kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas Nad maksid kontole raha ja võisid asuda kasutama ,,WIRi raha" Asju aeti omavahel tõendavate dokumentide süsteemiga , mis sarnanes IOUle (valuuta asemel ringluses) IOU informatsiooniline dokument, mis teadvustab võlgnevust See kontseptsioon aga formaliseeriti ja industrialiseeriti, sest puudusid tagatised, mis olid vajalikud finatsilise kahju vältimiseks Arvatakse, et krediidikassa ja WIRsüsteem on sarnased Krediidikassa nõuab liikmetelt tegelikku rahalist hoiust, WIR süsteem aga mitte WIRi süsteemis osalejatel ei ole nö reaalseid hoiuseid, seepärast ei anta ega võeta ka tavamõistes laene WIRi krediiti taotledes antakse tagatiseks võlakirju, väärtpabereid jne WIRsüsteemil on ka mõned miinuspooled, nagu näiteks konventeeritavuse puudus ja likviidsuse probleem WIR tänapäeval 1 WIR = 1 sveitsi frank WIR'i krediiti on ringluses umbes 1 miljardi frangi ulatuses
2. Uuringud kultuurierinevustest 2.1 Madal ja kõrge kontekst Üks esimesi ambitsioonikaid viise kultuuridevahelise suhtlemise erinevusi mõista kuulub Edward T. Hallile, kes eristas madala ja kõrge kontekstiga kultuure. Kõrge kontekstiga kultuure iseloomustab suur ühiste teadmiste määr, mis tähendab, et enamik informatsiooni sisaldub kontekstis ja mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Ühiskonna liikmetelt eeldatakse ühesugustest normidest ja tõekspidamistest kinnipidamist. Omade ja võõraste vahel tehakse suuremat vahet ja üksteisele loodetakse enam kui madala kontekstiga kultuurides. Jutt käib asja ümber, kuid asjast endast ei pruugitagi rääkida, vestluspartneri ülesanne on kõnelejast aru saada. Eeldatakse, et ka mitteverbaalne sõnum on arusaadav. Mitmetele kultuuridele, kust pagulasi tuleb on iseloomulik suhtlemisel kõrge kontekst, saabutakse aga madala kontekstiga riikidesse
selliseks on organisatsioon Lions. Lions-klubisid on Eestis palju, kuid uurimistöös oli täpsemalt käsitletud Tartu Leo Klubi. Selgus, et varieerusid mitte ainult klubi tegevused, vaid ka sihtgrupp, keda abistati. Klubi prioriteediks on Maarja küla elanikud, kellele on korraldatud põnevaid üritusi, näiteks külainimeste sünnipäevapeod või talgud elumajade suurpuhastuseks. Uurides heategevuslike organisatsioonide liikmetelt, miks nad sellega tegelevad, kõlab erinevaid vastuseid, kuid sisu on neil kõigil sama, selleks on soov aidata. Enamus küll väidab, et nad ei eelda vastutasuks midagi ning nad on rahul, kui saavad teistele rõõmu valmistada, kuid päris tõsi see pole. Jah, ei oodata ehk midagi materiaalset, kuid soov tunnustust saada on inimese loomuses. Nende ootuste taha ehk jääbki põhjus, miks filantroopiaga tegelemine pole laialdasemalt levinud
Hoiakud Saavutamaks 21. sajandi konkurentsieelist, peavad organisatsioonid loobuma reageerivatest hoiakutest ja püüdlema ennetava tegevuse poole. See eeldab organisatsiooni liikmetelt uute oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist, pidevalt õppimist. Erinevad autorid on üksmeelel selles osas, et organisatsioon saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õppimise tulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks. Organisatsioonilist õppimist vaadeldakse kui sotsiaalset protsessi. mis toimub sündmusi ühiselt interpreteerides ja interpreteeringuid reflekteerides.
elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.
Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele. Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ka ei viidud Liivimaal reformatsiooni löpule. Eestlastest puutusid evangeelse öpetusega eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad
Arvamuste konflikt on olukord, mis tekib töö põhieesmärkide saavutamist takistavas olukorras (näiteks tõõülesande täitmine). Tuginedes Milton Rockeach´i väärtussüsteemile - inimese üheks instrumentaalseks väärtuseks võib olla sotsiaalne tunnustus. Tuginedes M.ilton Rockeach´ile - Instrumentaalsed väärtused on väljendatavad inimese eesmärkidena ja lõppväärtused vahenditena nende eesmärkide saavutamiseks. Inimese hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks on ühiskonna liikmetelt saadav info. Kõneleja rollis (H. Minzbergi järgi) sõlmib juht lepinguid, püüab organisatsioonile saada parimaid tingimusi. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, on motiveeritud ning pühendunud, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene Tulenevalt Eysenck´i temperameniringi kirjeldusest on flegmaatilisele temperanditüübile omased järgmised isikuomadused: tagasihoidlik, mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv,
vaid vaoshoitult ja etteplaneeritult, oma kavatsusest võtta teise inimese elu, siis paneb ta end sõjaseisundisse tolle inimese suhtes, kellele ta oma kavatsust oli kuulutanud. * Sõjaseisundis isikuid võib kohelda kiskjatena, s.o nende ohtlike ja kahjulike loomadena, kes hävitaksid kindlasti inimese enda kohe, kui ta nende võimusse langeb. * /…/, Kui ühiskondlikus seisundis olev inimene võtab riigi või ühiskonna liikmetelt ära neile kuuluva vabaduse, siis tuleb temast arvata, et ta soovib neilt võtta ära ka kõiki teisi asju, ning teda tuleb pidada sõjaseisundis olevaks inimeseks. * Sõjaseisund lõpeb ühiskonnas inimeste vahel niipea, kui otsese jõukasutamise oht on möödas ning mõlemad vaenupooled allutatakse võrdselt õiglasele kohtumõistmisele. Loomuseisundi ja sõjaseisundi vahekord. * Olukord, milles inimesed elavad mõistust järgides koos, ilma et
Kuid hiljem said nendest hoopis suured naturaalmajanduslikud majapidamised, mida jõukad inimesed üleval pidasid. Ja siis hakati rohkem rõhku panema palvetamisele ja jumalateenistusele ning munkade töötegemine jäeti soiku. Pärast seda hakkas järjest rohkem juurde tekkima erinevaid ordusid, kes rajasid erinevaid kloostreid. Üks neist on tsistertslasete ordu, mis sai lähtud küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt rõhku haridusele. Sinna kuuluvad inimesed idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas
Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel. Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse” all? Töötlemisühistu on tooraine omanike asutatud ettevõte, mille teenuseks liikmetele on tooraine kokkuost liikmetelt, selle töötlemine ja valmistatud kauba turustamine. Töötlemisühistu ei taotle samuti oma liikmete arvel kasumit ja maksab liikmetele maksimaalselt võimalikku kokkuostuhinda. Kui ühistu kehtestas oma liikmetele liiga madalad kokkuostuhinnad, siis tekib sääst, mis makstakse liikmetele nn vähemmakstu juurdemaksena. Teenindus- ja tarbijate ühistute ülesanne on liikmetele-omanikele minimaalse hinnaga teenuste osutamine või kaupade müümine
Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4. Müüb kaupa ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik. 5. Otsib turu tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest 6. Tagab oma liikmetelt tooraine kokkuostu. 7. Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda. 8. Tulud (kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel vastavalt liikmete poolt osutatud teenuste mahule. 9. Ost ja müük on osa liikmetele suunatud äritehingust, sellele lisanduvad hiljem tagasi- ja juurdemaksed ning muud omahinna tasemel soodusteenused kui on saadud lisatulu. 10
probleemidest, paneb aluse õe ja patsiendi terapeutilisele suhtele (patsient osaleb tervishoiuprotsessis partnerina), võimaldab planeerida edasisi tegevusi. 8. Andmete kogumise primaarne allikas on patsient ise, kes teab kõige paremini endaga seonduvat (põetud haigustest kuni tunnete ja vajadusteni). See eeldab, et patsient on teadvusel ja suhtlemisvõimeline. 9. Andmeid saab koguda ka patsiendi lähedastelt, tervishoolduse meeskonna teistelt liikmetelt, kasutada õe enda tähelepanekuid ja eelnevaid haiguslugusid . 10. Andmete kogumise meetoditeks on vestlus, vaatlus, füüsiline hindamine. Need tegevused teostatakse süstemaatiliselt ning põhinevad standarditel. 11. Kõik kogutud andmed dokumenteeritakse. Vältida tuleks isikliku arvamuse avaldamist, peaks olema objektiivne. 12. Pärast andmete kogumist, analüüsimist ning tõlgendamist on järgmine õendusprotsessi etapp õendusdiagnoos. 13
Tulundusühistuseadusest. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Hoiu-laenuühistud pakuvad oma liikmetele peaasjalikult kahte põhilist rahateenust. Kõigepealt hoiustavad oma liikmete ehk ühistu kaasomanike raha, tehes seda kõige vastutustundlikumal võimalikul moel. Teiseks, annavad oma liikmetele mitmel eluliselt vajalikul otstarbel laenu, tehes sedagi ülimalt vastutustundlikul moel. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg 1) raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt; 2) laenude andmine oma liikmetele; 3) ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu- laenuühistus peetavatelt hoiukontodelt; 4) hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine; 5) välissularaha ost ja müük; 6) vahendusteenuste osutamine laenuressursi vahendamisel institutsionaalsete investorite kaasamiseks; 7) varakappide ja seifide üürimine; 8) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.
· 1935. aastal moodustati kohalik WIR-grupp ka Basel'is, Bernis, Zürich'is, Winterthur'is, Biel'is ja Derendingen'is. Samal aastal ilmus ka esimene ettevõttekataloogi väljaanne. Esimesel ja teisel Augustil peeti esimene WIR- koosolek Vierwaldstaetter' i järve ääres. · Aastast 1939 kuni 1942 viidi läbi mitmeid ümberkorraldusi. Nagu WIR'i personali isiklikud kommentaarid osutasid, oli see periood organisatsiooni jaoks raske, seetõttu paluti liikmetelt toetust hädaolukorraks. Väljavaated olid halvad, kuid tänu peamiselt lojaalsete liikmete poolt väljastatud 250 000 frangisele toetusele jäi organisatsioon püsima. · 1945. aastal oli 900 osavõtjat, tehinguid WIR'i krediidiga tehti 717 00 frangi eest. Enne aastat 1945 oli osavõtjate arv alla tuhande, kuid pärast seda hakkas see kiirelt tõusma. Eelnevate aastate seisak oli ilmselt seotud sõja ajal esinenud kaupade puudusega.
.Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest. Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades. Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis
tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Suuri maavaldusi kerjusmungaordudel ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Tsisterlaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga ja võttis oma ridadesse üksnes aadlikke, kerjusmungaordud olid aga avatud eelkõige linlastele. (naised olid keskaegses ühiskonnas isa või abikaasa eestkoste all). Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajlikku hooldusasutuse funktsiooni.
Cui (sõjaväelane), M. Mussorgski (sõjaväel.), N. Rimski- Korsakov (mereväelane). Rühma liikmed analüüsisid teiste helil teoseid, kandsid ette enda looduid ja pöörasid tähelep vene rahvalauludele. Eriti huvitas talup.laul. Eesm rajada Venepärane tõsine muus. Tähelep oli pöörat oop.loomingule ja soololauludele. Instr muus üsna vähe ja teosed olid progr. Rühm püsis 70-te alguseni. M. Mussorgski: 1839-1881. autodidakt. Tõuke heliloomiseks sai "V. Rühma" liikmetelt. Kuj üheks tähts kriitil realistiks muus.ajaloos. Püüdis elu näidata nii nagu tegelt oli. Uuenduset helikeeles: eitas harmoonia rangeid reegleid; kujund orig venepärase meloodia; armastas teoste ülesehit vabavormi; sageli teosed läbikomponeeritud. Looming: oop-d olid ajal rahvadraamad, mis kajast möödunud sündm Venemaal (Nt: "Boris Godunov", "Hovastsina"). 5 oop, hulgal kriitilisi soololaule ("Seminarist", "Kirp"). Instr muus
keelde piibli neid oli, mida kasutatakse jutlustuse ajal. Kahjuks suri Hans Susi üsna noorelt katku, ent tema tõlgitud tekste kasutati usutavasti kirikujutluste pidamisel kuni 17. sajandi keskpaigani. Kloostrid osalesid hariduse andmises, kuid need olid maarahva jaoks ka justkui uksed Jumalale lähemale pääsemiseks. Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud: dominiiklased ja frantsisklased. Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist, et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad need, kes viisid kirjaoskuse talupoegadeni. Teiseks suureks põhjuseks, miks dominiiklased ja frantsisklased olid põlisasunikega nii headel suhetel, oli fakt, et kerjusmungad olid sama vaesed või isegi vaesemad kui talupojad ise
· Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal. · Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. · Monte Cassino klooster. Tsiterlased: · Eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega. · Ordu asustati 1098. a. ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. · Lähtusid Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. · Tsiterlased rajasid kloostreid asustamata maadele, et tõmbuda eemale ilmaelust. · Eestis rajasid tsiterlased kloostri näiteks Padisele. · Kuulsaim tsiterlane oli Bernard Clairvaux'st (1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. Frantsisklased: · Ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaaliast loobudes isa
Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 3)Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke 4)paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex 5)tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid 6)pidi maxma kirikukümnist b)mungaordud 1)tsitsertslaste ordu *lähtus Benedictuse reeglitest *nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd *rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada *kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis, pruunikad kuued *elasid vaesuses *soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada 4)Dominiiklased-
paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi.naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või vallaiseks jäänud võis olla kloostrisseastumine ainuke väärikas väljapääes, seega naisklooster vajalik hooldusasutus. Nunnaks võis saada ka isikliku kutsumuse ajel. Tsisterlaste naisklooster Tln, Tartus, Lihulas,
Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex. Teistesse maadesse läkitas asjuajama esindajaid- legaate. Tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohad sõnastati bulladena. Pidi maxma kirikukümnist. b)mungaordud: Tsitsertslaste ordu, lähtus Benedictuse reeglitest. Nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist. Kerjusmungaordud-tegutsesid linnades, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. Frantsisklased-Hallid, pruunikad kuued. Elasid vaesuses. Soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada. Dominiiklased- Jumala ustavad koerad
saavutamise nimel; riskijulgus- valmisolek riskida ning tegutseda ebakindluse tingimustes. 10.Milles seisneb ettevõtte vastutus? Ettevõtte omanike vastutus: OÜ või AS puhul piirdub omanike vastutus ettevõttesse investeeritud kapitaliga; MIN vastutus (kapitali) määr on OÜ-l 40 000 kr ja AS-il 400 000 kr. Juhatuse liikmete vastutus: kui tuvastatakse, et juhatuse liige on tahtlikult kahjustanud ettevõtte tegevust, on võimalik kahjukandjatel kogu tekkinud kahju juhatuse liikmetelt sisse nõuda. Juhatuse liikme vastutus niisugustel puhkudel on piiramatu ja ta vastutab kogu oma varaga. Ettevõte vastutab veel: investorite ees- ettevõttelt oodatakse investeeritud vara väärtuse kasvu; töötajate ees- ettevõte vastutab töötingimuste ja palga tasumise eest; klientide ees- kliendid ootavad ettevõttelt kvaliteetseid tooteid või teenuseid kokkulepitud tingimustel; ühiskonna ees- ettevõte peab tasuma seaduses ettenähtud maksud ja tegutsema vastavalt
oma kapitali äriühingusse. Isikule laekuva kasumiosa suurus sõltub sellest kui palju ta paigutas sellesse ettevõttesse kapitali. Kui ettevõte tegutseb ebaefektiivselt ja kaotab talle usaldatud kapitali, siis kaotab ka investor oma vara vastavas ulatuses. Seega mida enam suudad investeerida, seda enam võid teenida või kaotada. ÜHISTU Ühistu liikme kasu tekib säästust ning mida enam ta ostab ühistult kaupu või teenuseid, seda enam ta säästab! Kõrgema hinna nõudmisel oma liikmetelt ei ole mõtet, sest liikmele makstav kasum oleks võrdeline tema käibe mahuga seega parimal juhul saaks ühistu liige kasumit sama palju, kui palju ta maksis kõrgemat hinda. Äriühingud on ühiskonna arengu veduriteks ja fundamentaalprobleemide lahendajaks. Äriühingud võivad teenida suurt kasu suurt kapitali ja teadmisi nõudvates ning riskantsetes ärivaldkondades. Riik osaleb piiratud ulatuses äriühingu tegemistes ja aitab
Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres. Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas. Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse
1. tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta 2. tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline 3. tehingu valmidus astet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt hinnata 4. tehinguga seotud kulusid ja tehingu lõpetamiseks vajalikke kulu on vaja usaldusväärselt hinnata Valmidus astme meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kulud proportsionaalselt samades perioodides teenuse osutamise kuludega. Tulu liigid: – liikmetelt saadud tasu (regulaarselt ühingu või muu organisatsiooni liikmetelt saadav tasu) – liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt aruande perioodi kestel saadud liikme ja sisseastumismaksu ja muud mittesihtotstarbelised tasud) – sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruande perioodi tuluna kajastatud summad)
Propaganda objekt Valijaskond Võimueliit PARTEIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Väikeparteid Nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Pole ranget hierarhiat või kõike reguleerivaid dokumente. Peetakse kinni suusõnalistest kokkulepetest. b) Tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid Laiem liikmeskond ning allorganisatsioonide võrk. Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid. c) Diktaatorlikud parteid Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes. Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud. Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus. Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel. · Tegevushaarde järgi: a) Kaadripartei Meeste elitaarne seltskond
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel:
1. etapp. Perestroika. Glasnost. Algas kaootiliselt, Gorbatsovi on ise tunnistanud, et tal polnud algul mingit konkreetset plaani. · Alkoholismivastane kampaania. Käivitus 1985. aasta suvel. 1988. a kevadel tunnistati kampaania läbikukkunuks. · Riiklik vastuvõtt. Eesmärgiks parandada toodete kvaliteeti. · Raiskamisvastane kampaania · Kiirendusprogramm · Võitlus mittetöiste tulude vastu · Võitlus parteibürokraatia vastu. Partei liikmetelt võeti immuniteet, neid võis ka kohtulikult karistada · Arvete õiendamine korrumpeerunud bürokraatiaga Glasnost. Algselt polnud see mõeldud ühiskonna kritiseerimisena, ammugi mitte kogu partei kritiseerimisena. Glasnost kasvas üle pea. Glasnosti proovikiviks 1986. a apr Tsernobõli katastroof. Avalikustati hilinemisega. 1989 /90 püüti glasnostit juba pidurdama hakata. 2. etapp19 87 1988
Benediktlased tegutsesid püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad munkade ja nunnade kogukonnad( nad olid varakeskajal domineerivad), kellel olid ulatuslikud maavaldused ja talupojad. Said ilmalike annetusi. Must mungarüü. Füüsiline töö oli tagaplaanle jäänud, sest palved ja muud rituaalid olid tähtsamad. Tsistertslaste ordu - tekkis 11 saj lõpul ja sai nime ühe kloostri järgi prantsusmaal. Lähtus samuti benedictuse reeglitest kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamatta paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Aja jooksul nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaaliast, kes loobus isa pärandusest vaese elu ja jutlustamise kasuks. Tema eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võttis endale palju pooldajaid ja kirik soovis ametliku vormi
.Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest.Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades.Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias
kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kuivaperioodil närbuvad selle taime lehed täiesti. KÕRBETAIMED AGAAV Kulub 20 kni 50 aastat , enne kui ta oma leheroseti keskelt kuni 9 meetri kõrguse õisikuvarre kasvatab.Tema õisi tolmeldavad nektarit otsivad nahkhiired. Pärast õitsemist ja viljumist taim sureb. Ameerika agaav kuulub agaaviliste sugukonda, mille liikmetelt saadakse magusat mahla joogi pruulimiseks ja kiudu (sisalit) köite ning muude esemete valmistamiseks. KIVITAIMI on raske märgata, sest nad on end väga hästi ära peitnud. Säärane maskeering päästab neid tihti rohusööjate hammaste eest. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse Võhma Gümnaasium 2001
· Nad asutasid palju tütarkloostreid. Ja nende ideed levisid laialdaselt. Ka paavstid toetusid nende seisukohtadele. Usuline tõsidus süvenes ja sellele lisandus ristisõdadest põhjustatud vaimustus. Hakati asutama uusi ordusi. 2. Võrrelge XI-XII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetoteid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? Tsistertslate ordu: ordu lähtus benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele.
3) konspektuaalsed oskused võime luua üldkäsitlust org-st ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see et ta on samaaegselt ülemus ja alluv.Juhile annavad aru talle kuuluvad töörühmad, ta ise tasand kõrgemale. Org-i ja juhtimisteooria-sisuks on seisukohadja järeldused selle kohta mis on määrav ja millest tuleb lähtuda et org ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi.Õppiorg. org-liste uuenduste läbiviimine eeldab org-i liikmetelt uute oskuste omandamist hoiakute ja käitumisviiside muutmist.Toimub õppimise käigus.Üksteisele järgnevad muutused keskonnas on tingitud stabiliseerumise-toob kaasa töötajate eluaegse õppe. Kavad ja plaanid ül on aidata org-il saavutada eesmärke.Kavad on tõhusad, kui eesmärke saavutada otstarbekalt ja soovitud ajal ning ebasoovitatavad tagajärjed on seejuures võimalikult väikesed. PLAANI TUNNUSED 1) sisu on suunatud tegevustele tulevikus 2)andmed on seotud
Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (711) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused. IV. TULUD § 28. Selts kasutab tulusid ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Emakeele Selts saab ainelisi vahendeid: a) maksudena oma liikmetelt; b) Eesti Teaduste Akadeemialt ja muudest riiklikest eraldistest; c) lingvistiliste teenuste osutamisest; d) annetustena ja toetustena; e) muudest õiguspärastest allikatest. V. PÕHIKIRJA VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE NING SELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE § 29. Emakeele Seltsi põhikirja ning selle muudatused võtab vastu seltsi üldkoosolek. Emakeele Seltsi registreerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud korras. § 30
kõrgemaid kohti. Delfi tehnika on sarnane nominaalgrupi tehnikale, ainult, et rühma liikmed ei istu koos. Määratletakse probleem ja palutakse läbi hoolikalt kavandatud küsimustiku pakkuda liikmetel sellele võimalikke lahendusi. Iga liige täidab esimese küsimustiku anonüümselt ja sõltumatult. Esimese küsimustiku tulemused kogutakse kokku, üldistatakse ja kopeeritakse. Iga liige saab koopia tulemustest. Pärast seda küsitakse liikmetelt uuesti lahendust. Algsed tulemused annavad tavaliselt tõuke uuteks lahendusteks. See protsess jätkub, kuni jõutakse konsensuseni. Osalejad on kas eksperdid või isikud, kellel on antud probleemi kohta olulist informatsiooni. Neile võidakse anda kahesuguseid ülesandeid: anda hinnang olemasolevale olukorrale, teha tulevikuprognoose. Delfi-tehnika eduks on vaja küllaldaselt aega, osalejate asjatundlikkust, suhtlemise
jms kaudu. · Koolitus- ja infoseminaride korraldamine huvigruppidele keskkonda säästvate tavade, sh jäätmekäitluse arendamise kohta. · Rahvusvahelise teabe vahendamine Eesti huvigruppidele ja vastupidi. · Eesti tutvustamine Euroopaliku harrastusmeresõidupiirkonnana. · Sidemete loomine ja arendamine teiste organisatsioonide ja üksikisikutega. Mittetulundusühinguna toetub HEM oma liikmetelt ja toetajatelt laekuvale rahale ning olulisel määral ka nendepoolsele muule abile. Põhiline osa tegutsemiseks vajalikest rahalistest vahenditest saadakse projektipõhiselt - taotledes finantseerimist mitmesugustest fondidest. (allikas nr. 3) 9 Kokkuvõte Keskkonnakaitse on tänapäeva ühiskonnas väga oluline, sest tänapäeval suureneb
vahendid) Ettekandeks on aega 7 - 10 minutit Õpilane peab suutma lühidalt selgitada töö eesmärki põhjendama uurimisobjekti valikut välja tooma tulemused üldistused, järeldused TÖÖ KAITSMINE Töö kaitsmine algab esitlemise ja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb: töö sisuline tutvustus retsensiooni esitamine (meie ei kasuta) autori vastus retsensioonile (meie ei kasuta) diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt, autori vastused) juhendaja arvamus autori lõppsõna Juudi päritolu Ameerika psühholoog on öelnud: Tuleb valida, kas minna tagasi turvalisuse juurde või edasi kasvu poole. Kasvu peab ikka ja jälle valima; hirmu tuleb ikka ja jälle ületada. A. Maslow
mõjutavad või näivad mõjutavat meie erapooletust. 5. Me ei paku oma tegevusega tööandjale konkurentsi ega tekita ettevõtlusega tegelemisega tööandjale kahju. 6. Juhindume igapäevatöös eetikakoodeksist. Eesti Energia eetikakoodeksi eesmärk on tööalaste käitumisreeglite kindlaksmääramine. Eetikakoodeksi põhimõtete järgimist ootame kõikidelt töötajatelt, juhatuse ja nõukogu (sh nõukogu komiteede) liikmetelt kui ka koostööpartneritelt. Me usume, et eetikakoodeksi järgimine aitab kasvatada kontserni väärtust nagu selle eiramine võib kahjustada mainet. (Sotsiaalse vastutuse..., 2014) Tehniliselt ei astunud Eesti Energia ka oma eetikakoodeksi vastu. Telefoni teel öeldigi lugupidavalt, et kui pole raha, siis fiibrist elektri välja ei saa lülitada. Kuna antud probleem jäi ka nende vastutusalast välja, siis ei olnud see tehniliselt nende muregi, mida lahendada vaid kliendi enda
tarbijakaitse küsimused parasjagu meedia ning teiste ühiskonna arvamusliidrite huviorbiidis on. Meediareportaae saab lihtsalt koguda ja mõõta, kui teil on lugemiseks kasvõi 1-2 nädalalehte, millest te saate väljalõikeid teha. Paljudel pressiesindajatel on läbi vaatamiseks 10 või rohkemgi ajalehte, lisaks raadio, televisioon ja piirkondlikud ajakirjad. Ilma pideva abita teistelt tarbijakaitse liikmetelt või tasulise uudisteteenuseta on see võimatu ülesanne. Igal juhul on tähtis organisatsiooni juhatusele peegeldada, mida meedias tarbijakaitsest ja vastavatest tarbijaküsimustest räägitakse. Samuti on oluline edastada tarbijakaitse keskorganisatsiooni suhtekorraldusosakonnale väljavõtted, millel võib olla riiklik tähtsus, et näidata neile nende töö tähendust ja suhtekorraldusplaanide edukat teostamist. On olemas agentuure või "tee-ise"-
pereliikmeid kuid kui Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile hakkasid keisrid paavste valima, hiljem hakkasid piiskopid oma seast paavste valima, nii oli võimalus et valitakse hea ja kogenud paavst paavsti õukond ehk kuuria, bullad ehk paavsti ametlikud seisukohavõtud 25. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud Tsisterlaste ordu – rajati Prantsusmaal, lähtusBenedictuse reeglitest kuid nõudsid liikmetelt karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd, kloostrid rajate asustamata paikadesse, olulised ehituskunsti arendajad, kandsid valgeid rüüsid ajajooksul karmid nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused, kuulsaim tsisterlane oli Bernard Clairvaux Kerjusmungaordud – rajati keset linna ja kuulutati jumalasõna Fransisklaste ordu – rajas rikka kaupmehe poeg Fransiskus, kes loobus tema varndusest, ta
1. tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta 2. tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline 3. tehingu valmidus astet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt hinnata 4. tehinguga seotud kulusid ja tehingu lõpetamiseks vajalikke kulu on vaja usaldusväärselt hinnata Valmidus astme meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kulud proportsionaalselt samades perioodides teenuse osutamise kuludega. · Tulu liigid: – liikmetelt saadud tasu (regulaarselt ühingu või muu organisatsiooni liikmetelt saadav tasu) – liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt aruande perioodi kestel saadud liikme ja sisseastumismaksu ja muud mittesihtotstarbelised tasud) – sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruande perioodi tuluna kajastatud summad)
selged pöördumised. Kõnelusest võib kohe aimata suhtlejate vanusevahe ja seisuse. 3. Kõnetusnormidest koolilaste arvamuse põhjal 1995. aasta sügisel ja 1996. aasta kevadel viidi Tallinna, Tartu ja Kadrina kolmes humanitaarkallakuga koolis läbi uurimus, kus õpilased pidid täitma ankeetküsitluse. Küsitlusel osalesid 3., 9. Ja 12. klassi õpilased. Uurimuse materjal pärines ühiskonna sellistelt liikmetelt, kes süsteemi alles omandasid ja seda oma vaatekohast tõlgendasid. Meetodi puuduseks peeti vaid seda, et kokkuvõtteid ja järeldusi sai teha vaid selle järgi, mida õpilased arvavad end tegevat, mitte nende tegeliku keelekasutuse järgi. Esmalt uuriti seda, kelle poole pöörduvad õpilased sinatades ja kelle poole teietades. Kõigil vanuseklassidel paluti vastata, kellele nemad ütleksid teie ja kellele sina. Vanemate klasside õpilased võisid ka kommenteerida oma vastuseid
raske leppida uue usuga. Aga siiski lepiti kristlaste Jumalaga. Aga ikkagi jäi ka usk ebamaisusesse. Nüüd küll mitte haldjatesse vaid pühakutesse. Ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma, Tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani tõenäoliselt nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Leseks või vallaliseks jäänul naisel võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine pea ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Reformatsioon jõudis vaid linnadesse. Ja juba seal hakati seda hävitama. Nii ei jõudnudki reformatsioon lõpuni. VARAUUSAEG Õp. lk 127 1. Koostage laiendatud kava teemal ,,Võitlus ülevõimu pärast Baltikumis 16.-18.
15-16 saj Riia kirikukogu poolt katoliku usuelu parandamise abinõud: rõhuti emakeelse jutluse tähtsust, vajadust kooskõlastada igapäevaelu kristlike tavadega. Vaimulikelt nõuti rangemat kristliku eetika järgimist ja ülikooli haridust. Keskaegse Vana-Liivimaa vaimulikud e kloostri ordud: 13-14 saj. Tsistertslaste ordu: Ühiskondlikult passiivsed, töökad, osavad ehitusmeistrid, omasid suurimaavaldusi. Kerjusmunkade ordu: umalasõna levitamine läbi jutluse, rahva vaimulikuelu edendamine,liikmetelt nõuti kohaliku keele oskust ja haridust. Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased. Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti põlluharimise viise, käsitöid, vesiveskite ehitamist); naiskloostrites tegelteti haigete eest hoolitsemisega.
kerjusmungad dominiiklased - 1216 mungad liiguvad ringi (kerjusmungad) Linnades (palju inimesi, kellele jutustada jumalast) tallinnas ja tartus Domingo Guzman (ordu saab tema järgi nime) püüdlesid suuremale avatusele Dominikaani vabariik saanud nime selle järgi kiriklik inkoisiatsioon põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine kirikud avarad, et rahvas ära mahuks dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamit ja panid suurt rõhku hairdusele frantsisklased - 1223 Franciscus Assisist Laiemalt liivimaal alles 15. saj lõpp tartu, rakvere, viljandi vaeste ja viletsate eest hoolitsemine liikusid ringi sarnased põhimõtted dominiiklastega naisklooster - hoolekanne püha birgitta ordu 15. saj täitsid hooldusasutuse funktsiooni püha birgitta ordu klooster rajati tallinna kaupmeeste eestvõttel
Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest, nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja kindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostrid asustamata paikadesse, harisid seal oma kätega ja rajasid kloostrihoovid. Frantsisklaste ordu nimetus on jõuka kaupmehe poja Fransiscuse järgi, kes selle ordu rajas. Nad idealiseerisid kasimuse ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, neid oli pruunikas/hall kuub ja selle tõttu olid nad hallid vennad, iseloomulik oli vähenõudlikkus.
leegionide valvepostide ja riigipiiride juurest, näiteks Britannias. Mitraeasid võib leida ka Kristlike kirikute maa-alustest osadest. Nende struktuuri järgi on võimalik oletada, et kummardajad kogunesid ühistele söömaaegadele, kus nad siis seinaäärsetel kusettidel lamasid. Enamikesse templitesse mahtus vaid kuni 30 või 40 üksikisikut. Mitrailised auastmed: Mitraismi liikmed olid jaotatud 7-sse järku. Kõikidelt liikmetelt oodati esimeses neljas järgus arengut, samal ajal kui vaid vähesed suutsid edasi liikuda kolmes kõige kõrgemas astmes. Esimesed neli astet esindasid spirituaalset progressi ning uuest asjasse pühendunud isikust sai Corax, samal ajal kui Leo oli juba meister ja ülejäänud kolm olid juba täiesti spetsialiseerunud ametikohad. Seitse auastet olid: Corax (Ronk); Nymphus (Peigmees); Miles (Sõdur); Leo (Lõvi); Perses (Pärslane); Heliodromus (Päikese-käskjalg); Pater (Isa)
Iseloomusta rüütlieetika 3 tähtsamat põhimõtet! Fidelite ehk ustavus- jagunes kogukondlikuks, mis tugevaim, feodaalseks ja poliitliseks, mis oli nõrgim. Sõdalaseisuse tuumaks perekond. Largesse ehk heldekäelisus-saak jagati perekonnaga. Prouesse ehk vahvus- võitles vastavalt reeglitele, ausalt ja sangarlikult. Ei tapnud vaid võttis pantvangi, et saada lunaraha. 7. Milleks loodi vaimulikud rüütliordud, nimetage 3 suuremat? Mida nõuti liikmetelt? Selleks, et kaiststa Püha Maal kättevõidetud alasid. Liikmed andsid mungatüotuse, loobusid ilmalikust elust ja pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu ehk hospitaalide ordu, Templiordu ja Saksa ordu. 8. Millised olid linnuste funktsioonid? Kaitse ja elupaik. 9. Kuhu rajati keskaegsed linnused? Looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele. 10
tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv. Kuna äriühing tegutseb üksi, siis ostab ta tootmispanused kallilt ning püüab oma toodangut müüa veelgi kallimalt kasumi saavutamiseks. Ühistu tegevusloogika on vastupidine: ühendades paljusid teenuse tarbijaid teeb ühistu hulgiostu, surub seeläbi tarnija hinna kordades alla ning müüb selle teenuse oma liikmetele omahinnaga (seega ostab odavalt ja müüb odavalt). Kõrgema hinna nõudmisel oma liikmetelt ei ole mõtet, sest parimal juhul saaks ühistu liige kasumit sama palju, kui palju ta maksis kõrgemat hinda. Ühistu liikme kasu tekib säästust ning mida enam ta ostab ühistult kaupu või teenuseid, seda enam ta säästab! Ühistu on vaba turumajanduse loomulik osapool, mille loomulikuks rolliks on piirata riigipoolse sekkumiseta äriühingute võimalusi suurendada hindu kasumimarginaali parandamiseks (mis muuhulgas on üheks inflatsiooni põhjuseks)
annaabi.ee 
