Eesti pärast Teist maailmasõda

Q: Millised olid teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti pärast Teist maailmasõda

Saaremäe, Marii Ingriin

Eesti pärast Teist maailmasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised olid teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile?

Millised olid teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile?
Teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile olid halvad. Riik oli laastatud, suur linnad pommitamise tagajärjel lagunenud, inimkaotused olid rängad ja ettevõtted maatasa tehtud. Saagikus, külvipind ja kariloomade arv olid kohutavalt kahanenud. Eestile tähtsad otused tehti Moskvas ja suruti peale NSVL -i reeglid: I partei süsteem, ettevõtted riigistati, loodi kolhoosid, maad kuulusid riigile. Läbi viidi ka jõhker vägivalla poliitika – küüditamised, vahistamised ja hukkamised. Eesti rahvas ei olnud selle kõigega rahul ja püüti vastu hakata, luues nt metsavendlus jne. Kultuurielus süvendadi NSVL ajalugu, eriti Vene federatsiooni.

Nõukogude ajal tehti enim muudatusi humanitaar ainetes
Usuõpetus oli Nõukogude koolides keelatud
Nõukogude ajal õpiti üldajalugu

1970. aastal muudatuste tõttu muutus hariduse omandamine: (seleta valed)
a) Kõrge õppemaks – VALE – õppemaks kaotati 1956
b) Paljusid aineid õpetati vene keeles – VALE – üldharidus koolides said muulased õppida vene keelse õppega, aga ei olnud kohustulik
c) Keskkooli õpilastele hakati maksma stipendiumi – VALE – keskkoolis ei maksta stipi.

a) dissident – teisitimõtleja
b) küüditamine – inimeste sunniviisline ümberasustamine
c) uusmaasaaja – riik andis kelletki ära võetud maa talle
d) kulak – rahvavaenlane

EK(b)P Pleemum toimus 21.-26. märts 1950.
Omavahel rivaalitsesid põrandaalused kommunistid ja Eesti korpuses võidelnud mehed (kellel oli omavahelgi probleeme) ning venemaa-eestlased ja venelased . Esimesi süüdistati ''kodanlike natsionalistide'' aitamises, iseseisvusaegsete teadlaste , kunstnike, kirnjanike jm. soosimises.
Selle tulemusel vahetati välja kogu ENSV ja EKP juhtkond , mis ei toonud eestlastele mitte midagi head kaasa, sest uueks esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin , kes oli mõõdukas satlinist ja tema võimuletulek tähendas teispoole (venemaa-eestlaste jne) võitu võimuvõitluses.

''40 kiri''
See kiri valgustas venestamise negatiivseid külgi, rahvuslikke konflikte, eestlaste ebakindlust tuleviku osas jne. samuti kaitses see ka eesti kultuuri ja keelt ning tõi väja lahendamata sotsiaalmajandulikud probleemid.
Kuigi see kiri oli valus löök EKP-le ja kirja kirjutajad said korraliku kiusamist tunda, aitas see tugevdada eestlaste omavahelisi suhteid ning sundis EKP võime venestamise poliitikat leevendama.

a) N. Karotamm – EKP Keskkomitee II sekretär
b) K. Vaino – EKP eelviimane sekretär
c) J. Käbin – riigiteadlane, EKP juht 1950-78 ja ENSV ülemnõukogu presidiitiumi esimees 1978-83.

ENSV majanduselu
a) omandivorm – kõik maad kuulusid riigile
b) juhtimine – toimus ühest Moskvas asuvast keskusest. Sealt otustati ka kõik mis toimus Eestis.
c) tööjõupoliitika – eelkõige võeti tööle tööjõude teistest liiduvabariikidest

Mida tähendas nõukogude ajal:
a) ''ridade vahele kirjutamine'' – kui midagi ei tohtinud otse välja öelda, sest see oli keelatud, siis sellest kirjutati n.ö. ümber nurga/mõte peideti ridade vahele
b) ''sahtlisse kirjutatud romaan'' – romaan, mida ei avaldatud/tohtinud avaldada
c) defitsiit – kaubaturul oli nõudmine pakkumisest suurem
d) letialune kaup – salakaup/keelatudkaup
e) ühepoolne kahekeelsus – nt. eestlased pidid oskama vene keelt, aga Eestisse tulnud venelased, ei pidanud eesti keelt oskama.

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk · .odt · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marii Ingriin Saaremäe Õppematerjali autor

ensv nõudmine salakaup keskkomitee

Sarnased õppematerjalid

doc

Nõukogude Eesti kordamisküsimused

nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimeheks sai 1940. a J. Vares-Barbarus. Tähtsat osa etendasid julgeolekuorganid: sõja järel NKVD (1954-st aastast KGB). Sõjajärgne partei ja valitsuskaader koosnes juunikommunistidest Eesti Laskurkorpuse võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad

Ajalugu

doc

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

............ 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula..............................................................................................................................10 Stagnatsioon................................................................................................................12 Venestamine................................................................................................................ 13 Kultuurielu.......................................

Ajalugu

doc

Nõukogude eesti

Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940.

Ajalugu

docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader

Ajalugu

docx

Kommunistliku süsteemi kujunemine

o Varssavi Lepingu Organisatsioon – 1955 (VLO)  Konflikt Jugoslaaviaga – 1948. o Diktaator Josip Broz Tito (1892 – 1980) keeldus allumast Stalinile o Tal oli idee luua Doonau riikide föderatsioon ja säilitada poliitiline sõltumatus o Võttis vastu majandusabi Marshalli plaaniga o Tito oli muidu lahe. 1984. aastal osales ka LA-s olümpiamängudel.  Konflikt Hiina RDV-ga – Pärast Stalini surma kuni 70. alguseni. o Peale 1953. aastat lootis Mao Zedong (1893-1976), et temast saab uus NSVL-i juht o 1966 katkestati sidemed kahe kommunistliku partei vahel o 1969 – esimene tõsine relvakonflikt NSVL-Hiina piiril. NSV Liit Stalini ajal (1922-1953) Sisepoliitikas: o Kollektiviseerimine, näljahädad, rajati GULAG-e (e. vangilaagreid), kuhu

Ajalugu

doc

Nõukogude Eesti (ENSV)

39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid

Ajalugu

doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete · Riiklik plaanimajanduse juurutamine poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine

Ajalugu

docx

EESTI NSV 1945-1985

NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk