suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku. 9
Rahva igapäevaelu vajadused- tarbekaupade tootmine- jäi tagaplaanile. Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud majandusmudel sõjajärgsetel aastatel. Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandust. Enamikus
aastail Nõukogude võimu ajal hakkasid Eesti majanduses ja selle korralduses toimuma suured muudatused. Peamiselt põhines Nõukogude võimu aegne majanduspoliitika tööstuse arendamisele, kuid väga oluline oli ka põllumajanduse sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses kaotati täielikult erasektor.Jõuliselt kehtis ka plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine oli talude ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks ja sovhoosideks. Kuna paljud taludpidajad sellega esialgu nõus ei olnud, siis teostati kolhoseerimist vägivaldselt. Kolhoseerimine lõhkus külaühiskonna ja tappis talupoja- peremehe, tegi temast taas maa- või lihtsalt töölise. Suures tööstuse arendamises ehk industrialiseerimises muutusid väga oluliseks suurettevõtted, kuhu oli enamasti vaja lihttöölisi. Kuna need
suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku. 9
Hakati kodus televiisorit vaatama, käidi ühiselt linnas teatris, kontserdil.) 19. Mis oli välis-Eesti kultuur? Kumb oli edukam ja rahvuslikum? Miks? 20. Milline rahvuslik ühispidu jäi püsima kogu nõukogudeaja? (laulupeod) 21. Millised muutused toimusid hariduses? ( Kohustuslikku haridust tõsteti 8 klassini. Hiljem muutus ka keskharidus kohustuslikuks. Sellega kaasnes hariduse kvaliteedi langus. Siiski suudeti säilitada eestikeelne haridus ja teistest liiduvabariikidest parim kvaliteet. Kuna rahvas liikus keskustesse, siis sulgeti massiliselt maakoole.)
leevendama. 7. a) N. Karotamm – EKP Keskkomitee II sekretär b) K. Vaino – EKP eelviimane sekretär c) J. Käbin – riigiteadlane, EKP juht 1950-78 ja ENSV ülemnõukogu presidiitiumi esimees 1978-83. 8. ENSV majanduselu a) omandivorm – kõik maad kuulusid riigile b) juhtimine – toimus ühest Moskvas asuvast keskusest. Sealt otustati ka kõik mis toimus Eestis. c) tööjõupoliitika – eelkõige võeti tööle tööjõude teistest liiduvabariikidest 9. Mida tähendas nõukogude ajal: a) ''ridade vahele kirjutamine'' – kui midagi ei tohtinud otse välja öelda, sest see oli keelatud, siis sellest kirjutati n.ö. ümber nurga/mõte peideti ridade vahele b) ''sahtlisse kirjutatud romaan'' – romaan, mida ei avaldatud/tohtinud avaldada c) defitsiit – kaubaturul oli nõudmine pakkumisest suurem d) letialune kaup – salakaup/keelatudkaup e) ühepoolne kahekeelsus – nt
1) Kuidas oli muutunud eestlaste suhtarv rahvastikust ? - Eestlaste suhtarv rahvastikust vähenes. 2) Mis võis olla sellepõhjuseks ? - Sest aina rohkem rändas sisse teiste riikide inimesi, kes tulid vöörtöölisteks Eestisse. 3) Millise rahvuse osa oli vaadeldaval perioodil köige rohkem suurenenud? Miks ? - Kõige rohkem suurenes venelaste arv Eestis, mis tõusis mitmekordselt, sest käsumajandusega kaasnes massiline vöörtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, eriti NSV Liidust. 8. Iseloomusta sotsialistlike riikide koostööd. Majanduses Sõjalises valdkonnas Organisatsioon VMN Vastastikuse VLO Varssavi Lepingu Majandusabi Nõukogu. Organisatsioon Organisatsiooni loomise aasta 1949 a. 1955 a.
1965 aastal avati ka Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemeid. 7. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale? *Tööstust arendati jõuliselt eelisjärjekorras. *Põllumajandust hakati sundluslikult kollektiviseeruma. *Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. *Sisse ränne kahandas aja jooksul oluliselt Eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Industriaaliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustas linnastumist. * 1980 aastatel elas linnades juba üle 70% elanikkonnast. * Mõned Eestimaa piirkonnad muutusid venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? Seati eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas. 2
Ajalugu kt2 Mõisted: Kuidas nimetatakse endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest 1991. aasta detsembris moodustatud uut ühendust?- Sõltumatute Riikide Ühendus Nimeta koht Nõukogude Liidus, kus toimus 1986. aastal õnnetus aatomielektrijaamas.- Tšernobõl Milline võõrsõna tähistab nõukogude ajale iseloomulikku kaupade puudumist?- Defitsiit Kuidas nimetati 1988. aasta aprillis toimunud Eesti loovintelligentsi kokkutulekut, kus kõlasid laia kõlapinda leidnud nõudmised?- loominguliste liitude ühispleenum Kuidas nimetati 1988
erinevused ida- ja läänemaailma vahel muutusid liiga suureks ning kasvasid ka inimeste nõudlused pea olematu elatustasemega diktatuurriikides. Sotsialistliku maailmasüsteemi, kommunistlike reziimide lagunemine oli paratamatus, mis oleks varem või hiljem nagunii juhtunud- välispoliitiline surve oli liiga suur ning USA eesmärgiks oligi ju kommunismi kaotamine. Välispoliitilistest probleemidest said alguse ka sisepoliitilised ning enamik NSV liiduvabariikidest taotlesid iseseisvust. Demokraatia saavutas võidu hirmuvalitsuse ja kommunistlike reziimide üle ning praeguses olukorras polegi seda reaalselt võimalik mitte kuidagi muuta.
Kehtis plaanimajandus, erasektor puudus. Toodang vene turule Varimajandus ehk must turg salakaup (liha jne) Kollektiviseerimine kõik muudeti riigi omandiks 1945 maareform maa sundvõõrandamine, talude ülempiiriks kehtestati 30 ha, see ei toitnud ära. Otsiti kulakuid Industrialiseerimine suur-ja rasketööstuste rajamine, kaevandused, ei arvestatud Eesti oludega. Probleem võõrtööjõud. Eestis puudusid spetsialistid ja neid toodi NL-ist sisse, kuid teistest nõukogude liiduvabariikidest ärgitati Eestisse tööle, et eestlased oleksid rohkem venekeelse elanikkonna keskel ja ei saaks tööd Sulaperiood · Ideoloogilise surutise vähenemine, inimesed said natuke rahulikumalt hingata. Rehabiliteerimine inimeste ühiskonda tagasilülitamine, tunnistati, et on tehtud vigu, et palju inimesi süütult represseeriti, vangilaagrite tühjenemine · Algas 1956, Eesti jaoks algas 60ndatel · Majandustõus see oli ülemaailmne.
Breznevi doktriin NSV Liidu välispoliitiline doktriin Dissidendid Teisitimõtlejad, ühiskonnaelu karmistamise ja tagurluse tulemuse vastased. "Solidaarsus" Ida-Euroopa esimene sõltumatu ametiühinguliikumine, juhiks Walesa Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Glasnost avalikustamine ja saladuste vähendamine ühiskonnas. SRÜ uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest Augustiputs riigipöördekatse, vanameelsed püüdsid takistada liidulepingu sõlmimist, korraldades päev enne selle allakirjutamist võimuhaaramise. Privatiseerimine erastamine ja riikliku sektori vähendamine Sametrevolutsioon vägivallatu võimuvahetus Tsehhoslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel. Sametlahutus - endine Tsehhoslovakkia asemele tekib 2 iseseisvat riiki Tsehhi ja Slovakkia. 3. Millal toimus?: JFK mõrv 22. nov 1963 Watergate'i afäär 1974
M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pingekolded: NSVL aladel: Mägi-Karabahhia, Abhaasia, Tsetseenia; Jugoslaavia kodusõjad; NATO rahuvalvajatel suur roll rahu tagamiselanalüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku; 1991. aasta: 3
2) Tagajärjed. a) Lootus Nõukogude Liidu edasikestmiseks hävis. b) Rahva usaldus ja usk kommunistide vastu kadus. c) Venelased lootsid rohkem Jeltsinile. d) Nõukogude Liidu lagunemine kiirenes, see muutus vaid sümboolselt eksisteerivaks monstumiks. e) Kommunistlik süsteem kaotas oma usaldusväärsuse. 3) Võimalikud tagajärjed. a) Nõukogude Liit eksisteeriks praegugi ja Eesti oleks üks liiduvabariikidest. b) Meid endid ei pruugiks praegu siin olla. c) Vägivald oleks tagasi tulnud ja see oleks võinud III ms või tuumasõja algatada. 7. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine tähtsamad sündmused, nende tagajärjed, erinevad poliitilised suunad. 1) Tähtsamad sündmused. a) NL näitab jõudu Vilniuses ja Riias 20 inimest hukkub. b) NL-i referendum liidulepingu sõlmimiseks Baltikum ei osale. c) 19.august-21
seda oli oluliselt nõrgem. 21. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest. Oluliseks aknaks Läände oli ka Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. 22. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale ja arengule? Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad proovisid ise oma kultuuri säilitada. 24
Kuidas toimus majanduse juhtimine? Tööstus-Toimus suurettevõtetele tuginedes rasketööstuse eelisarndamine ja riigistati ettevõtted. Põllumajandus-Suundkollektiviseerimine, sureti välja erasektor. Kolhoosid ja sovhoosid. Majanduse juhtimine-plaanimajandus, võõrtööliste sissevool. 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. -Võõrtööliste sissevool IIst liiduvabariikidest (eestlaste osatähtsus ühiskonnas langes 60%-le) -Hoogne linnastumine-kaasnes traditsiooniline maakultuuri hääbumine -Keskkonnaprobleemid-maavarade hoolimatu kasutamine ja suurtööstusega kaasnes reostus. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Tööstuse peamine tegevusala. Tööstus vajas põlevkivi ja fosforiiti, toodi palju võõrtöölisi sisse
seda oli oluliselt nõrgem. 21. Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest. Oluliseks aknaks Läände oli ka Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. 22. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale ja arengule? Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad proovisid ise oma kultuuri säilitada. 24
(lk 55) *Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas industrialiseerimine, kolhoseerimine ja jäiga plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid. *ENSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline vöörtööliste sisseveel teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Indrustrialiseerimine ja kolhoosikord soodustasid linnastumist. -Iseloomusta nõukogulikku kultuuripoliitikat Eestis. *ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. *Eelnevate põlvkondade kultuuripärandite hävitamine. Alles jäeti vaid üksikud aastakäigud perioodilistest väljaannetest nind mõned eksemplarid raamatutest
algaastatel ka tehnoloogiad (näiteks kartuli mahapanemine ruutpesiti).Väikesed kolhoosid ei suutnud investeerida ei uute hoonete ehitamisesse ega soetada masinaid. Nõukogude võimu esimestel kümnenditel liideti kolhoose pidevalt, olukord stabiliseerus 1970. aastate alguseks. 1989. aastaks oli Eestis 365 ühismajandit, mille keskmine suurus oli 3600 ha haritavat maad. Toonane põllumajandus Eestis oli orienteerutud Nõukogude Liidu siseturule. Liiduvabariikidest ja ka välismaalt veeti sisse üle miljoni tonni teravilja ja jõusööta (mida oli 1/4 oma taimekasvatustoodanguga võrreldes), Nõukogude Liidu turule veeti enam kui kolmandik toodetud loomakasvatussaadustest. 1985. aastal oli ühismajandites hõivatud kokku 139 300 inimest, neist otseselt põllumajandusliku tootmisega oli seotud 97 400 töötajat. Suur osa inimestest töötas lasteasutustes, sööklates, kultuurimajades, sooja- ja energiavarustuses, mis teenindasid kõiki piirkonna elanikke
aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis olid kolmest isikust koosnevad komisjonid. Eesti
Avati laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt turiste. 21) Majandusareng Eesti NSV-s- Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine, põllumajanduse sundkollektiviseerimine. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses kolhoosid ja savhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. 22) Eestlaste osakaalu vähenemine- Käsumajandusega koosnev massiline võõrtööliste sissevool liiduvabariikidest. Mõned Eestimaa piirkonnad - Virumaa idaosa suured tööstused muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. 23) Iseloomusta Nõukogude kultuuripoliitikat- Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud "kodanliku ühiskonna pärandist". Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast. 24) Väliseesti kultuur- 1944
vaatamata tunduvalt -- inimesed hakkasid ehitama eramaju ja suvilaid, ostma sõiduautosid, külmkappe ja telereid. Samal ajal taaselustusid kontaktid läänega, eriti Soomega, mille kaudu puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. Stagnatsioon Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon
avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. 1960. aastatel oli tähelepanu all noorsooliikumine, rock muusika, hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. 1965. aastal avati Tallinn – Helisngi – Tallinn laevaliin Käsumajanduse juurutamine Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Kultuurielu arengujooni: Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisuslt sotsialistliku ja vormilt rahvusliku'' kuktuuri juurutamise ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest, oli tekkinud infosulg muu maailmaga. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis – ja kodueesti kultuuriks. 1944
8. Iseloomusta Eesti rahvaarvu muutumist läbi ajaloo. V: 13.saj algul elas Eestis 150 000 - 180 000 inimest. Rahvaarv kasvas ja 16.saj keskpaigaks oli meid umbes 300 000. Nälja, katku ja sõdade tõttu kahanes rahvaarv alla 150 000 elaniku. Rootsi ajal 17.saj lõpul oli u 400 000 inimest. Põhjasõja ja katku järel taas alla 200 000 inimese. 2. Sajandiga kasvas rahvaarv miljonini ja 20.saj pidurdus juurdekasv ärsult. Pärast II maailmasõda asus Eestise elama palju inimesi mujalt liiduvabariikidest, mis tõstis rahvaarvu 1,57 miljonini. Pärast seda on Eesti rahvastik pidevalt vähenenud. 9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi? V: Et riigid oskaksid arvestada näiteks töökohtade arvu, kulutuste ja majanduslike olude arvestamisega. 10. Miks korraldasid kõik Euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal? V: Selleks, et eri riikide rahvaloenduste tulemused oleksid paremini võrreldavad. 11. Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmeid? V: Riigijuhid, ettevõtjad, teadlased jm
valearvestustele vaatamata tunduvalt -- inimesed hakkasid ehitama eramaju ja suvilaid, ostma sõiduautosid, külmkappe ja telereid. Samal ajal taaselustusid kontaktid läänega, eriti Soomega, mille kaudu puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. 11 Stagnatsioon Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse
Selle majandusmudeli lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940 1941) ning jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal (1941 1944). Lõplikult purustati see sõjajärgsetel aastatel. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloom. Tööstuse jõuline eelisarendamine (industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Käsumajandusega kaasnes massilise võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. 1980 juba üle 70%. Kõige suurem osa rahvastikust on moodustanud eestlased, teisena Eestis elavad venelased jne. Ühiskonnaõpetus Kontrolltööks loe õpiku I osast läbi lk 88-107, II osast lk 64-67, peatähelepanu pööra järgmistele punktidele: 1
Otsus uudismaade ülesharimisest võeti vastu 1954. aasta kevadel. Puudutas piirkonda: Kasahstan, Lõuna-Siber, Volgamaa, Põhja-Kaukaasia. Uudismaade ülesharimise vastu protesteerisid kohalikud elanikud. Kardeti, et Kasahstani steppides toob suurte maaalade üleskündmine kaasa loodusliku katastroofi ja põhjustab traditsioonilise lambakasvatuse allakäigu. Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine. Hiljem oli Kasahhi NSV-s kohalike elanike % liiduvabariikidest kõige väiksem, oli kõige rohkem venestatud piirkond. 1954 1955 hakati suurendama maisi külvipinda. Maisi tuli külvata ka neis piirkondades, kus see ei õigustanud ennast (näit Eesti jmt piirkonnad). 1962 majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega. 1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu (põllumajandussaadusi oli riigi poolt kogu aeg doteeritud). Kuna aga hakati tõstma põllumajandussaaduste
Otsus uudismaade ülesharimisest võeti vastu 1954. aasta kevadel. Puudutas piirkonda: Kasahstan, Lõuna-Siber, Volgamaa, Põhja-Kaukaasia. Uudismaade ülesharimise vastu protesteerisid kohalikud elanikud. Kardeti, et Kasahstani steppides toob suurte maaalade üleskündmine kaasa loodusliku katastroofi ja põhjustab traditsioonilise lambakasvatuse allakäigu. Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine. Hiljem oli Kasahhi NSV-s kohalike elanike % liiduvabariikidest kõige väiksem, oli kõige rohkem venestatud piirkond. 1954 – 1955 hakati suurendama maisi külvipinda. Maisi tuli külvata ka neis piirkondades, kus see ei õigustanud ennast (näit Eesti jmt piirkonnad). 1962 majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega. 1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu (põllumajandussaadusi oli riigi poolt kogu aeg doteeritud). Kuna aga hakati tõstma põllumajandussaaduste
integratsiooni arengusuunad" ning "SRÜ integratsiooni arengukava ajavahemikuks 1994-1997.a" 17.jaanuaril 1997.a kiideti SRÜ Valitsusjuhtide Nõukogu poolt heaks 2 SRÜ liikmesriikide integratsiooni puudutavat projekti: "SRÜ majandusalase integratsiooni arengukontseptsioonid" ning "Peamised abinõud integratsiooni arendamiseks 1997.aastal". 2 SRÜ probleemid ja konfliktid 2.1 Mägi-Karabahhia konflikt 1992-1994 Nõukogude Liidu lagunemine ja vägede välja viimine liiduvabariikidest, faktorid, mis senini olid suutnud konflikti mingilgi määral vaos hoida, viisid otsese relvakonfliktini Karabahhia armeenlaste ja Aserbaidzaani vahel. Armeenia pool, kes juba varem oli valmistunud konflikti sõjaliseks lahendamiseks, oli uues olukorras selges eelises. Aserbaidzaan oli senini lootnud keskvõimu toele olukorra lahendamisel, kuid pidi 1992. aastast alates omal jõul hakkama saama. 1992. aasta algusest alustasid armeenlased Karabahhia hõivamist sõjaliste vallutuste teel. 26
lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjääri (nende liitmisel 1999 moodustati AS Eesti Põlevkivi Narva karjäär) alad, millest osa on rekultiveeritud ja osa kasutusel karjäärina. Linnamaastikku ilmestavad kaevanduste juurde kerkinud aherainemäed. Kohtla-Järve rahvastiku kujunemist on suuresti mõjutanud Teise maailmasõja järgne võõrtööjõu sissevool teistest liiduvabariikidest. See põhjustas Kohtla-Järve kujunemise heterogeense rahvastikuga linnaks (elanike seas rohkem kui 50 rahvuse esindajaid), kus eestlaste osatähtsus pidevalt vähenes, see stabiliseerus 1990. aastatel. Viimastel aastatel on eestlaste osatähtsus isegi pisut suurenenud. Suurim rahvusrühm on venelased – 2000. aastal 68,9%; eestlasi oli 17,8%, valgevenelasi 4,5%, ukrainlasi 3,2% ja soomlasi 1,9%. 1990. aastate algusest on linnaelanike arv vähenenud. Selle peamised põhjused on negatiivne
Väliseesti kultuuriga seotud isikud – Karl Ristikivi, Marie Under, Gustav Suits, Visnapuu, Johannes Aavik. Mida tähendab, et Eesti NSV-s olu kultuur ideoloogilise surve all? Loomingut tsenseeriti, öeldi mida tohib avaldada, mida mitte. TAASISESEISVUMINE Saab rääkida alates 1980 ndate teisest poolest. Oluline on see, et 1985 aastal NSVL-s eesotsa sai Gorbatšov. Tema eesmärgiks oli olemasoleva korra reformimine selle päästmiseks. Kui NSVL oli nõus loobuma tema vasallriikidest, siis liiduvabariikidest polnud valmis loobuma. Eestis 1985-86 oli võimul Karl Vaino. Seda juhtkonda, kes Eestis võimul oli, võib nimetada vanameelseks. Eesti juhtkond ka nende väheste muutustega, mis NSVL-s toimuma hakkasid, ei olnud valmis kaasa minema. Juhtkonna tasandil kaasaminekut ei olnud, ühiskonna tasandil see kaasaminek siiski oli. Glasnosti tingimustes tsensuur vähenes, julgeolekuorganite osatähtsus vähenes. Kui Eestis taasiseseisvumise protsessist
täitis oma eesmärgi. Järgnevate massirepressioonide kartuses loodi ainuüksi ühe kuu jooksul 2112 ühismajandit. Küüditamine andis tugeva hoobi ka metsavendlusele, kuna paljud nende toetajatest viidi ära, samas ui kohalejäänud astusid kolhoosi ega saanud neid enam kuigivõrd toetada 24. Milles seisnes sõjajärgne industrialiseerimine Eesti NSV? 24. Eesti NSV's asuti koheselt eelisarendama põlevkivi-, masina- ja kergetööstust. Suures osas hakati kasutama teistest liiduvabariikidest sisseveetavat toorainet ja investeeriti peamiselt nendesse tööstusharudesse, mille toodangule oli nõudlust üleliidulisel turul. Kõige suurema kasvu tegi läi põlevkivitööstus. 1945 suvel võeti vastu määrus, mille alusel tuli Virumaa põlevkivipiirkonnas tööstust laialdaselt arendama hakata. Industrialiseerimise käigus toodi Eestisse suurel hulgal aitas kaasa piirkondade nõukogulikustamisele. Masina-ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid
Sotsialistliku suurtootmise ajal ei olnud kolhoosidel, sovhoosidel riikliku plaani kitsekasvatussaaduste realiseerimiseks ning seepärast kitsi neis ei peetud. Seepärast ei hangitud riiklikul tasemel uut aretusmaterjali ei naaberriikidest ega Nõukogude Liidu teistest piirkondadest. Puudusid täielikult aretusplaanid ja kitsede tõuaretusega ei tegeldud. Kuna uut aretusmaterjali vajati ka väikeste kodumajapidamiste farmides, siis toodi üksikute kitsekasvatajate endi poolt teistest liiduvabariikidest (Venemaalt, Lätist ja mujalt) vähesel määral piimatõugu kitsesid. Selline elusloomade sissetoomine toimus stiihiliselt ilma igasuguse riikliku koordineerimiseta ning vastavalt kitsekasvataja maitsele ja võimalustele. Koos Eesti iseseisvumisega on suurenenud huvi kitsekasvatuse vastu. Kuna kitsedelt saab tervislikku piima, aga ka liha ja nahku, siis võib kitsepidamine anda märkimisväärse osa väikepere toidulauast. Kitsepidamine on lihtsam lehmapidamisest ning sageli ühe-kahe
rikkumised ning levitada seda välismaal, suhted Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega. Kuidas said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaže sündmustest. Oluliseks aknaks Läände oli ka Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. Millised olid nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale? Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. Võrdle andmeid eesti rahvastiku koosseisu muutumisest. vaata tabelit- ei oska teha! Analüüsi kultuurielu Nõukogude Eestis. Positiivsed jooned- Algas eesti kultuuri osaline taastumine, Taastus ka laulupidude traditsioon, Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht, 1970. aastatel mindi üle
Enamus vastuseid olid ühesugused: „Tuumareaktor plahvatas“ ja midagi rohkemat selle kohta öelda ei osatud. Nüüd siis mõned näited vastustest: 1. Tšernobõli katastroof, see oli kusagil 80-ndatel aastatel vist 1986 või 1987. Toimus tuumajaama plahvatus, millega kaasnes tohutu reostus ja väga suur tulekahju, mida ei suudetud kuidagi kontrolli alla saada. (Inimesed evakueeriti sealt ümbruskonnast suhteliselt kiiresti ja kõigist liiduvabariikidest hakati inimesi sinna päästetöödele ja koristustöödele organiseerima. Enamus pidid minema sunniviisiliselt nn. kordusõppused sõjaväes olnutele.) Katastroofi piirkonnas oli väga suur saastatus see mõjutas inimeste tervist ja elu 1000 km kaugusele. 2. Reaktorid plahvatasid põhjustades suure katastroofi. Pauk käis öösel ning alguses inimesed ei teadnudki, kui tõsine asi on juhtunud. Tuumapilv levis Euroopa riikidesse,
kooskõlas uue programmiga. Selle konkursi juhendis oli öeldud, et konkursi võitnud õpikud võetakse kasutusele kogu NSVLs. Seega sattus tõsisesse ohtu eestikeelne eesti autorite poolt kirjutatud õppekirjandus. Kuid konkursist otsustasid osa võtta ka meie V-VI klassi matemaatikaõpikute autorid A. Telgmaa ja E. Nurk. Nende käsikiri tunnistatigi konkursil parimaks. Vastavad õpikud tõlgiti erinevatesse keeltesse ja võeti kasutusele enamikus liiduvabariikidest. Nende kirjutatud õpikuid kasutatakse mitmetes Venemaa koolides ka praegu ja 2003. aastal ilmus VI klassi õpik ka USAs. Järgnevatest konkurssidest meie autorid enam osa ei võtnud, sest Eestis algasid uued liikumised ja iseseisvuse püüdlemine. 1986. a toimus Eesti Õpetajate Kongress. Seal võeti vastu otsus hariduse diferentseerimiseks, humaniseerimiseks, demokratiseerimiseks ja humanitaarhariduse osatähtsuse suurendamiseks (ehk humanitariseerimiseks).
12. novembril avaldati Rahva Hääle esilehel kõige pilkupüüdvamal kohal ja tavaliselt suuremate peakirjade all valitsuse istungiga seotud kirjutised. Valitsusejuht Indrek Toome pöördumine kandis pealkirja ,,Lugupeetud Eestimaa rahvas!" Sellist pöördumist kasutati tollal eriti piduliku ja olulise teatamiseks. Indrek Toome: ,,Valitsus jälgis tähelepanelikult diskussiooni, kaastates lahenduse leidmisele sõltumatuid pangandus- ja rahanduseksperte nii välismaalt kui teistest liiduvabariikidest ning täna , 11. novembril 1989. a võttis vastu oma põhimõttelise seisukoha selles küsimuses." 7.1 Üle kivide ja kändude Baltikumi majanduslik iseseisvus Eesti vajas Kremli poliitilist otsust peamiselt kolmel põhjuse: 1) see dokument oleks andnud võimaluse alustada Eesti territooriumil asuvate üleliidulise alluvusega ettevõtete toomist vabariigi alluvusse; 2) olime sõnastanud isemajandamise seaduse nii, et see oleks andnud võimaluse jätkata
· Moskvas vastandusid tankid ja rahvamassid · olulised sõjaväeüksused ja rahvas olid B. Jeltsini poolel d) NSVL lagunemine: · augustiputsi läbikukkumine kiirendas seda protsessi · septembris 1991 tunnustas NSVL Baltimaade iseseisvust · detsembris 1991 vormistasid ülejäänud liiduvabariigid NSVL laialisaatmise · 25. detsembril 1991 pani Gorbatsov presidendiameti maha e) SRÜ (1991) - uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest (v.a. Baltimaad): · asutajariikideks Venemaa, Valgevene ja Ukraina
lastele, alles 1956. aastal jäeti semestrimaks ära kõigil õpilastel. Kolmes Balti liiduvabariigis kestis alg- ja keskkool aasta võrra kauem kui mujal Nõukogude Liidus ehk 11 aastar, sest vene keele õppimine algõpetusest peale võttis rohkem aega. 1958. aasta koolireform pikendas õpiaja kogu Nõukogude Liidus 11 aastani, sama pikaks kui Balti liiduvabariikides, aga 1964-1965 vähendati õpiaega kogu Nõukogude Liidus, ka Balti liiduvabariikides, kümnele aastale. Balti liiduvabariikidest tulnud protestide peale anti neile juba 1965. aastal üks aasta tagasi. 1959. aastal pikendati öpikohustuse kaheksa aastani ja 1970. aastal laiendati see kogu 11-aastasele keskastme haridusele. Pärast kaheksaklassilist kooli tuli õpilasel minna kas kolmeaastasesse üldhariduslikku keskkooli või kutsekooli. 1984. aastal muudeti koolikorraldust nii, et algkooli moodustasid astmed 1.-4. klassini, põhikooli 5.-9. Hass ja keskkooli 10.-11. Hass
1948. aastal valmis Kirdc-Eestis Kohtla-Järvel gaasitehas, kust tõmmati gaasijuhe otse Leningradi. Alles 1953. aastal ulatus see toru ka lõpuks Tallinna. Iseseisvusaja lõpu tööstusliku situatsiooniga võrreldes toimus nõukogude ajal selge muudatus, kui tähtsamaks tõusis rasketööstus. Võimsad tehaste kompleksid olid Nõukogude Eesti vajadusi arvestades selgelt liiga suured, aga nende toodang ei olnudki mõeldud eestlastele. Sageli veeti tooraine sisse teistest liiduvabariikidest ja valmistooted läksid tagasi sinnasamasse. Selline ringkäik meenutas tsaariaja lõpuaastaid. Siis voolas tooraine välismaalt Eestisse, kust sellest valmistatud tooted sageli müüdi tagasi välismaale või tsaaririigi teistesse osadesse. Mitmed Nõukogude Eesti tehased kuulusid otse Moskvale alluvasse üleliidulisse sõjatööstuskompleksi, mille ettevõtete iseloomust ja toodangust ei teadnud Nõukogude Eesti juhtkond suurt midagi. Hea
enesekaitseks relvastatud partisanidest kuni suurte ja hästi organiseeritud ning lahinguks valmis gruppideni. TÖÖSTUSE EKSTENSIIVARENDAMINE Tootmist arendati ENSV-s ekstensiivselt, st. et tootmismahte suurendati ja toodangu kasv saavutati mitte efektiivsema ja kvaliteetsema tööga, vaid rajades juurde uusi suurettevõtteid ja uusi töökohti luues ning vajaminevad töölised toodi sisse teistest NSVL liiduvabariikidest. Seeläbi suurenes Eestis võõrtööliste osakaal ja vähenes põliselanike osakaal Eesti rahvastikus. Rajati sovhoose ja kolhoose. 9. DATEERI E MÄÄRATLE AEG JA ISELOOMUSTA SUUR ISAMAASÕDA Termin Suur Isamaasõda (vene keeles Великая Отечественная война) oli kasutusel NSV Liidus ja on praegugi kasutusel Venemaa Föderatsioonis ja mõnes teises NSV Liidu võimu all olnud riigis
Nende otsuste alusel välja 1563 eestlast ja lätlast. 1951. aastal saadeti (48,2%) ning lapsi 6066 (29,5%). Operatsiooni iseenesest polnud nendes süüdistustes midagi vallandus Balti liiduvabariikides midagi läbiviimiseks eraldati 1169 vagunit, millest teele uut. Balti Kremlis liiduvabariikidest, jälgiti Balti Moldaaviast, Lääne liiduvabariikide nõiajahi taolist. Otsuste ellurakendamise saadeti 1057. Eesti NSV siseministeeriumi sisepoliitilistUkrainast ja LääneValgevenest
läände, enim eksporditi põllumajandussaaduseid, mune, võid jne, vähesel määral ka põlevkiviõli ja põlevkivindusega seotud tehnoloogiatest oldi huvitatud mh LAUs. Suuri sissetulekuid tõi ka salajane piiritusevedu Soome. Seoses deglobaliseerumisega 30ndatel pidi majandus võtma suuna jällegi siseturule, Pätsi režiimi ajal oli kaubanduslikku läbikäimist nt Saksamaaga. NSVL ajal suundus tootmine NSVL’i turule, toodeti toiduaineid jne; Eesti NSV oli teistest liiduvabariikidest ca 1,4x 15 rikkam. Iseseisvumisajal liituti kiirelt kapitalistliku läänega, ettevõtlusmaastik on soodne ja välisinvesteeringuid meelitav, ettevõtte tegemine lihtne, edendatakse infotehnoloogilist-teaduslikku äritegevust; levinud on teiste riikide hargmaiste ettevõtete laienemine siia, Swedbank kuulub Rootsile, samuti paljud tootmisettevõtted
(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest.
(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest.
(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid – kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad – eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad – muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest.
(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Industraliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole liiduvabariigi elanikkonnast linnades. Mõned Eestimaa piirkonnad eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. EESTI NSV KULTUURIELU PÕHIJOONI Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest.
-- inimesed hakkasid ehitama eramaju ja suvilaid, ostma sõiduautosid, külmkappe ja telereid. Samal ajal taaselustusid kontaktid läänega, eriti Soomega, mille kaudu puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. 47 Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hilisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. Stagnatsioon ja venestamine Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon kõigis oma vormides taas pisut hiljem, pärast
kollektiviseeritud. Tegelikkuses üks sotsialismileeri riik oli see, kus säilid põllumajanduses eraomand, kus selliseid suuri kollektiivseid ühismajandeid ei loodud. Välja arvatud Poola. Tegemist oli plaani- ehk käsumajanudsega. Rasketööstuse arendamine. VLO, VMN. Kui VMN esialgu loodud selleks, et majandusabi sotsialismileeris majandusabi jagada, vastand Marshalli plaanile, hiljem muutus see sotsialismileeri omavahelise majandusliku koostöö organiks. NSVL Koosnes liiduvabariikidest, olid mõjusfääris olevad riigid. Liiduvabariike oli 15: Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Ukraina, Valgevene, Kasahstan, Moldova, Aserbaidzaan, Gruusia, Venemaa, Usbekistan, Tadzikistan, Kirgiisia (Kõrgõstan), Armeenia, Venemaa, Türgi. OLEKS PIDANUD KIRJUTAMA SIIA MIDAGI. NSVL eluolu pärast sõda tuleks vaadelda NSVL liidrite kaupa. Kõigepealt pärast sõda oli liidriks jätkuvalt Jossif Stalin, oli saanud kommunistliku partei etteotsa 1922, ja oli võimul kuni 1953
Sundindustrialiseerimine. Sõjajärgsetel aastatel Balti riikid NSVLi meelepäraseim piirkond, kus arendada ja moderniseerida tööstust. Siin oli olemas suur hulk oskustöölisi ja hästi välja arenenud infrastruktuur, mis oli sõjas vähem kannatada saaanud. Tööstuse arendamise põhitandriteks Eestis põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Tööstustööliste arv kasvas 1945. aasta 26 000-lt 1950. aastaks 81 000-ni. Hakati kasutama teistest liiduvabariikidest sisseveetavad toorainet. Investeeriti tööstusharudesse, mille toodangule nõudlust väljaspool vabariiki. Laiendati põlevkivitööstust ning põlevkivi baasil rajatud energiatööstust. Rasketööstse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti väände tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoluga. Lõplikult kadus erasektor tööstuses. Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast.
annaabi.ee 
