50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
169 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
FKF
Õppematerjali autor
revolutsiooni Stalini isikukultuse Valitses stagnatsioon Totalitaarne riik hukkamõist Poliitiline kriis Ainuvõim Sula periood Inimõiguste rikkumine ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa Kommunistlikule Parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino
· Stalini isikukultuse hukkamõistmine · Sulaperiood Breznevi aeg. 1. M. · Stagnatsioon · Majanduskriis · Käsumajanduse tugevnemine · Sõjatööstus 2.P. · Poliitiline kriis · Kehtiva poliitilise reziimi mandumine · Stagnatsioon · Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud EESTI NSV ! ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile , kes lähtus oma tegevuses Moskvast saadud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest , seejärel minsteeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2
Brenevi aeg: Majanduses- stagnatsiooni valitsemine ühiskonna erinevates valdkondades. Käsumajanduse tugevadamine. Sõjatööstusele rõhu panemine. Majanduselu ammendumine. Poliitikas- tagurlike poliitiliste jõudude tugevnemine. Stalini kuritegude kritiseerimisest loobumine. Kontrolli karmistamine ühiskonnas. EESTI NSV ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946.aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juudikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa Eestlastest j ateistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. ENSV parteijuhtude võimuperioodid: Olid kõik Venemaa Eestlased. EKP esimesed sekretärid.
senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Nõukogude võimu kehtestamisse suhtus enamik inimesi eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Poliitiliste olude leevendumine, majanduse edenemine ja metsavendluse mahasurumine. 1950. aastatel soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid ka kontaktid välismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud piirkonnaks'' ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes 1946. Aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskustest. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja
Nõukogude võim taastati eestis 1944 Punaarmee abil. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissatiaatidest, seejärel ministeeriumitest jt. keskasutustest. Kõrgem seadsandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse Veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSVLi piirkondadest päris inimestest. Nikolai Karotamm (1944-1950) Tagines juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, arvestades liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda.
järjepidevus programmi elluviimisel. Miks kujunes Nõukogude Liidus 1970.aastatel seisakuaeg? Ilmnes kehtiva režiimi suutmatus normaalselt toimida. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Brežnevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. Peatükid 24, 24 a Eesti NSV Täida lüngad ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946.aastani, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud mingit võimu. ENSV partei-ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest.
kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool SUNDINDUSTRIALISEERIMINE sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus, erasektor puudus KOLHOSEERIMINE ehk kollektiviseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks, toimus Eestis 19471952 ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, E nimetus NSVLi kuulumise aastatel 19401991 KULAK E talupoeg, kes ei tahtnud minna kolhoosi + kes kasutas võõrast palgatööjõudu ja omas põllutöömasinaid ning ei olnud selle pärast NSVLi võimule meelepärane 2. ISIKUD! N. HRUSTSOV NSVLi juht 19531964, tema valitsemise ajal algas NSVL sula, millele oli iseloomulik vägivallapoliitika ja isikukultuse vähendamine, NSVLi inimese elujärje parandamine, ebaratsionaalne majanduspoliitika
Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid