Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

20 olulist mõtet õendusprotsessist (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
20 olulist mõtet õendusprotsessist
1. Õendusprotsess on tsükliline, üks faas läheb loogiliselt üle järgmiseks. Iga faas sõltub eelneva etapi täpsusest. Õde peab alati ära tundma ja mõtlema, mis samm on õendusabi protsessis ära kasutatud.
2. Õenduspotsess on sihikindel ja eesmärgile suunatud tegevus. Eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, individuaalset ning patsiendikeskset hooldust .
3. Õendusprotsess on dünaamiline , täitmaks patsiendi (kliendi) pidevalt muutuvaid vajadusi. Õendusprotsess on interaktiivne , kuna hõlmab inimestevahelisi vastastikuseid suhteid. Nt suhted õe ja kliendi vahel, teiste tähtsamate isikute ning tervist edendavate meeskonna liikmete vahel, patsiendi lähedaste ja õe vahel.
4. Õendusprotsess on teoreetilise suunitlusega, kuna see põhineb loodus- ja humanitaar -teadustel. Õde peab kaasama teadmisi paljudelt aladelt, et ta suudaks pakkuda terviklikku hooldust ning rahuldaks kõik kliendi vajadused.
5. Õendusprotsess on paindlik ning seda saab kasutada tõhusalt igas tervishoiuasutuses. Samuti on see kasutatav erinevas eas ning erinevatel arenguastmetel olevate inimestega.
6. Esimene ning kõige olulisem etapp õendusprotsessis on hinnangu andmine. Hindamine on organiseeritud ja süstemaatiline protsess, mis kogub informatsiooni erinevatest allikatest hindamaks kliendi tervislikku seisundit.
7. Hindamine võimaldab saada ülevaadet praegustest ning esile kerkida võivatest probleemidest, paneb aluse õe ja patsiendi terapeutilisele suhtele ( patsient osaleb tervishoiuprotsessis partnerina), võimaldab planeerida edasisi tegevusi.
8. Andmete kogumise primaarne allikas on patsient ise, kes teab kõige paremini endaga seonduvat (põetud haigustest kuni tunnete ja vajadusteni). See eeldab, et patsient on teadvusel ja suhtlemisvõimeline.
9. Andmeid saab koguda ka patsiendi lähedastelt, tervishoolduse meeskonna teistelt liikmetelt, kasutada õe enda tähelepanekuid ja eelnevaid haiguslugusid .
10. Andmete kogumise meetoditeks on vestlus, vaatlus , füüsiline hindamine. Need tegevused teostatakse süstemaatiliselt ning põhinevad standarditel.
11. Kõik kogutud andmed dokumenteeritakse. Vältida tuleks isikliku arvamuse avaldamist, peaks olema objektiivne.
12. Pärast andmete kogumist, analüüsimist ning tõlgendamist on järgmine õendusprotsessi etapp õendusdiagnoos .
13. Õendusdiagnoos on kliiniline otsustus individuaalse, perekondliku või kogukonna vastuse kohta aktuaalsete või tõenäoliste tervisprobleemide või eluprotsesside/situatsioonide puhul. See eristab õendusdiagnoosi arsti poolt pandud diagnoosist, mis põhineb haigustel, sümptomitel ja seisunditel, mis vajavad ravi.
14. Õendusdiagnoos keskendub patsiendi toimetulekule ja on aluseks õendusabi plaani koostamisel.
15. Õendusdiagnoosi esimeseks komponendiks on identifitseerida probleem(-id), mida patsient kogeb või võib edaspidi kogeda. Teiseks komponendiks on tekkepõhjused , mis on vajalikud probleemi vältimiseks, minimiseerimiseks või lahendamiseks.
16. Pärast õendusdiagnoosi sõnastamist järgneb õendusprotsessis planeerimisetapp, mis jaguneb neljaks: prioriteetide määramine (arvestades kliendi vajadusi, olemasolevaid võimalusi ja ajapiirangut), eesmärkide arendamine (eesmärgid peavad olema realistlikud), õendusabi tegevuste planeerimine (määratakse kindlaks tegevused, mis aitavad saavutada seatud eesmärke), dokumenteerimine (hoolduse plaan, konkreetsed tegevused, sealhulgas kliendi õpetamine ja nõustamine ).
17. Järgmiseks sammuks õendusprotsessis on õendusplaani elluviimine. Kõik eelnevad õendusprotsessi faasid on integreeritud. Protsessi käigus peab jätkuvalt patsienti hindama , uuendama õendusplaani ning panema paika prioriteedid .
18. Õendusplaani rakendamisel on samuti mitu etappi. Esmalt patsiendi ettevalmistamine, mille käigus arutatakse plaan koos kliendiga läbi, selgitatakse selle sisu ning hinnatakse vajaminevat varustust ning teadmisi/oskusi. Järgneb konkreetne tegevus ning dokumenteerimine.
19. Viimaseks etapiks õendusprotsessis on õendusprotsessi hindamine. Eesmärgiks on saada ülevaade kliendi olukorrast, eesmärkide saavutamisest ning õendusplaani effektiivsusest.
20. Õendusprotsessi hindamine on oluline patsientide hoolduses üldisemalt. Õed on kvaliteetse õendustegevuse arendajad ja osalevad aktiivselt kvaliteedi hindamises. Eesmärgiks kindlustada parim ja kvaliteetne õendusabi kõigile inimestele, kes seda vajavad.
20 olulist mõtet õendusprotsessist #1 20 olulist mõtet õendusprotsessist #2 20 olulist mõtet õendusprotsessist #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 122 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor [email protected] Õppematerjali autor
Mis on õendusprotsess?

Sarnased õppematerjalid

10 olulisemat mõtet õendusprotsessist
2
docx

10 olulisemat mõtet õendusprotsessist

Laura Laas O16-011 10 olulisemat mõtet õendusprotsessist 1. Õendusprotsess on tsükliline, iga faas läheb loogiliselt edasi järgmiseks. Iga faas sõltub eelneva etapi täpsusest. Õde peab alati ära tundma ja mõtlema, mis samm on õendusabi protsessis ära kasutatud. 2. Õenduspotsess on sihikindel ja eesmärgile suunatud. Selleks eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, individualiseeritud ning patsiendikeskset hooldust. 3. Õendusprotsess on dünaamiline, et täita kliendi pidevalt muutuvaid vajadusi.

Õenduse alused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Osaühingutes reeglina nõukogu ei valita, üldkoosolek valib juhatuse. Juhatus tegeleb nii strateegiliste kui operatiivsete juhtimisküsimustega. Juhtimispraktikas võivad tekkida konfliktid omanike ja palgaliste juhtide (mänedzeride) vahel. J. Mugler selgitab põhjalikult kaht olulist küsimust16: · Miks on ettevõttes lisaks omanikele mänedzerid? · Millised eesmärgikonfliktid võivad esineda omanike ja mänedzeride vahel? Kui normaaljuhul on omanik ja otsustuskandja identsed ja mingeid kompetentsiprobleeme otsustamisel ei teki, siis suuremates ettevõtetes esineb täiesti erinev otsustusstruktuur (vt. joonis 1.3). Joonis 1.3. Mänedzer otsustuskandjana17 13 Siimon, A. Türk, K. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 81 14 samas lk. 81-84 15 Äriseadustik

Juhtimine
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Kuigi USA-s rajati eelmise sajandi algul tarnete juhtimise valdkonda arendav instituut ja äriringkondades tegeldi efektiivsuse saavutamise nimel ka ostu- ja jaotustegevuste arendamisega, hakati üleilmses ulatuses teadvustama logistikat kui äritegevust teenindavat olulist valdkonda alles eelmise sajandi keskel, 1950. aastatel. Logistika (ärilogistika) kui teadus tekkis ja hakkas arenema 1960.–1970. aastatel. Seetõttu on logistikateadus alles suhteliselt noor. Laiemalt hakkas ärilogisti- ka kui valdkond ja teadus kogu maailmas arenema alles eelmise sajandi 1980. aastate algul. Sellele

Baas Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Kuigi USA-s rajati eelmise sajandi algul tarnete juhtimise valdkonda arendav instituut ja äriringkondades tegeldi efektiivsuse saavutamise nimel ka ostu- ja jaotustegevuste arendamisega, hakati üleilmses ulatuses teadvustama logistikat kui äritegevust teenindavat olulist valdkonda alles eelmise sajandi keskel, 1950. aastatel. Logistika (ärilogistika) kui teadus tekkis ja hakkas arenema 1960.–1970. aastatel. Seetõttu on logistikateadus alles suhteliselt noor. Laiemalt hakkas ärilogisti- ka kui valdkond ja teadus kogu maailmas arenema alles eelmise sajandi 1980. aastate algul. Sellele

Logistika alused
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

inimkonna arengut õiges suunas. Inimeste kontakt maavälise tsivilisatsiooniga leiab aset pärast indiviidi surma. Inimese elu jätkub pärast surma maavälises ülitsivilisatsioonis. Selline informatsioon on näiteks Piiblis varjatud kujul olemas. Näiteks Piiblis kirjeldatakse Jumalat kolmes isikus ­ ehk eksisteerib Jumala kolmainsus. Nendeks on siis Püha Isa, Püha Poeg ja Püha Vaim ­ Jumal on olemas nagu kolmes isikus korraga. Kuid selline informatsioon kätkeb endas varjatud mõtet. See peegeldab väga hästi tulnukate tegevust inimkonnas. Püha Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev

Karjäärinõustamine



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun