Ärieetika: juhtumi analüüs (0)

Karmen Tamm 155144TABB24
Ärieetika – juhtumi analüüs
Antud analüüs käsitleb saates „Kaua võib“ esinenud Eesti Energia ja kasutaja vahelist juhtumit, link videole on viidatud antud töö lõpus.
Taustainformatsioon
Jaanuari alguses Albu külas Sõstra talus avastas ühel varahommikul talu peremees Aivo, et õues olevad elektrijuhtmed, mis asetsevad vaid sentimeetrite kaugusel majast, on põlema minemas – plastmass juhtmete juures juba sulas ning tilkus, suure tõenäosusega oli leegi veel ära hoidnud vaid väljas olev külm õhutemperatuur. Maja süttimise vältimiseks helistas ta Eesti Energiasse ning palus neil fiidrist vool välja lülitada. Sealt vastati talle aga selgitusega, et sisse ning välja lülitamine läheb kasutajale maksma kokku 500 eurot, kuna ka antud ohuolukord jäi ka Eesti Energia vastutusalast välja, siis ilma rahata ei saa nad elektrit majast välja lülitada ning seega ka talu süttimist ära hoida. Sellist summat mees endale aga lubada ei saanud ning kuna majapidamises oli ka 7 last ei saanud ta võtta valikusse varianti, et lülitab voolu sisse hiljem, kui on selleks raha kokku kogunud. (Kaua võib, 2016 )
Edasi pöördus peremees päästeametisse, kus suunati ta edasi Paide tuleohutusinspektsiooni. Ka sealt öeldi, et need on kaks erinevat asja - põlengu korral tuldaks muidugi kohe kohale, kuid ei ole võimalik sundida Eesti Energiat elektrit tasuta välja lülitama ning läbi selle põlengut ennetada. Varsti pärast seda avastas Aivo, et ka kaitse, mis on Eesti Energia plommi all, põleb. Uuesti Eesti Energiasse helistades ning seletades, et ta põleb ning peab kaitsme , mis on nende plommi all maha võtma, sai ta vastuseks , et sellisel juhul saab ta trahvi . Olles endast väljas sõimas ta telefonis rääkivat töötajat ning Eesti Energiat väga karmide väljenditega. Umbes pool tundi pärast seda jõudsid tema majja elektrikud , kes eemaldasid plommi. Anti ka vahend, mis juhib voolu läbi isoleeri. Plommimine läks mehele kokku maksma 25 eurot. Otsene oht oli küll möödas, kuid antud koht juhtmetes jäi siiski tuleohtlikuks. Taluperemees üritas küll elektrimeestega rääkida elektri fiidrist välja lülitamisest – kuna antud fiidri all oli ainult tema majapidamine , siis poleks sellest keegi teine ka kahjustada saanud. Elektrimeestel polnud siiski volitust selle tegemiseks ning olukord jäi ikkagi veel lahtiseks. (Kaua võib, 2016)
Eesti Energia klienditeeninduse osakonna juhtaja ütles juhtumi peale, et mehele selgitati telefoni teel tegelikult rahulikult ära, et antud tuleohtlik koht ei ole nende vastutusalas. Kuigi selgusetuks jäi ka tema jaoks, miks kaitse ise elektrit välja ei lülitanud, kuna selle eesmärgiga on see ju loodudki. Samuti nentis ta, et antud põlenguohtlikud kaablid ei kuulu ka välitingimustesse ning on vaja välja vahetada. Eesti Energia võttiski ühendust vallaga, et 7lapselise pere juhtmed nende rahastamisel korda teha. Albu vallavanem käis ka olukorda maja juures koos elektrikutega kontrollimas ning saate lõpuks andis vald ka lubaduse peretalu kaablite vahetust rahastada. (Kaua võib, 2016)
Osapooled
Otsesed
Kaudsed
A – talu peremees
Talu elanikud ehk peremehe pere
B – Eesti Energia
Ettevõtte B töötajad
Albu vald
Juhtumi analüüs

Eetiline probleem
Kas B käitus õigesti – keeldudes elektrit välja lülitamisest ilma tasuta, kuigi see oleks suutnud päästa talu põlengust?
Kas A-st oli õige oma viha klienditeenindaja peal välja valada kuigi tema ei saanud sinna midagi parata ning kõigele lisaks polnud antud probleem ka nende vastutusalas?

Seaduslik pool
Juriidiliselt ei käitunud Eesti Energia valesti. Kuna nende vastutusala on kuni liitumispunktini ja põlengu oht oli sellest punktist edasi, siis polnud nad kohustatud midagi tasuta tegema. Elektrikud läksidki kohale ka alles siis, kui oli juttu kaitsme maha võtmisest, mis oli nende plommi all.

Abijuhised
Eesti Energia eetikakoodeks: (Sotsiaalse vastutuse…, 2014)
1. Oleme ausad ja usaldusväärsed ning nõustume ainult seaduslike kokkulepete ja tehingutega.
2. Kasutame vara heaperemehelikult ja säästlikult.
3. Me kohtleme kõiki viisakuse , lugupidamise ja tähelepanuga.
4. Hoidume suhetest avalikkuse, klientide, partnerite, konkurentide ja kolleegidega, mis mõjutavad või näivad mõjutavat meie erapooletust.
5. Me ei paku oma tegevusega tööandjale konkurentsi ega tekita ettevõtlusega tegelemisega tööandjale kahju.
6. Juhindume igapäevatöös eetikakoodeksist.
Eesti Energia eetikakoodeksi eesmärk on tööalaste käitumisreeglite kindlaksmääramine. Eetikakoodeksi põhimõtete järgimist ootame kõikidelt töötajatelt, juhatuse ja nõukogu (sh nõukogu komiteede) liikmetelt kui ka koostööpartneritelt. Me usume, et eetikakoodeksi järgimine aitab kasvatada kontserni väärtust nagu selle eiramine võib kahjustada mainet. (Sotsiaalse vastutuse…, 2014)
Tehniliselt ei astunud Eesti Energia ka oma eetikakoodeksi vastu. Telefoni teel öeldigi lugupidavalt, et kui pole raha, siis fiibrist elektri välja ei saa lülitada. Kuna antud probleem jäi ka nende vastutusalast välja, siis ei olnud see tehniliselt nende muregi, mida lahendada vaid kliendi enda. Küll aga on nad nende eetikakoodeksi juures kirjas, et usuvad, et selle mitte järgmine võib kahjustada nende mainet. Ometi aga juhinduti ka praeguses olukorras koodeksist, kuid maine sai siiski kahjustada.

Eetika printsiibid

Utilitaarne printsiip
1) Egoistlik analüüs
• “Kas Eesti Energia käitumine tõi talle kuidagi kasu?”
Kuna osaline A viis asja edasi meediasse, siis nende maine pigem alanes . Kasulikum oleks olnud leida kohe leida mingi kompromiss , kuid kuna lähtuti ainult seadusest ja vastutusalast ning ei mõeldud suuremalt, said nad ise lõpuks sellest kahju.
•“Kas Eesti Energia käitumine toob talle kasu ka tulevikus?”
Kindlasti mitte, kuid kuna tegemist on suure ettevõttega ja üksinimesega, kelle lugu ei ole ka väga laialt levinud, siis arvatavasti tulevikus on see juhtum juba unustatud kõigi jaoks ning suuremat kahjumit nad sellest ei saa.
2) Utilitarism
“Milline käitumine maksimeerib kasu suurimale huviliste hulgale antud olukorras?”
Kas ohuolukorra kohene mitte likvideerimine oli kasulik..

• ..ettevõttele? Ilmselt arvati alguses, et ei juhtumiga kaasne probleeme ning kuna nad seaduse vastu ei astu ning jäid ka oma eetikakoodeksi juurde, siis, et neile on antud olukord neutraalne ega ei puutu isegi n-ö asjasse. Kasulik see neile kindlasti lõppkokkuvõttes polnud kuna juhtum jõudis ka meediasse ning jättis neist halva mulje.
  
• ..kasutajale? Algsest sai ta suure šoki sellest, et maja põlema minemas ning abi pole ilma suurte rahasummadeta kuskilt saada. Hiljem aga tuli kasu sisse sellest, et sai kaablite vahetuseks rahastust vallalt ning tänu sellele tulevikus sarnaseid olukordi täielikult vältida.
  
• ..kasutaja perekonnale ? Ilmselt oli ka perekond antud olukorras väga murelik, mis edasi võib juhtuda ning kardeti kõige hullemat. Kindlasti oli seal majas murelik õhkkond väga pikalt ka peale algse ohuolukorra likvideerimist. Kasu tõi sisse aga jällegi valla rahastus kaablite vahetuseks.
  
• ..ettevõtte töötaja? Infotelefonis olnud klienditeenindaja sai usutavasti suure šoki, kuid ei saanud ju siiski midagi muuta selleks, et ei saa tasuta seda olukorda parandada. Kõigele lisaks sai ta lõpus ka sõimu osaliseks . Ilmselt oli ta väga halvas olukorras kahe otsese osapoole vahel.
  
• .. vallale ? Valla maine ilmselt pärast kaablite vahetuse rahastamist tõusis, kuid otseselt muud kasu ta kiirest ohu mittelikvideerimisest ei saanud.
  

Laias pildis tõi kohene mitte ohulikvideerimine enamikele esialgu kahju. Hilisemalt sai ainult mitte-eetiliselt käitunud ettevõte kahjumit maine languse näol. Kasulikuks osutus ju peremehele kui ka tema perele täieliku kaablite vahetuse rahastus valla poolt. Samuti tõusis ka arvamust vallast.

Deontoloogiline printsiip
1)Õiguste-kohustuste printsiip
Ettevõte ei pidanud kinni osalise A turvalisuse ja heaolu tagamisest.
2) Kategooriline imperatiiv
• Laiendatavuse printsiip – “Vali käitumine, mis võiks saada reegliks kõigile."
B oleks pidanud A-ga kiiremini kompromissi leidma ning mitte aega kulutama sellele, et enne raha ja siis töö või siis hoopiski veel see, et pole nende vastutusala ega ka nende probleem.
• Austuse printsiip
A-d ei vaadatud kui tõsise probleemiga inimest vaid lihtsalt kui veel üht klienti, kellel on probleem, mis pole nende vastutusalas ega ka nende probleem. Seega selle likvideerimiseks loodeti saada suurt summat, mida A-l anda polnud.
Eetiline lahendus
Kas B käitus õigesti? Kuidas vältida taolist olukorda tulevikus?
Algselt käitus ettevõte B kindlasti ääretult ebaeetiliselt ning vääralt. Ka elektrikud saadeti alles siis koha peale, kui tegemist oli plommi mahavõtmisega, mida kasutaja ise ilma trahvita teha poleks võinud. Hilisemalt küll võtsid nad siiski ise ka kontakti vallaga, et antud probleem saaks lõpliku lahenduse. Kuid samuti võib ka eeldada, et üks põhjus, miks seda tehti oli selleks, et oma maine saate vaatajate silmis tagasi üles tõsta ja enda jaoks olukorda neutraliseerida ning leevendada.
Antud olukorda saaks tulevikus vältida, kui ettevõte oleks oma klientide suhtes tulevikus rohkem valmis kompromisse looma. Mõistetav on, et päris tasuta ju tööd ei saa teha, kuid samas seada teise inimese vara ohtu raha puudumise tõttu, on ka vale. Olukordades, mis on ohtlikud peaks reageerima kiiremini ning mitte eeskätt mõtlema ainult kasumi teenimisele.
Kuid siiski jääb kripeldama küsimus – kas tõesti oleks lastud mehe majal põlema minna kuna tal ei olnud raha kinni maksta fiidrist voolu sisse ja välja lülitust.
Kasutatud allikad
Allas, A. Kaua võib. (2016). [WWW] http://tv3play.tv3.ee/sisu/kaua-voib/693695?autostart=true (06.03.2016)
Sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruanne. Eesti Energia. (2014). [WWW] https://www.energia.ee/-/doc/10187/pdf/concern/csr_report_2014_est.pdf (06.03.2016)