Euroopa liidu peamised institutsioonid- ministrite nõukogu. Seadusandlik; 27 liiget; välisministrid arutavad välis- ja EL sisepoliitikat; määrus= seadus; direktiiv= kohandamine; arvamus-soovituslik; otsus- ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel;
allkirjastati Euroopa Parlamendi presidendi Nicole Fontaine'i osalusel. 2 .Millised olid lepingu eesmärgid. Euroopa Ülemkogu Helsingi kohtumise (10. ja 11. detsembril 1999. aastal) järeldustes, mida kinnitati Nice'is 2000. aasta detsembris, nõuti, et EL oleks 2002. aasta lõpuks suuteline võtma vastu uued, ühinemiseks valmisolevad liikmesriigid. Nii avas Euroopa Liit 1. mail 2004. aastal uksed kümnele uuele liikmesriigile. Nice'i lepingu eesmärk on seega: muuta ühenduse institutsioonid tõhusamaks ja õiguspärasemaks; Reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. valmistada EL ette suureks idasuunaliseks laienemiseks. Nice'i lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust ning laiendati nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist uutele valdkondadele. 3
Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon) Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik. Teisene õigus- EL ise loob läbi oma organite(määrused, direktiivid, otsused, soovitused) EL määrused- EL õigusakt, üldkohustuslik, riikide ülene. EL direktiivid- eesmärgipärane ja eesmärgi saavutamine liikmesriigile kohustuslik, riik kohaldab oma õiguse selle saavutamiseks. EL otsus- üksikakt, kohustus kindlale riigile täitmiseks. EL soovitused- ei ole õiguslikult siduvad. Õigusaktide hierarhia 1)Põhiseadus 2)rahvusvaheline seadus 3)seadus-seadlus 4)määrus 5)üksikaktid EL SEADUSED/ÕIGUSED ON ÜLE PÕHISEADUSE!!
Teiseks on Riigikohtu pädevuses kontrollida niisuguse EL-i õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele, mis reguleerib lisaks olukordi, mida EL-i õigus ei reguleeri, ja põhiseadusele vastavuse kontrolli taotletakse neid olukordi reguleeriva osa suhtes. Kolmandaks on Riigikohtul selline pädevus olukorras, kus EL-i õigus, sh Euroopa Kohtu praktika võimaldab EL-i õiguse ülevõtmisel ja rakendamisel liikmesriigile diskretsiooniõigust, mille teostamisel on liikmesriik seotud oma põhiseaduse ja sellest tulenevate põhimõtetega. Kui EL-i õigus annab liikmesriigile eesmärgi, kuid vahendid selle saavutamiseks jäävad liikmesriigi kehtestada, peavad valitud vahendid olema kooskõlas nii EL-i õigusega kui ka vastama Eesti põhiseadusele (vt Riigikohtu eespool viidatud määrus kohtuasjas 3-3-1-85-07, punkt 39).
Euroopa Liidu Plussid ja miinused Eesti kuulub Euroopa Liitu alates 2004. aastast. Seal kehtivad omad seadused ja määrused ning sinna kuulub 27 Euroopa riiki. Sealt tulenevalt on tollel Liidul kahtlemata ka omad plussid ja miinused sellise pisikese riigi nagu Eesti jaoks. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga oleme me saanud mitmeid toetusi nii hariduse, noorte, loodushoiu ja muude taoliste projektide tarbeks. Euroopa Liit maksab igale oma liikmesriigile iga aasta teatud summa raha, kuid riik ise peab miinusena maksma iga aasta liikmemaksu ning mida suurem ja rikkam riik on, seda suurem on ka summa. Samuti sai Eesti kaela endale väga kopsaka suhkrutrahvi, mida makstakse siiani. Siin oleks mõttekoht, et kas see toetus korvab nii trahvi kui ka iga aastase liikmemaksu. Mulle tuleb sellega meelde vanasõna seitse korda mõõda ja üks kord lõika, mis tolles
aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. ÜHISRAHA Euro on Euroopa Liidu ühisraha Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja Euroala liikmesriigid: Belgia, saartel, mis kuuluvad mõnele Saksamaa, Kreeka, Hispaania, euroala liikmesriigile või on Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, sellega seotud. Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. EUROOPA LIIT Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud.
suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. Liikmesriigid on kohustatud kinni pidama direktiividega kehtestatud eesmärkidest, tähtajadest ja teisest nõuetest. 3. Otsused (decisions) · On tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele). Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. Direktiivist erinevalt on otsus terviklikult siduv. Ta ei anna adressaadile võimalust valida, kuidas otsus tuleks ellu viia. Otsused langetatakse kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega. 4. Soovitused ja arvamused (recommendations and opinions) Soovitustel ja arvamustel ei ole siduvat jõudu, mis tähendab, et nendega ei kehtestata õigusi ega kohustusi isikutele, kellele need on
Nimetatud riigid on avanud juba tööturu mitmete ametite raames või lihtsustanud tööloa taotlemise protseduure. Prantsusmaa avas alates 01.01.2008 võõrtööjõule osaliselt oma tööturu. Turg avanes kaheteistkümne, sealhulgas Eesti, EL liikmesriigi töötajaile 150 ametinimetuse osas. Tegemist on enamuses vähest kvalifikatsiooni nõudvate ametitega (nt ehituses). Luksemburg otsustas 1. maist 2009 avada tööjõuturu kaheksale 2004. aastal liitunud liikmesriigile. Praegu kehtivad üleminekumeetmed, mille kohaselt teatud sektorites on tööloa saamise protseduur lihtsam ning kiirem. Saksamaa ja Austria pikendasid üleminekumeetmeid veel kolme aasta võrra. Saksamaa ja Austria pikendasid üleminekumeetmeid veel kolme aasta võrra. Saksamaa valitsus on otsustanud jätkata piirangute pikendamist tööjõu vabale liikumisele kuni aastani 2011. Alates 01.11.2007 lõpetati üleminekuperioodi piirangute rakendamine masinaehitus-,
suurenev rahvuslusliikumine ja nad peavad plaani, kuidas seda takistada. Hiljem palkavad nad kahesoolise Mia Muhhini (teise nimega Pedro Ylgem) ja saadavad ta spioonina Eestisse, et koguda infot rahvusmeeleolude kohta. Mia Muhhin on justkui tulevikuinimene, kellel on kaks sugu, kes seab kahtluse alla antiikaja (Euroopa kuulsusrikka mineviku) ja kes ei maini enam rahvusi, sest sellega võivad kaasneda eelarvamused. Ka euroametnikud viitavad Eestile kui 8ndale liikmesriigile, vältides riigi nime, sest see toovat kaasa eelarvamusi. Sellega on Mutt üritanud pilgata tänapäeval tõusvat trendi, kus rahvuse käsitlemine on tabu, kus eitatakse erinevusi. Mia Muhhini juurde käib alati ka Pedro Ylgemi vaade asjadele, mis on mõnevõrra teistsugune. Mia Muhhin üritab Alam-Kolkaküla kaasajastada. Kui alguses ei taba ta Alam-Kolkaküla olemust ja probleeme, siis lõpuks ta armastab ärkamise läbi teinud maad. Muhhin jääb Eestisse elama ja
sisemise usalduse loost. See sümboliseerib meie kasvavat lõimumist ülejäänud Euroopa Liiduga . Kontrolli kaotamine Euroopa Liidu sisepiiridel on selge märk sellest, et on üks Euroopa . Minu arvates on tuli Euroopa liiduga liitumine Eestile nii kasuks kui kahjuks. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga oleme me saanud mitmeid toetusi nii hariduse, noorte, loodushoiu ja muude taoliste projektide tarbeks. Euroopa Liit maksab igale oma liikmesriigile iga aasta teatud summa raha, kuid riik ise peab miinusena maksma iga aasta liikmemaksu ning mida suurem ja rikkam riik on, seda suurem on ka summa. Üheks tohutuks plussiks väikesele Eestile on kindlasti sellisesse suurde Euroopa Liiduga liitudes läksid lahti piirid tolle liidu maadesse ning Getter Klaas nüüd on palju lihtsam minna tööle välismaale ja seal ka puhkamas ja niisama reisimas käia.
sellest antakse hiljem ka inimesele teada. Muidu suhteliselt suletud menetlus, ei anta eriti informatsiooni kui kaugel on, et mitte mõjutada menetluse tulemusi. 2) Komsijon võib ka omal algatusel menetlust liikmesriigi vastu alustada. Staadiumid: 1) eelstaadium- teavitab liikmesriiki et võib olla mingi probleem ja võib küsida selgitusi, äkki on võimalik saavuta kompromiss,( kui liikmesriik ei nõustu muutma) 2) formaalne teatis- liikmesriigile saadetakse ametliku postiga formaalne teatis, komisjoni arvates olete rikkunud el õigust .. viisil, liikmesriigil aega vastata umbes 2 kuud, kiireloomuliste asjade puhul võib komisjon paluda ka kiiremat vastust. 3) põhjendatud arvamus- komisjonil endal umbes 12 kuud peale vastuse saamist, selgelt ja detailselt välja toodud komisjoni arvamus rikkumisest, millisel viisil peaks liikmesriik rikkumise lõpetama. Liikmesriigile tähtaeg õigusnormide vastavusse viimiseks EL õigusnormidega
anta eriti informatsiooni kui kaugel on, et mitte mõjutada menetluse tulemusi. 2) Komsijon võib ka omal algatusel menetlust liikmesriigi vastu alustada. Staadiumid: 1) eelstaadium- teavitab liikmesriiki et võib olla mingi probleem ja võib küsida selgitusi, äkki on võimalik saavuta kompromiss,( kui liikmesriik ei nõustu muutma) 2) formaalne teatis- liikmesriigile saadetakse ametliku postiga formaalne teatis, komisjoni arvates olete rikkunud el õigust .. viisil, liikmesriigil aega vastata umbes 2 kuud, kiireloomuliste asjade puhul võib komisjon paluda ka kiiremat vastust. 3) põhjendatud arvamus- komisjonil endal umbes 12 kuud peale vastuse saamist, selgelt ja
/---/ Üle 80 protsendi Eesti ekspordist läheb Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja sealt imporditavad tooted moodustavad ligi 70% meie impordist. Oluliseks plussiks Eesti majandusele on, et Euroopa Liidu siseturg on nüüd avatud ilma igasuguste piiranguteta. Järsult on kasvanud meie välisesindustele esitatud päringute arv, milles tuntakse huvi investeerimisvõimaluste ja Eesti kaupade ostmise vastu /---/ Eestile on oluline, et Euroopa Liidu neli vabadust /---/ laieneksid kõigile 25 liikmesriigile. /---/ Diplomaatia nr. 9, juuni 2004. 12. Mis on need neli vabadust, mille laienemisest K. Ojuland artiklis räägib? 1) Vaba eksport Euroopa Liidu liikmesriikides 2) Vaba import Euroopa Liidu liikmesriikides 3) Investeerimisvõimalused Euroopa Liidu liikmesriikides Eesti Panga seisukoht Euroopa Majandus- ja Rahaliidus (EMU) osalemise kohta. /---/ Eesti majanduse suurimaks eripäraks on meie suhteliselt madal sissetulekute tase, kuid
Aastaks 2020 on plaanis 20-protsendiline heitmete vähendamine nii heitmelimiite kasutavates kui ka teistes majandussektorites. Heitmelimiidid ei ole kasutusel mh liikluses, ehituses ja põllumajanduses. Kuni 40% Euroopas kasutatavast energiast kulutavad ehitised. Ehk siis umbes kaks korda nii palju kui kulub energiat liiklusele. Euroopa ühisele energiapoliitikale soovitakse teed rajada kliima-ja energiapaketiga. Selles on igale EL-i liikmesriigile rahvuslikud kohustused, et saavutada heitmete vähendamine. Soomel tuleb muuseas vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri heitmist heitmelimiitide süsteemi mittekuuluvates sektorites 16%. Soome hoonete energiakulutus tekitab kolmandiku terve riigi kasvuhoonegaasidest. Passiivmajad saavad vähendada kasvuhoonegaase. Kuna passiivmaja kriteeriumidele vastava uue või remonditud ehitise kütmiseks vajatakse võrreldes tavaliste majadega umbes 70 %
sätted, mille kohaselt on võimalik taotleda menetluse kiirendamist, kui Eesti kohtuveskid jahvatavad liiga aeglaselt. Lisaks on paranenud kinnipidamistingimused vanglates ja arestimajades ning ebainimlikes tingimustes kinnipidamise korral makstakse hüvitist. 6 KOKKUVÕTE Euroopa Inimõiguste Konventsiooni põhivabadused ja õigused kehtivad kõigile Euroopa Nõukoguga liitunud 47 liikmesriigile sh ka Eestile. See tähendab, et kui Eesti kohus rikub kodaniku õigusi, siis pärast viimase astme ehk Riigikohtu otsuse jõustumist võib ta kaevata Eesti riigi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kui piisavalt hästi eeltööd teha ja uurida EIK-i sarnaseid kohtupraktika lahendeid ning tutvuda konventsiooniga, siis võib suure tõenäosusega saada kahjutasu ja samuti makstakse kinni ka kohtukulud.
Nii põhinevad mitmed olulised liidu õiguse põhimõtted eelotsuse küsimustel, mille on mõnikord esitanud liikmesriikide esimese astme kohtud. 9 Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi See hagi võimaldab Euroopa Kohtul kontrollida, kas liikmesriik on täitnud liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohtusse pöördumisele eelneb komisjoni läbiviidav eelmenetlus, mis seisneb selles, et asjassepuutuvale liikmesriigile antakse võimalus vastata talle esitatud vastuväidetele. Kui liikmesriik pärast seda menetlust oma kohustusi ei täida, esitatakse hagi liidu õiguse rikkumise kohta Euroopa Kohtule. Selle hagi võib esitada kas komisjon - kes praktikas ongi kõige sagedamini hageja - või teine liikmesriik. Kui Euroopa Kohus veendub kohustuse rikkumises, peab liikmesriik selle rikkumise viivitamatult lõpetama. Kui Euroopa Kohus leiab komisjoni poolt
õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim. Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti. Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt juriid. või füüs. isik
4. Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia a. Määrus on Euroopa Liidu õigusakt, mis on üldiselt kohaldatav, tervikuna siduv, suunatud määramata hulgale isikutele ja on pärast jõustumist liikmesriikides vahetult kohaldatav. b. Direktiiv Euroopa direktiividega kehtestatakse liikmesriikidele eesmärgid, mille saavutamise vahendite üle otsustavad liikmesriigid ise. Direktiiv võib olla adresseeritud kas ühele või mitmele liikmesriigile või ka kõigile liikmesriikidele. Selleks, et direktiivi sätted asjaomases liikmesriigis kehtima hakkaksid, peab riiklik seadusandja vastu võtma riiklikusse õigusesse ülevõtmise akti, millega muudetakse riiklikke õigusakte nii, et direktiiviga kindlaksmääratud eesmärgid saaksid täidetud. Direktiiviga määratakse kindlaks direktiivi sätete riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise tähtaeg. Liikmesriikidele on ülevõtmiseks antud
Eesti on tsentraliseeritud mudel. 17. Kahe tasandiga. Maakond ning vald&linn. Maavanema nimetab peaministri; valla/linna volikogu valib rahvas. Tallinna peaminister on Andrus Ansip 18. Suunas, mis puudutab kohaliku elu arenemist. Nt saarte puhul kuidas on korraldatud transport mandrile. 19. Seda, et EL puhul on riikidel samasuguseid tunnuseid (näiteks sama valuuta) ning ühendatud majandus, kuid samas toimib iga riik omaette. Osad EL seadused on ülimuslikud, mis kehtivad igale liikmesriigile. Iga riigi siseseid asju otsustab iga riik ise. 20. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul? Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon
EL otsuseid 5. EL eelarve kujunemine EL eelarvesse laekub raha peamiselt kolmest nn omavahendist. Suur osa, peaaegu kolm neljandikku, saadakse liikmesriikidelt, kes maksavad osamaksu vastavalt oma riigi jõukusele, mida väljendatakse sisemajanduse kogutoodanguna. Iga liikmesriigi panus arvutatakse solidaarsuspõhimõtte ja maksevõime järgi. Siinkohal on siiski võimalik teha muudatusi, kui tundub, et makse on liikmesriigile ülemääraseks koormaks. Ülejäänud raha saadakse tollimaksudest ja põllumajandusmaksudest ning kindlast osast liikmesriikides kogutud käibemaksust. EL abiprogrammid *SAPARDI programm on liitumiseelne struktuuripoliitika vahend, mille eesmärgiks on aidata lahendada põllumajanduse ja maaelu probleeme Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, s.h seadusandlike aktide rakendamisel põllumajanduspoliitikas; tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikat ja protseduure
teadusuuringuid. Tähtis ülesanne kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikemesmaade territooriumi. NT. Iraak, Afganistaan. Tegemist sõjalise organisatsiooniga, hoidub NATO rahvusvaheliste suhetes jõuga ähvardamisest. NATOl ei ole oma sõjaväge, tema üksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest tõelise sõjaohu korral. Kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte ehk relvastatud kallaletung ühele liikmesriigile on sama kui kallaletung kõigile lepinguosalisetele- siis lubatud relvajõu kasutamine. NATO üksused on muutunud mitmerahvuslikuks, st tegutsemine võõras kultuurikeskkonnas (psühholoogiline treening) NATO laienemise tulemusel on org muutund üleeuroopaliseks. NATO funktsiooniks on ühendada Euroopat, mitte aga kaitsta Lääne-Euroopat kommunistliku Ida-Euroopa eest. OSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 1975 panid aluse NATO ja Nõukogude bloki riigid. Eesti liitus 1991
Allikas: [Majapidamised valdaja õigusliku vormi ja majandusliku suuruse järgi 2001. ja 2007.aastal, Statistikaamet] Professionaalse tootja kohta piisava tootmise mahu tagamiseks on sisse seatud ettevõtte minimaalne majanduslik suurus, millest väiksemat tootjat ei saa põllumajandustootjate üldkogumisse arvata. Alampiiri seadmisel on põhimõte, et üldkogumiga saaks kaetud ca 90% riigi põllumajanduslikust tootmisest. Alampiiri kehtestab igale liikmesriigile EK. Eestile on kehtestatud FADN üldkogumisse kuuluva põllumajandustootja majandusliku suuruse alampiiriks 2 ESU. Statistikaameti poolt 2001. aastal läbiviidud struktuuriuuringu andmetel oli Eestis 55 748 põllumajanduslikku majapidamist ja 2007.aastal oli vastav näitaja 23 336. Majandusliku suuruse alampiiri 2 ESU ületab neist 2001.aastal 10 999 ning 2007.aastal 7 302 ja need majapidamised moodustavadki üldkogumi FADN mõistes. Seega FADN
õiguse põhimõtted: EL-i õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte. EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõte. Riigivastutuse põhimõte. Ning sisustanud EL-i õiguse sätteid. RIKKUMISMENETLUS- Rikkumismenetlus (ELTL art 258) on Komisjoni algatatud menetlus liikmesriigi suhtes Euroopa, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. Eesmärk on tagada EL-i õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides. Rikkumismenetlus jaguneb: Kohtueelne menetlus komisjon esitab liikmesriigile põhjendatud arvamuse, liikmesriigil 2 kuud vastamiseks. Kohtumenetlus komisjon esitab hagi Euroopa Liidu Kohtusse. Hagi saab esitada üksnes tingimusel, et kohtueelne menetlus on läbitud. Vaidluse ese peab jääma samaks kohtueelses menetluses ja kohtu menetluses. Rikkumise olemasolu saab tuvastada üksnes Euroopa Liidu Kohus. Kui Euroopa Liidu Kohus rikkumise tuvastab (kohtuotsusega), siis nõutakse liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamiseks vajalike meetmete võtmist
jõudmiseks kasutada. Kasutatakse seadusandluse ühtlustamiseks, kohustavad ainult neid liikmesriike kellele nad on suunatud, ei pruugi mõjutada kõiki liikmesriike c. Otsus- EL õigusakt, mis on siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud. Kasutatakse tihti juhtudel kui on rikutud konkurentsi või riigile antava abi põhimõtteid ja reegleid. d. Leebe regulatsioon (soft law)- Soovitused ja arvamused ei ole ühelegi liikmesriigile õiguslikult siduvad, kirjeldavad eesmärke ja põhimõtteid teatud kindlates poliitikavaldkondades e. Õigusnormide hierarhia 1)aluslepingud 2) õiguse üldpõhimõtted 3)rahvusvahelised kokkulepped, liikmesriikide omavahelised lepingud 4)Ühenduse institutsioonide määrused, direktiivid, soovitused, otsused, arvamused f. delegeeritud ja rakendusaktid- Delegeeritud akt- üldkohaldav, eesmärgiga
Euroopa Keskpanga kohustuseks oleva rahandusliku stabiilsuse tagamise kõrvapeavad liikmesriigid saavutama suurema kasvu ja majandusliku lähenemise. Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. Euroopa Ülemkogu võttis majandus- ja rahaliidu loomise otsuse vastu 1991. aasta detsembris Hollandi linnas Maastrichtis ning hiljem sai sellest Euroopa Liidu lepingu osa. Majandus- ja rahaliit on samm edasi ELi majanduse lõimimise protsessis, mis algas 1957
Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit · https://www.google.ee/search?q=euroopa+liitu&oe=utf- 8&aq=t&rls=org
tegemas, suusapuhkusel jms, otsustas selliste piltide avaldamise vaidlustada ja pöörduda lõppastmes Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. 24.06.2004 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse asjas Von Hannover v Germany, mis muutis varasemat arusaama avaliku elu tegelaste kajastamisest meedias. Kohus kaalus kahte vastandlikku inimõigust: eraelu puutumatust ja ajakirjandusliku väljendusvabadust ning märkis, et Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklist 8 tuleneb liikmesriigile kohustus luua õiguskord, mis võimaldaks isikul efektiivselt oma privaatsust kaitsta. EIÕK artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute poolt nende ülesannete täitmist. Kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei
leiab, rohkem siiski radikaalsemate ja euroskeptikute poolt. Kõiki eelpool nimetatud riikide majandusi vaevab analüütikute sõnul nõrgenev konkurentsivõime ning üha suurenev eelarvepuudujääk. Ka tootmine ei näita elavnemise märke. Viimasele annaks turgutust ekspordi suurenemine. Üks võimalus selleks oleks toodete omahinna odavdamine läbi valuuta devalveerimise. Selle võimaluse eurotsooni kuulumine aga välistab. 7 Eurotsoonist lahkumine tähendaks liikmesriigile raha devalveerimise variandi valimist, mis aga tooks koheselt kaasa negatiivsed tendentsid nagu hüperinflatsioon ja veel suurem majanduslangus. Struktuursed reformid aga taastaksid pikapeale usalduse. 8 Õnneks on abistamiseks valitud teine tee, sest esimene tooks kaasa ilmselt doomino-efekti, kus kõik eurotsooni riigid kiirelt uppuvalt laevalt pääseda üritaksid. Samuti tähendaks see ühisraha projekti läbikukkumist.
raamotsuse ja Euroopa tõendikogumismääruse; raamotsused, mis puudutavad ühiseid uurimisrühmasid, rahaliste karistuste ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist, vabaduskaotuslike karistuste tunnustamist jne. M. Londoni magistritöö raamotsuste vastuvõtmise kohta Eesti õiguses. Euroopa Vahistamismäärus on ühe Eli liikmseriigi õigusasutuse taotlus, et teine liikmesriik võtaks siiku vahi alla ja annaks ta esimesele liikmesriigile üle kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks. Selle aluseks raamotsus Euroopa vahistamismääruse kohta. Ranged tähtajad: riik, kus isik vahistati, peab isiku Euroopa vahistamismääruse teinud riiki tagasi saatma maksimaalselt 90 päeva jooksul pärast vahistamist. Lihtne menetlus: 32 raske kuriteoliigi puhul ei kontrollita teo topeltkaristatavust, st käitumist,
· seadusandlik · 27 liiget (vastava valdkonna ministrid) · Välisministrid arutavad välis ja EL SISEpoliitikat · Eesistuja valib teemad, päevakorra, juhib istungeid ja vahetub 6 kuu tagant · Hääli vastavalt rahvaarvule 429, kokku 321 · Hääletamisel vajalik 258 poolthäält + liikmete enamus (võimalik ühehäälsuse põhimõte) · Määrus = seadus · Direktiiv = kohandamine · Otsus ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele · Arvamus soovituslik Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Komisjon · Sisuliselt EL valitsus · Tegev 5 aastat (20042009) · Alaline organ, tegutseb Brüsselis · Komisjoni juhib president (praegu José Manuel Barroso Portugalist) · Eestist Siim Kallas · Tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati (= ministeerium) · Peamised ülesanded
tõkestada mingi kauba väljavedu (rahvuslike rikkuste antiikesemed, kunstiväärtused, kaitseks); julgeoleku( relvad); või poliitilistel kaalutlustel kaubandusembargo riikide suhtes, mis ei järgi ülstunnustatud reegleid (peavad sõda, rikuvad inimõigusi) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Maailma kaubandusorganisatsioon . WTO (kuni 1995- GATT)- 160 riiki. Kohustuvad omavahelistes kaubanduses tagama enamsoodustusreziimi. Ühele liikmesriigile antud kaubanduspoliitiline soodustus laieneb automaatselt ülejäänutele. · Rahvusvaheline Valuutafond IMF tegutseb 1945.aastast. rakendavad ühist valuuta- ja rahvusvahelist maksepoliitikat ning abistama üksteist maksebilansi puudujäägi katmisel (kuni 1970 USA dollar (põhines kulla hinnal) · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) Maailmapank. Asutati pärast IIMS, liikemeteks ainult IMF-i kuuluvad riigid. IBRD ülesandeks
Teisese õiguse ooodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Määrused EL-i teisese õiguse aktide suhtes kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, võrreldav riigi sees parlamendi poolt vastu võetud seaduse jõuga. Neid võtavad vastu Europarlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määrust tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, selleks pole vaja mingeid siseriiklike kehtestamisprotseduure ning riikidel pole õigust avaldada ELi määrust oma seadusandlike aktide kogus. Direktiivid kõige olulisemad õigusaktid ELi liikmesriikide seadusandluse lähenemisel , neid loetakse ka liidu sotsiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Neid
täitnud vajalikud tingimused. Euroopa Keskpanga kohustuseks oleva rahandusliku stabiilsuse tagamise kõrval peavad liikmesriigid saavutama suurema kasvu ja majandusliku lähenemise. Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja
ekõlapinda leiab, rohkem siiski radikaalsemate ja euroskeptikute poolt. Kõiki eelpool nimetatud riikide majandusi vaevab analüütikute sõnul nõrgenev konkurentsivõime ning üha suurenev eelarvepuudujääk. Ka tootmine ei näita elavnemise märke. Viimasele annaks turgutust ekspordi suurenemine. Üks võimalus selleks oleks toodete omahinna odavdamine läbi valuuta devalveerimise. Selle võimaluse eurotsooni kuulumine aga välistab. 6 Eurotsoonist lahkumine tähendaks liikmesriigile raha devalveerimise variandi valimist, mis aga tooks koheselt kaasa negatiivsed tendentsid nagu hüperinflatsioon ja veel suurem majanduslangus. Struktuursed 7 reformid aga taastaksid pikapeale usalduse. Õnneks on abistamiseks valitud teine tee, sest esimene tooks kaasa ilmselt doomino-efekti, kus kõik eurotsooni riigid kiirelt uppuvalt laevalt pääseda üritaksid
15. Rahvusvahelised organisatsioonid: NATO ja ÜRO NATO- sõjaline liit, millele panid alus 1949 (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) o 28 liikmesriiki o Eesti liitus 2004 o Peakontor asub Brüsselis o Viimati liitusid Albaania ja Horvaatia o Tugineb liikmesriikide võimsusel (pole enda sõjaväge, väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest) o Kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte – rünnak ühele liikmesriigile on rünnak tervele organisatsioonile o Eesti panus NATO-s - lähtub enda ressurssidest, esmase iseseisva kaitsevõime ning NATO kollektiivkaitse vajadustest ÜRO- ühinenud rahvaste organisatsioon (1945) o Pole sõjaline o Peakorter New Yorgis, peasekretär Ban Ki-Moon o Liikmesriike 192 o Eesti liitus 1991 o Rahu- ja julgeoleku, arengu- ja inimõigusküsimused 8
langevad hinnad. Odavnenud on telefonikõned, internetiühendus ja lennureisid. Tarbijakaitse eeskirjad kaitsevad kodanikke, kui kodukohaliikmesriigis või mõnes teises liikmesriigis müüakse rikkis või madalama kvaliteediga kaupa. EL on kehtestanud ka kõrged nõuded toiduohutuse tagamiseks. ELi kodanik võib elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Neid õigusi on järk-järgult laiendatud ka 12le uuele liikmesriigile, mõne liikmeriigi kehtestatud ajutised piirangud uutest liikmesriikidest pärit tööjõule kaovad. Täiendav teave reisimise kohta Euroopa Liidus ja ühisturust. Välismaale õppima Üle kahe miljoni noore on juba ELi programmide toel käinud õppimas või praktikal mõnes muus Euroopa riigis. ELi õpilasvahetusprogrammid ja piirülesed partnerlusprogrammid Erasmus ja Leonardo on hästi tuntud. Euroopa Liit ei otsusta koolitusprogrammide sisu üle, kuid tagab, et omandatud
otseselt arvestatud Euroopa Liidu mõnda direktiivi või määrust, esitatakse seletuskirjas konkreetse direktiivi või määruse number ja avaldamismärge Euroopa Ühenduste Teatajas või Euroopa Liidu Teatajas. (2) Kui seaduseelnõule on Eestis või välisriigis tehtud Euroopa Liidu õigusele vastavuse väljaselgitamiseks ekspertiis, lisatakse seletuskirjale ekspertiisidokument ning eksperdi nimi, ametikoht, aadress ja/või muud kontaktandmed. (3) Kui Euroopa Liidu õigusakt jätab liikmesriigile õiguse selle õigusakti siseriiklikuks täpsustamiseks, põhjendatakse eelnõu seletuskirjas siseriiklikult kehtestatava regulatsiooni olemust ja vajalikkust. 25. Seaduse eeldatava mõju kajastamine Seletuskirja osas "Seaduse mõju" selgitatakse seaduse vastuvõtmisest eeldatavasti tulenevaid: 1) demograafilisi ja sotsiaalseid tagajärgi; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju majandusele, sealhulgas ettevõtlusele, tööhõivele ning inflatsioonile;
liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. ·Rakendub liikmesriikidele otseselt st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus ·Koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest st on liidu enda õigusloome tulemus. Moodustavad selle määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Neil o nliikmesriikide jaoks erinev siduvus. EL Määrus ·Kõige kõrgema õigusjõuga akt. Kohaldatakse kogu liidu ulatuses; ·On igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohaldatav. EL direktiiv ·Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse lähendamisel. ·Üldjuhul ei ole vahetult kohaldatav st direktiivis antud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditega ja viisil. ·Erandina võib direktiivi vahetult kohaldada juhul, kuita ei ole seni siseriiklikku õigusesse sisse sisse lülitatud. EL otsused ·Üksikaktid, suunatud konkreetsetele subjektidele. ·Kasutatakse konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide
20eurone on sinist värvi) ja rahanumbrid on trükitult suurelt ja väljapaistvalt. MILLISTES RIIKIDES SAAB VEEL EURODES MAKSTA? Kus kehtib euro seadusliku maksevahendina? Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend kuueteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. ELi liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia ja Slovakkia. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud:
riikideülene õigus. 2. Direktiivid- On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades.3. Otsused -On tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele) Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. 4. Soovitused ja arvamused (Mittekohustuslikud õigusaktid. Kaudse õigusliku mõjuga. Põhimõtted:Solidaarsuskohustus - liikmesriigid võtavad kohustuse olla solidaarsed ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele. Subsidiaarsuse põhimõte-aldkondades, põhimõte mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse,
riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 3.7 Euro Euro tuli kontorahana kasutusse 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes EL-i liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Eesti ja Läti Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana,
• Justiitskoostöö kriminaalasjades (vastastikuse tunnustamise instrumendid) • Kriminaalõiguse harmoneerimine • Õigusalane koostöö tsiviilasjades • Põhiõigused ja Euroopa Liidu kodakondsus • Võrdne kohtlemine • Tarbijaõigused Näide õigusaktidest • Euroopa vahistamismäärus on ühe ELi liikmesriigi õigusasutuse taotlus, et teine liikmesriik võtaks isiku vahi alla ja annaks ta esimesele liikmesriigile üle kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava meetme täitmiseks. Kõnealuse mehhanismi aluseks on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte. Selle eelduseks on otsekontaktid õigusasutuste vahel. • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Justiitsasjadega seotud EL-i ametid • Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Lissabon
Kirjandus Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/28340. Vaadatud 05.01.2016. Esimesed sõjapõgenikud jõudsid Eestisse 2016; http://uudised.err.ee/v/26b8423a- 90d0-44d4-ad6a-ed194d868026. Vaadatud 02.04.2016. Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon 2012; http://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT. Vaadatud 02.01.2016. Euroopa Ühenduse liikmesriigile esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise konventsioon - Dublini konventsioon; https://www.riigiteataja.ee/akt/812869. Vaadatud 06.01.2016. Inimkonna Rändeatlas 2008. Toim. Aime Kons. Originaal teose toim. Russell King. Tallinn: Kirjastus Ilo. IOM = Internationalˇfor Migration; http://www.iom.ee/. Vaadatud 04.01.2016. Kvantitatiivse uurimistöö põhimõtted; https://goo.gl/KMKsU4. Vaadatud 10.03.2016.
Nimelt pikendati KOV volikogu valimisperioodi neljale aastale ja pani sisse nn vahevalimiste võimaldamine. See võeti vastu kiirloomulisena. See jõustus 2005.a. 2003.a põhiseaduse täiendamise seadus. See ei olnud formaalselt küll muutmine, aga põhimõtteliselt sisuliselt oli. Sellega anti Riigikogule võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. Riigiorganitele pandi kohustus jälgida rakendatava EL õiguse vastavust Õphiseaduse aluspõhimtetele ning alustada EL-st lahkumiseks vajalike toimingute tegemist aluspõhimõtete rikkumise tuvastamisel. Otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt. 2007.a preabula muudatus. See oli mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu. Selle muutatusega öeldi, et riik peab
mis põhineks selgesti määratletud eesmärkidel ja objektiivsete l hindamiskrit eeriumidel. See omakorda võimaldab objektiivsem alt määratleda riigi tegelikku rikkust ning majanduse arengupoten tsiaali ja piiranguid, võttes arvesse ka tulevaste põlvkondade vajadusi." (Nõmmann 2000, 7-8). Maailmapan ga ülevaates oli 1997. a andmetel Eesti jätkusuutlik kodumaine säästmine 8,2% SKP- st, täpselt sama suur kui Suurbritanni al (Hamilton 2000, 10- 11). Nii et ühele Euroopa Liidu (EL) liikmesriigile oleme selle näitaja alusel juba "järele jõudnud"! Valikuliselt on EL-i riikide ja kandidaatrii kide, 5 suurima JS ja suurima CO2 -ga riikide vastavad näitajad toodud tabelis nr 2. Tabel 2. © Riigikogu
otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta Teisene õigus koosneb: Liidu institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus. 3. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad? EL määrus on: Kõige kõrgema õigusjõuga akt ja kohandatakse kogu EL ulatuses Igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohandatav EL direktiivil on: Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse almoneerimisel ehk lähendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse
Teeb ettepaneku ja peab maksma õiglase hinna. Väikeaktsionär peab ära müüma. Raamatupidamine välisriigi ühingu filiaal peab pidama eraldi raamatupidamist. Filiaal välismaise äriühingu osakond Eestis, on olemas filiaali juhataja. Raamatupidamine eraldatud emaettevõtte raamatupidamisest. Üleeuroopaline äriühing kaupade ja teenuste liikumine peab olema vaba, piiranguid ei tohi olla. Tuleneb EU õigustest ja kui see seadus midagi lubaba, siis peab olema liikmesriigile kohustuseks. Järgmiseks korraks selle kohta infot! Ja mõni firmanäide! Käibemaksu peab maksma kui käive on 16 000 eurot. Igasugune asi ei ole käive. Ainult se,e kui müüte oma toodet või teenust. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine äriühingu restruktureerimine. Ühineda võivad erinevad äriühingu vormid. Tulundusühistut ei saa reorganiseerida. Eestis lubatud liberaalses vormis. A ja B ühinevad ja saab C, teised kustutatakse. A ja B ühinevad ja A saab osa B-st
või seaduslikult toodetud EFTA riigis, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. Sätteid kohaldatakse siiski juhul, kui [ametiasutusel] on tõendeid, et konkreetse tootega ei pakuta siseriiklikus õiguses ettenähtud kaitsega võrdset kaitsetaset. Teine võimalus, kuidas tagada, et siseriiklik õigus on ELi õigusega vastavuses, on kehtestada erand ELi/EFTA riikidest pärit toodetele. Vastastikuse tunnustamise määrus 6 Toodete siseturg hõlmab lisaks ELi 27 liikmesriigile ka kolme EFTA riiki, kes allkirjastasid EMP lepingu, ning Türgit. 14 Selleks et tagada, et vastastikuse tunnustamise põhimõte toimiks praktikas paremini, on hiljuti vastu võetud põhimõtet käsitlev ELi määrus 7.Selles määruses sätestatakse haldusmenetlused, mida ametiasutused peavad järgima, kui nad otsustavad keelata sellise toote turule viimise,
Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Määrused on Euroopa Liidu teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis ka vahetult kohaldatav. Direktiivid on kõige olulisemateks õigusaktideks Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandluse lähendamisel, neid loetakse ka liidu sotsiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Direktiive annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon. Otsused on Euroopa Liidu üksikaktid, need on suunatud konkreetsetele subjektidele ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi.
valdkondades – riikideülene õigus. 2. Direktiivid – on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena). Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine – kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. 3. Otsused – on tervikuna siduvad adressaadi suhtes – kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele) Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. 4. Soovitused ja arvamused – mittekohustuslikud õigusaktid. Kaudse õigusliku mõjuga (nt Valged raamatud). Ei ole siduvad. 3 EL õiguse põhimõtted: 1) Asutamislepingust tulenevad põhimõtted. • Solidaarsuskohustus – liikmesriigid võtavad kohustuse olla solidaarsed ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele.
annaabi.ee 
