Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõukogude majandus (0)

1 Hindamata
Punktid
Sõja ajal oli kogu õukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel 
jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu 
vajadused- tarbekaupade tootmine- jäi tagaplaanile. 
 
Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas ​tööstuse jõuline eelisarendamine​(industrialiseerimine), 
põllumajanduse sundkollektiviseerimine​( kolhoseerimine ) ning jäik riiklik ​plaanimajandus 
enamikul alualadel. Tekkis ​käsumajandus​- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult 
riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes  massiline  võõrtööliste  sissevool  teistest liiduvabariikidest. 
Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli 
majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu 
arvestav  tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud  majandusmudel  
sõjajärgsetel aastatel. 
 
 Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandust. Enamikus 
riikides oli valdav osa majandusest ​riigistatud ja ​põllumajandus ​kollektiviseeritud. 
Kollektiviseerimine  (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades 
korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine 
ühismajanditesse-kooperatiividesse. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele, kus 
pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele. 
  
Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille 
käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine. 
Industrialiseerimine ja ülemineks kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. 1953. aastal elas üle poole 
Eesti elanikkonnast linnades, 1980. aastatel aga juba 70% elanikkonnast. Mõned Eestimaa piirkonnad- 
eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad- muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. 
 
+hinnang!! 
 
  
 
 
Nõukogude majandus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SandraSaluste Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sotsialistlik maailmasüsteem ja NSV Liit
5
doc

Sotsialistlik maailmasüsteem ja NSV Liit

Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959

Ajalugu
Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte
5
doc

Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu.

Ajalugu
Ajalugu 20-saj kordamisküsimused
5
doc

Ajalugu 20. saj kordamisküsimused

Sotsialismileer ­ NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus ­ Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid ­ Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär ­ Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan ­ Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus ­ Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest Sulaaeg ­ Periood, mis algas pärast Stalini kuritegude paljastamist, hakati pöörama rohkem

Ajalugu
Sotsialistlik maailmasüsteem-Nõukogude Liit 1945-82-Eesti NSV
3
odt

Sotsialistlik maailmasüsteem, Nõukogude Liit 1945-82, Eesti NSV

See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile ning see pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus. *VLO - ehk Varssavi Pakt, sõjaline ja poliitiline liit, mis loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le. NSVL kasutas Varssavi Pakti liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 2. Nõukogude Liit 1945-82: · Kuidas mõjutas Teine maailmasõda NSV Liidu seisundit maailmas? *Positisioonid rahvusvahelisel areenil tugevnesid märgatavalt. *Moskva kehtestas kontrolli Ida-Euroopa üle ja püüdis Lääneriikide vastuseisust hoolimata edaspidigi sotsialismileeri piire laiendada. · Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? (lk 48) *Stalin suri 5.märtsil 1953.aastal. :)

Ajaloolised sündmused
Teine Maailmasõda
4
doc

Teine Maailmasõda

1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks

Ajalugu
Kommunistlikud riigid §22-24A
8
doc

Kommunistlikud riigid §22-24A

Sotsialistliku orientatsiooniga riik ­ Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg ­ Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon ­ Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus ­ Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus ­ Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Metsavendlus ­ Aktiivne relvavõitlus vastupanuks uuele võimule. 2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidati kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiinasse, Vietnami, Põhja-Koreasse,

Ajalugu
Kommunistlikud riigid
4
doc

Kommunistlikud riigid

Sotsialistliku orientatsiooniga riik ­ Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg ­ Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon ­ Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus ­ Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus ­ Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Metsavendlus ­ Aktiivne relvavõitlus vastupanuks uuele võimule. 2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidat kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiinasse, Vietnami, Põhja-Koreasse,

Ajalugu
Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985
12
docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun