Võimas rühm ja selle liikmed (2)

Talup.laul ja linnaromanss : vanimad olid Vene rahvamuusikas töö- ja tavandilaulud, mis pärin ürgajast, olles seot inim igapäevaste töödega ja uskumustega. V vanad olid ka bõliinad, kus poolrääkides –lauldes jutust muistsetest kangelastest. Saatepilliks kasut kandletaol guslit. 16-17 saj hakkasid lev lüüril laulud, mis olid poolpolüf –homof-lised.18. saj hak levima aristrok ringkond linna romanss hilj levis lihtrah hulka. Saatep kasut klav, harfi , viiulit või kitarri . Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov (“ Tuisk ”), A. Aljabev (“Ööbik”), A. Verstovski (“Must sall ”) M. Glinka: 1804-1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana . Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus Puškiniga, kes soovit luua Venepärast muus. 1830 oli Itaalias, tekkis mõte kirjut ven pärane rahvuslik oop. Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai “Ivan Sussanin”. Esietendus 1836, vastuvõtt vastuoluline. Al 20-test viibis palju W-eur, kuna tema kodumaal võeti loomingut vastu kriitil. Suri 1857 Berliinis. Maeti ümber Venemaale. Looming: lähtus vanemast vene rahvamuus-st, eriti bõliinadest. Loomingusse kuulub 2 ooperit (“Ruslam ja Ludmilla ”). Instr muus: “Kamaarinskaja”, “ Valss - fantaasia ”, Hisp reisi muljetel valminud avamängud “Aragoonia hota” ja “Öö Madriidis”. Pani aluse Vene rahvusl muus. koolkonnale .
“Võimas rühm”: 1859 asut Vene Muusikaühing-eesm propageerida vene helil teoseid. 1862 asut Peterb Konservatoorium. Nende asutuste rajaja oli Vene helil A. Rubinstein. 19.saj 50-te lõpul tekkis muus.huviliste rühm, keda hakati kutsuma “V. Rühmaks”. Sinna kuulusid M. Balakirev ( matemaatik ), C. Cui (sõjaväelane), M. Mussorgski (sõjaväel.), N. Rimski - Korsakov (mereväelane). Rühma liikmed analüüsisid teiste helil teoseid, kandsid ette enda looduid ja pöörasid tähelep vene rahvalauludele. Eriti huvitas talup.laul. Eesm rajada Venepärane tõsine muus. Tähelep oli pöörat oop.loomingule ja soololauludele. Instr muus üsna vähe ja teosed olid progr. Rühm püsis 70-te alguseni . M. Mussorgski: 1839-1881. autodidakt. Tõuke heliloomiseks sai “V. Rühma” liikmetelt. Kuj üheks tähts kriitil realistiks muus.ajaloos. Püüdis elu näidata nii nagu tegelt oli. Uuenduset helikeeles: eitas harmoonia rangeid reegleid; kujund orig venepärase meloodia ; armastas teoste ülesehit vabavormi; sageli teosed läbikomponeeritud. Looming: oop-d olid ajal rahvadraamad, mis kajast möödunud sündm Venemaal (Nt: “Boris Godunov ”, “Hovaštšina”). 5 oop, hulgal kriitilisi soololaule (“Seminarist”, “ Kirp ”). Instr muus tema loomingus vähe, tuntum 10-st osast koosn klaveripalade tsükkel “Pildid näituselt”.
A. Borodin : 1833-1887. nooruses tegel paljude aladega. Õppis mitm pille, huvit kirjandusest, joonist, keeltest. Peam huvi keemia vastu, millest saigi elukutse . 29 aastaselt oli keemiaprofessor. Huvi muus vastu suurenes tutvudes “V. Rühma” liikmetega. Teoseid vähe, kud kõik on läinud muus.ajalukku. peateos oop “Vürst Igor”, mis kajast Vene 12.saj ajal. Tähtsad 2 sümf, millest teine kannab alapealk “Vägilassümf”. 2 keelpillikv, 10- kond laulu. N.R.-Korsakov 1844 -1908. Õppis meremeheks perek tradit kui tutv V. Rühma liikmetega siis hak huvit musast. 18a. soorit ümbermaailmareisi, see reis andis talle mõtteid kuidas kuj merd muus-s ja teiste rahvaste rahvamuus isel.jooni. Teg muusikuna u. 40a. tähtis osa oli tal noorte muusik õpetaja. ta oskas tulevasi heliloojaid suunata omamaa rahvamusa mõist. Tuntumad õpilased R. Tobias A.Kapp M.Saar. Tänapäeval kannab Peterb konservat Rimski korsakovi nime Looming 15oop-muinasjut sisuga “Lumivalgeke”, “ Sadko ”, “Kuldkikas”, “ Muinasjutt tsaar saltaanist”. Ainus ajal oop “Tsaari mõrsja”. Instr.muus palju avamänge ja süite (“Šeherezade”).
P. Tšaikovski:1840-1893. Õppis Peterb Ülik juristiks . 1862a asus õppima vastavatud Peterburi konservatooriumisse. 1886a äsjaavatud Moskva Konservat õppejõuna. Töötas seal üle 10 aasta. Lõppetanud töö, algas vabakutselise elu. Teda toetas rahaliselt ja moraalselt rikka metsakaupmehe lesk Natezda von Meck . 1870 II poolel oli tal sügav hingeline kriis, mida süvendas veelgi rohkem ebaõnnestunud abielu. Talviti reisis enamasti W-Eur, kus juhatas oma teoseid. Viibis ka Haapsalus , kus tema mälestuseks on rannas pink , millesse oli rajutud rahvaviis”Kallis Mari”. Seda rahvaviisi kasut ta oma 6.sümf alateemana. 1880 a keskpaiku ei reisinud enam ringi ja elas Moskva ääres alevikus Klin. Suri 6.nov Moskvas koolereasse. Looming: loomingu aluseks on linnaromanss, mille tõttu tekkis konfl V. Rühma liikmetega. Ta on psühhol suuna esindaja ja püüab väljend inimese tunnete nüansse. Ei sunni mõistusega tundeid vaikima ja selle väljendajaks laulev meloodia. Instr muus: 6 sümf, 3 kaverikonts, 1 viiulikonts. Üle 30 muu sümf teose, hulgaliselt klaveripalu “Aastajad”, “Lastealbum”, “Pildikesi Haapsalust”. 10 oop-tuntumad: “ Jevgeni Onegin ”, “Padaemand”, “ luikede Järv”, “Pähklipureja”.