest lõdvestusest suitsu, alkoholi või narkootikumide abil.
1.3.1 Suitsetamine
Isegi juhul kui inimene tegeleb spordiga kuid samal ajal suitsetab tuleb arvestada, et suitsetamine vähendab füüsilist võimekust. Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest.
Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele.Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis - ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused . Organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb.
Kahjuks jäävad suitsetamisest põhjustatud kahjustused inimesele terveks eluks. Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel väga mitmeid kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada raskeid haiguseid. Haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine.
Ohtlik on ka passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel.
Suitsetamist tasub alati maha jätta. Mahajätmise mõjud on vahetult märgata hingamiselundite ja vereringe toibumises. Kopsuvähirisk väheneb olulisele 5-10 aasta pärast peale suitsetamise lõpetamist.
 Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast.
Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused.
1.3.2 Alkoholi tarvitamine
Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline . Alkoholi toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk : mida suurem on joodud alkoholi annus , seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Teatud osa etendab ka tarvitatava alkohoolse joogi iseloom : kanged joogid (viin, konjak , džinn, viski ) põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid (õlu, vein). Oluline on ka inimese kehakaal: sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel.
Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum . Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused , enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism . Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur.
1.3.3 Narkootikumide tarvitamine
Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub.
Narkootikumid kahjustavad ja põhjustavad organismi üldist kurnatust.Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa organism energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb inimese enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus, unehäired.
KOKKUVÕTE
Tervislik eluviis hõlmab kokkuvõtvalt piisavat füüsilist tegevust, tervisliku toitumist, õiget puhkust ja oskust lõdvestuda. Vajalikus koguses igapäevane liikumine ja õige toidusedel tagavad terve organismi ja seeläbi terve ja enesega rahuloleva inimese.
Kindlasti on vajalik õige puhkus ning lõdvestumine. Liigsed pinged ja ületöötamine põhjustavad stressi ning organismi nõrgenemist. Samas tuleb aga hoiduda esmapilgul kiirest ja mõjusat toimet avaldavatest suitsetamisest, alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Nende tarbimine on ebaterve ja mitte õige ning avaldab organismile pöördumatut kahju. Tervislikum on valida õiged eluviisid.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.tervitus.ee/uploads///Trenniga%20targaks%20ja%20teraseks.doc
http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=eluviis&src=web
http://www.nip.ee/page/116/16/108
http://iu.ee/dokud/valikkursuse_ainekava.pdf
www.miksike.ee
http://www.ekspress.ee/viewdoc/82B14DCF1FA95E11C22572E300361F8F
http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.ht m