Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 (0)

Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985

Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 
  1.  Milles  väljendus  Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta  
vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. 

Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti 
juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või 
tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. 
Repressioonid :Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; 
(märtsi) küüditamine ; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes 
sõdinud inimesed).  
  2.  Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? 

V:See oli vajalik NL sõjalise võimsuse kindlustamiseks. 
  3.  Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? 

V:Rasketööstuses töötavad inimesed olid eelistatud, üldiselt valitses  vaesus  ja 
puudus igapäevastes tarbekaupades. 
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus  Hruštšovi  ajal. 
  1.  Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? 

V:Sulaaeg, sest riigi vägivallapoliitika pehmenes. 
  2.  Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks? 

V:Hruštšov pidas Stalinit paljastavat ettekande, kus mõisteti Stalini-aegseid 
tegevust hukka. Liberaliseerimine.  
  3.  Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. 

1)Eelisarendati kergetööstust. 2)Majanduslik tõus  
  4.  Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe 
iseloomuliku tunnuse abil. 

V:Majanduslik kergetööstuse  tõus kuni 1950ndate keskpaigani, seejärel algas 
seisak . Hruštšovil puudus kava majanduse  arendamiseks . Pidevad muudatused 
eriti põllumajanduses. 
  5.  Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud 
tulemusi? Sõnasta 2 argumenti 

V:Eelisarendati liialt rasketööstust. Puudus läbimõeldud kava, uus plaan ei 
sobinud üle kogu NL. 
  6.  Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist 
põhjust. 

V:Sest mais ei valmi igalpool NL alal, puudusid rohimiseks vajalikud masinad  
ning väetist ei jätkunud. 
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Brežnevi ajal. 
  1.  Kuidas on hakatud Brežnevi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? 

V: Stagnatsioon e seisak, sest majanduses, poliitikas, vaimuelus oli seisak. NL 
ei suutnud tehnoloogilise arenguga sammu pidada. 
  2.  Milles väljendus stagnatsioon majanduses Brežnevi ajal? Selgita. 

V:Majanduse  edastamine  jätkus ekstensiivselt-loodi  täiendavaid töökohti, 
ehitati uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, tööviljakus  oli aga 
madal. 
  3.  Kuidas muutusi poliitilised olud Nõukogude Liidus  Brežnev i ajal? 

V:1980 a-te alguses oli kõikehõlmav kriis. Tavaliseks said majanduslikult 
põhjendamatud gigantprojektid. 
  4.  Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus 
hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. 

V:Sest kõik NL juhid olid vanemad inimesed. Neil polnud uusi ideid.       Nt 
Leonid Brežnev, Juri  Andropov , Konstantin Tšerneko. (Surid kõik (v.a 
Brežnev) kiiresti peale ametisse tulekut.) 
Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP 
Keskkomitee  esimese sekretärina. 
V:Nikolai  Karotamm -oli kohe peale sõda, püüdis natuke arvestada kohalike 
liiduvabariigi vajadustega aga see ei meeldinud Moskvale  ning ta kukutati. 
(1944-1950) 

Johannes Käbin-kuulekas  Moskva  käskude täitja, ta polnud äärmuslik 
venestaja. Käbin ajas laveerimispoliitikat, püüdis hoida tasakaalu, ta elas üle 
nii stalinismi, sulaaja ja  seisaku . (1950-1978)

Karl Vaino-Venemaa eestlane, ei osanud pmst üldse eesti keelt, st oli Moskva 
jaoks ideaalne kandidaat, et algavale venetuslainele hoogu juurde anda). 
(1978-1988)
  1.  Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude  armee  roll Eesti NSV 
valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja 
tegutsemise meetodite. 

Jugeolekuorganid:Eesmärk oli peatada vastuliikumine, ühiskonna jälgimine ja 
kontrollimine. Tegutsemise meetod oli koosseisu töötajad ja vabatahtlikud, 
osad sunniti inimesi nuhkima. Otsisid kompromiteerivat infot inimeste kohta. 
Hirmutamine .

Nõukogude armee:Eesmärk oli maha suruda vastupanu ja hoida sisemist korda. 
Tegutsemise meetodiks oli sõjaväebaasides ja lennukites tegutsemine. Sõjaväe 
teenistus  oli kohutuslik.  
  2.  Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri  ENSV  näitel. Iseloomutuses selgita 
Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. 

Juhtiv koht oli EKP-l, EKP  allus  täielikult Moskvale ja lähtus sealt saadud 
juhtnööridest. Parteid juhtis esimene sektetär. EKP keskkomittee büroo oli 
paljuski tegelik võimukese, kus arutati läbi ja otsutati suur osa kohalikke 
küsimusi. Täidesaatev võim oli ENSV valtisus. Liiduvabariigi kõrgemal 
seadusandlikul võimuorganil, Eesti NSV Ülemnõukogul ei olnud tegelikku  
võimu. EKP ja Moskva keskvõimu tahet täitis Eesti NSV valitsus.  
  3.  Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja 
haldusjaotus? 

Vähendati Eesti territooriumit. 3 Narva jõe taga asuvat valda läks Venemaa 
alla. Pihkva pool suur osa Petserimaa koos Petseri linnaga läks Venemaa alla. 
U 5% Eesti territooriumist. 45 a-l jagunes Eesti NSV 10ks maakonnaks. 
  4.  Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule 
sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid  metsavennad . 

Metsavennad-Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-48 
nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsades. 1944-53 oli Eestis peamiseks 
vastupanuvormiks aktiivne  relvavõitlus -metsavendlus.  
  5.  Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus 
neid eesmärke täita? (25.03.1949.)

-Kollektiviseerimise lõpuleviimine

-Nõrgestada metsavendlust, mis oli saanud toiduainete näol toetust 
majapidamistest. 
  6.  Selgita nõukogude majanduspoliitika  iseloomulikke  jooni Eesti NSV näitel. 
Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse 
juhtimine? 

Tööstus-Toimus suurettevõtetele tuginedes rasketööstuse eelisarndamine ja 
riigistati ettevõtted. Põllumajandus-Suundkollektiviseerimine, sureti välja 
erasektor . Kolhoosid ja  sovhoosid . Majanduse juhtimine-plaanimajandus, 
võõrtööliste  sissevool . 
  7.  Millised olid  käsumajanduse  rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 
näidet. 

-Võõrtööliste sissevool IIst liiduvabariikidest (eestlaste osatähtsus ühiskonnas 
langes 60%-le)

-Hoogne  linnastumine -kaasnes traditsiooniline maakultuuri  hääbumine 

-Keskkonnaprobleemid-maavarade hoolimatu kasutamine ja suurtööstusega 
kaasnes reostus. 
8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika  elluviimine  kaasa keskkonnaprobleemid? 
Selgita 2 näite abil. 

Tööstuse peamine  tegevusala . Tööstus vajas  põlevkivi  ja fosforiiti, toodi palju 
võõrtöölisi sisse. Toodang kasvas koguaeg kordades. Puuduliku põlevkivi 
kasutamise tõttu jäid järele suured tuhamäed ja reostus vesi ja õhk. 
9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? 
Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. 

-Vene k õpetamine  muudeti kohutslikuks kõikides  koolides 

-Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel  kodumaast .

-Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele 
ametikohtadele Moskvast  saadetud ustavad inimesed. 

-Vene k domineeris kõigis eluvaldkondades, sh nt ametlikus asjaajamises ja 
teadustöös. 
  10.  Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid 
teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? 

Levitasid infot, mis ei meeldinud valitsusele. Kontrollisid inimõiguseid. 
Aktiivseid teisitimõtlejaid arreteeriti ning saadeti vangilaagritetesse.  
  11.  Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet. 

a)Eestlased on muutumas vähemusrahvuseks.

b)Eesti k kasutamise piiramine ja propagandlistlik vene k õpetamine

c)Tööstuse mõtlematu laiendamine ja sellega kaasnevad keskonnaprobleemid .