Majanduse konspekt (1)

Majandus
1.Kes on investor ? Kes saavad olla?
Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele
2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil?

• Et saada tuntust juurde
  
• Et saada vaba raha
  

3. Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas?

• Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat.
  
• Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta.
  
• Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest.
  
• Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 300 miljonit krooni.
  

4.Iseloomusta lihtaktsionäri õigusi ja kohustusi.
Õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning valida ja olla valitud aktsiaseltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse, saada vastavalt talle kuuluvatele aktsiatele proportsionaalne osa kasumist (dividendide näol), samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
5.Mida tead võljakirjade erinevatest liikidest, iseloomusta?
Valitsusvõlakirjad – risk ostjale väike, intress väike
Munitsipaalvõlakirjad – väike risk
Ettevõtte võlakirjad – kõrgem risk, kõrgem intress
Kommertspaber – ettevõtte poolt väljastatud lühiajaline võlakiri, mille kestvus ei üle 270 päeva
Tagasikutsutavad võlakirjad – võlakirju võib enne tähtaega tagasi kutsuda. Tagasi kutsumisel makstakse kõrgemat preemiat
Kupongivõlakirjad – emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi. Kupongivõlakirjad emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega
Diskontovõlakirjad – kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt ning ostetakse tagasi kallimalt
6.Võrdle väärpaberite strateegiaid “osta ja hoia” ja “konstantse suhte”
strateegiat.
“Osta ja hoia” sõltub: aktsiaturu pikaajalisest arengusuunast, valitud aktsiatest ning dividendide reinvesteeringust. Selle strateegia puhul tuleb korraga välja käia suurem rahasumma.
“Konstantse suhte strateegia” – aktsiatesse investeeriutd raha hulka korrigeeriatkse vastavalt aktsiportfelli turuväärtuse muutumisele. Kindlat rahasummat hoitakse investeerinugte portfellis. Portfelli koosseisu kuuluviad aktsiad ja väärpabereid tuleb pidevalt jägida ning kui mõni neist ei õigusta luutsi tuleb see välja vahetada.
7.järelturg – finantsturg , kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik
dervatiiv – selle omandamine annab teatud õiguse mõne teise objekti ostmiseks või müügiks
“härjad” börsil – tõusule mängijad
kõik või mitte midagi – investor on nõus kogu väärpaberite koguse müüma korraga või üldse mitte
1.Kes on emitent?
Ettevõte, kes vajab rahalisi vahendeid ja annab väärtpaberied välja
2.Miks aktsiate turuhinnad muutuvad?
3.Millistel tingimustel noteerivad aktsiad I-nimekirjas?

• Aktsiate noteerimiseks Börsi lisanimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kaks aastat.
  
• Aktsiate lisanimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kahe majandusaasta kohta.
  
• Aktsiaid võib arvata lisanimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 10 miljonit krooni.
  
• Avalikkuse hulka kuuluvad investorid omavad vähemalt kahtkümmend viit protsenti (25%) noteeritavate aktsiatega esindatud aktsiakapitalist.
  

4.Iseloomusta eelisaktsionäri õigusi ja kohustusi.
Eelisaktsionäridele makstakse fikseeritud dividendimäära. Eelisakstionäril puudub
üldjuhul hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul ehk teisisõnu ei saa eelisaktsionär firma tegevust sellisel määral mõjutada kui lihtaktsionär. Eesti turul avalikult kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad .
5.Mida tead tuletisväärtpaberitest?
Sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks.
Optsioon – võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta
Derivatiiv - tuletisväärtpaber, mis tõestab seda, et väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga
Futuur - tuletisväärtpaberi liik; tuleviku tehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa)
6.Võrdle “pideva ostmise ” ja “konstantse summa” strateegiaid.
“Pidev ostmine” – sobib raha pikaajaliseks paigutamiseks. Seisneb selles, et regulaarselt ostetakse kindla summa eest ühe firma aksiaid. Eeldab järjekindlust ja kindlameelsust: aksiaid tuleb osta alati ühesuguse summa eest, regulaarsete vaheaegade järel ja vaatama sellele milline on parajasti aktsia hind.
“Konstane summa” – investor hoiab alati aktsiates ühe suurusega rahasummat. Kui aktsiate hind langeb, siis ostab investor aktsiaid juurde. Kui aktsiate hind tõuseb, siis müüd investor osa aktsiaid maha. Sunnib investorit realiseerima kasumi siis, kui aktsia hind on tõusnud ning paigutama selle väiksema riskiga väärpaberitesse.
7.esmasturg – finantsturg , kus äsja emiteeritud väärtpabereid müüakse kindlaksmääratud intressimäära ja hinnaga ning väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile
“karud” börsil – langusele mängijad
aktsia sulgemishind – viimasel hetkel sulgemishinnaga tehakse tehing
turul parima hinnaga – turul parima hinnaga korraldus realiseeritakse nii kiiresti kui võimalik ja hind selgub peale tehingu sooritamist