Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired häiruvad tahtlikud liigutused DESEKVILIBRATSIOON - Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. ATOONIA - Lihastoonuse langus DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja
refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm 12. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. 13. Väikeaju funktsioonid. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine 14. Mis on atoonia ja miks ta tekib? ATOONIA - Lihastoonuse langus 15. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine 16. Mis on astaasia ja miks ta tekib? 3 ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) 17. Mis on asteenia ja miks ta tekib?
häired Nõgusselgsuse Nõrk (tuharseisus) X ja O jalgsus , mis tingivad lamppöia soodustaja lihastoonus erineva teket lihastoonuse LIHASTOONUS ASÜMMEETRILINE VÕI HARJUMUSED NÕRK Sundasendid Valed asendid tegevustes
· laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on ekstrapüramidaalsüsteemi ürgne motoorne keskus, mis võtab närviimpulsse vastu peamiselt suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate liigutuste (värinate) tekkimine puhkeseisundis.
Rühivead Kairo Kuuse Rühivead on näiteks: Dünaamiline ( liikumisel ) Staatiline (seismisel ) Küfoos (kumerselgsus ) Lordoos (nõgusselgsus) Skolioos(lülisamba kõverdumine külgsuunas ) Lameselgsus Kõverkaelsus Rühivigade tekkepõhjused Kaasa sündinud 5-10% à Kõverkaelsus (tuharseisus) à X ja O jalgsus à Seljaaju funktsionaalsed häired, mis tingivad erineva lihastoonuse à Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu à Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket Ülekaal Nõgusselgsuse soodustaja à Nõrk lihatoonus à Soodustab lamppöia teket VALE JALATS JA LAI RIIETUS à Liiga kõrge konts soodustab lordoosi à Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu HARJUMUSED à Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel à Raskuste kandmine ühel õlal, käes à
· Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne) · Esinemissagedus 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) · Keskmine eluiga: harva üle 30. eluaasta. · Iseloomulikud tunnused: lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad, deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude aregu defektid jt. anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne alaareng, mille raskus varieerub debiilsusest idiootsuseni, esineb ka immuunsüsteemi häireid, mistõttu nad on vastuvõtlikumad haigustele, sageli esineb hüpotüreodismi, ägedat leukeemiat või katarrakti. · Sündroomi kirjeldas esmakordselt dr. J. Langdon Down 1866. aastal. Downi sündroomiga tüdruk Kelly ABI ·
(sabatuumades) väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate motoorsete keskuste kaudu, mis moodustavad neli ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteed: - rubrospinaalkulgla tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid KEHALINE AKTIIVSUS · Kehalise aktiivsuse tase võib olla: - mittiküllaldane (tegemist on liikumisvaegusega
· Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne) · Esinemissagedus 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) · Keskmine eluiga: eluiga harva üle 30. eluaasta. · Iseloomulikud tunnused: tunnused lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad, deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude aregu defektid jt. anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne alaareng, mille raskus varieerub debiilsusest idiootsuseni, esineb ka immuunsüsteemi häireid, mistõttu nad on vastuvõtlikumad haigustele, sageli esineb hüpotüreodismi, ägedat leukeemiat või katarrakti. · Sündroomi kirjeldas esmakordselt dr. J. Langdon Down 1866. aastal. Downi sündroomiga tüdruk Kelly "Kassikisa" sündroom · Põhjus: Põhjus teatud osa 5
Esinemissagedus: 1:1800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) . See ei sõltu riigist ega piirkonnast, kuid suuresti ema vanusest. Näiteks alla 25-aastaste naiste seas esineb see iga 15002000 sünni korral, üle 40-aastaste emade juures aga juba 1:40. Keskmine eluiga: Ligikaudu 40 eluaastat. Iseloomulikud tunnused:Lühikene nina , viltuse lõikega silmad , lai lame nägu , suur lõhedega keel , deformeerunud ja madala asetusega kõrvad , hammaste anomaaliad , kaasasündinud südamerikked , lihastoonuse alanremine . Tõsisem puue on aga vaimne alaareng , vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Nad on vastuvõtlikumad haigustele , kuna neil esined immuunsüsteemi häireid. Neil esineb sagedamini kasvajaid ja nakkushaigusi. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt 1866. aastal. Kassikisa sündroom Põhjus: Viienda kromosoomi kahjustus Esinemissagedus:1:20 000-50 000 Keskmine eluiga: Nad elavad harva täiskasvanueani
ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Sünnieelseteks põhjusteks on hüpoksia ehk hapnikunälgus, ema alkoholitarbimine, nakkushaigused ( herpes, punetised, HIV). Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks on sünnitrauma (vaakumsünnitus, tangsünnitus); loote hapnikunälgus (asfüksia); meningoentsefaliit; vastsündinu hüpoglükeemia (madal veresuhkur) Sümptomid mille kaudu tserbraalparalüüs avaldub: · Spastiline - lihastoonuse tõusuga, kahjustunud ajukoor, liikumatud liigesed, düsartria, logopeediline ravi · Atetootiline tahtmatute liigutuste, eriti stressi ajal, düsartria · Ataktiline - häiritud lihaste koostöö, täpsete liigutuste tegemise raskus (tugev kätevärin) · Segavorm kõige enam levinud, võivad kaasneda krambid, kuulmis- ning/või nägemislangus, intellektipuue · Hemipleegia haaratud on üks kehapool, hakkavad väga kiiresti ühte kätt eelistama,
Riskide ohjamine töökohal Tervisekontroll Vajadusel ravi Nõustamine/koolitus Tervislik elustiil Motivatsioonisüsteemi loomine Riskide ohjamine töökohal Töökeskkonna tingimuste eesmärgipärane parendamine Töökorraldus ja ühiskaitsevahendid Isikukaitsevahendid Tervisekontroll regulaarne töötajate tervise jälgimine Kaebuste esinemine dünaamikas Audiomeetriline uuring Vererõhu ja pulsisageduse jälgimine Lihastoonuse hindamine Müra kuulmiskahjustus preventsiooniga oleme hiljaks jäänud, taastada pole võimalik. Rehabilitatsiooniks kuuldeaparaadi kasutamine. Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (KNS): väsimus, tähelepanuja kontsentratsioonivõime nõrgenemine, mõtteprotsesside liikuvuse aeglustumine, reaktsiooniaja pikenemine vigade, eksimuste, õnnetusjuhtumite tõenäosuse suurenemine Müra mittespetsiifilised häired üle
hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid. Kergematel juhtudel võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel). Mõnikord võivad olla haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased,
*Klinefelteri sünndroom *Turneri sündroom Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia Põhjus: liigne 47 kromosoom (21 kromosoom on kolmekordne). Esinemissagedus: 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus). Keskmine eluiga: harva üle 30 eluaasta. Iseloomulikud tunnused: lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad, deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude arengu defektid jt. Anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne alaareng, mille raskus varieerub debiilsusest idiootsuseni, esineb ka immuunsüsteemi häireid, mistõttu nad on vastuvõtlikud maigustele, sageli esineb hüotüreodismi, ägedat leukeemiat või katarrakti. ,,Kassikisa" sündroom Põhjus: teatud osa 5.kromosoomi lühikesest õlast on kaduma läinud. Esinemissagedus: 1:45000, kõige sagedasem deletsioonisündroom.
rinnaosa lihased .Reie eesmise grupi lihaste pinge koormab põlvi, reie tagumise grupi lihaste lühenemisel on piiratud puusaliigese liikuvus. Tuhara süvalihaste lühenemise korral on valud tuharas, reie tagumises osas ja puusa piirkonnas. 16. Harjutuste sooritamisel jälgi õiget hingamist. Venitusharjutusi saatku sügav ja aeglane väljahingamine, sest nii paraneb lihase venitatavus. Vältida tuleb hingamispeetuse teket. Sellega kaasneb mõningane lihastoonuse tõus ja halveneb nii organismi kui lihase varustamine hapnikuga. 17. Lihasjõud on sõltuv lihase elastsusest (toonusest). Lihas on nagu kummipael, mida rohkem me teda venitame seda suurema jõuga ta tõmbub kokku. 18. Venitusharjutused mõjuvad lülisambale korrigeerivalt. Sooritada tuleb neid aga ettevaatlikult, et ei rikutaks lülisamba stabiilsust. 19. Lülisamba funktsionaalset seisundit aitab veelgi parandada vaagna stabilisatsiooni treening. 20
Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju ohutegureid , mis kahjustavad minu tervist. Füüsikalised ohutegurid: ÕHU TEMPERATUUR - muutlik, suvel liiga palav ja talvel külm. Jahedas töökeskkonnas tekib unisus, tähelepanu langus, veeresoonte ahenemine, lihastoonuse tõus. Liiga kõrge temperatuur langetab vaimset ja füüsilist töövõimet. Lahendus: reguleerida osakonna temperatuuri vastavalt välistemperatuurile. ÕHU LIIKUMISE KIIRUS/TÕMBETUUL - esineb tuuletõmbust. Külmetumise oht; selja- ja kaelvalude teke. Lahendus: reguleerida ventilatsioonisüsteemi. ÕHUNIISKUS - õhk on kuiv. Liiga madal suhteline niiskus põhjustab teatud osal inimestest silmade kipitust kuni põletiku tekkimiseni, ninaverejooksu, limaskestade kuivamist.
ei suuda puudutada sõrmega nina) Ataksia võib olla mitu põhjust, sh sclerosis multiplex'i, peatrauma, alkoholi kuritarvitamise, insult, tserebraalparalüüsiga, Rikkis geen, või kasvaja. Ataksia võib ka sümptom koordinatsioonihäired seotud nakkuste. Mis on astaasia ja miks ta tekib? Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (nt. Pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse langus. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond) Taalamuse funktsioonid: On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Võtab osa aistingute moodustamisest on kõrgeimaks valutundlikuse keskuseks
· Suu Suuõõs on keskmisest pisut väiksem, keel seevastu pisut suurem. · Käed - Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. Väikesel sõrmel on mõnikord kahe lüli asemel ainult üks. Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nelja sõrme vagu, ka ahvivagu). · Jalad On töntsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik. · Lihastoonus Laste liikmed ja kaelad on sageli lõdvad. Niisugust lihsate lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all. · Keha suurus Laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsest pisut madalam, ka sünnipikkus jääb veidi alla keskmise. MIDA DOWNI SÜNDROOMIGA LAPS PERELE TÄHENDAB? Eelkõige teab seda kõige paremini pere ise, kus selle sündroomiga laps kasvab. Osade jaoks on see suur muutus nii halva kui ka hea poole, osade jaoks ei muutu midagi. Paljude perede
- suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) - väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate motoorsete keskuste kaudu, mis moodustavad neli ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteed: - rubrospinaalkulgla - tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid II LOENG LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID: · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga:
· Jõutreeningu soodsad mõjud · valkude ainevahetuse intensiivistumine organismis · jõutreeningu anaboolne toime on aluseks treenituse tekkele · lihaste kõrval ka luustiku, liigeste- sidemete tugevnemine · perifeerset vereringet soodustava nn. lihaspumba efekti aktiveerimine · eelduste loomine kiirus- ja vastupidavusomaduste väljaarendamisks uuele tasemele · sportliku rühi saavutamiseks vajaliku lihastoonuse ja kerelihaste tasakaalustatud areng · subjektiivse treeningu arendava mõju tunnetamine suhteliselt kiiresti avalduva treeningefekti tõttu · oma keha valitsemise ja sisemise lihastunnetuse arenemine, liikumisrõõm, enesekindluse kasv · sobib hästi kombineerituna kiirus- , kestvus- ja mänguliste harjutustega, aga ka omaette treeningsüsteemina, Erinevate jõuomaduste arendamine
Sillast saavad alguse V-VIII peaajunärv (kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. 3) Väikeaju- *Talitlus? Peamised funktsioonid: tasakaalureflekside ja lihaste toonuse regulatsioon, inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste jõu, ulatuse ja kiiruse regulatsioon. Väikeaju kahjustustega kaasnevad lihastoonuse langus, tasakaaluhäired ja lihaste treemor olukorras, kus on vaja sooritada täpne liigutus 4) Keskaju Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni analüüsimine, nägemise ja kuulmisega seotud reflekside itegreerimine (nt pupillirefleksi keskus), motoorika regulatsioon (koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega.) 5) Vaheaju Talamus (4/5), hüpotalamus (1/5). · Talamus kogu sensoorne informatsioon, v
sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. Millist informatsionni tõlgendatakse kõrvas (enne kui see ajju jõuab) Variandid: heli valjus, heli sagedus, heli suund, heli tekitaja. Tasakaaluorgani roll keha motoorika kontrollimisel (3) Vestibulaarsilma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarspinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarkortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Aju lateraliseeritud funktsioon lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütilinejärjestav (vasak Aju jagunemine 6/8 kihiks Suurem osa ajukoorest jaotub 6ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Kus paiknevad mingid keskused
Sümptomid: Suurim närvirakkude kahjustus on kahes kindlas närvirakkude grupis, sügaval ajukoes sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine:
Sümptomid: Suurim närvirakkude kahjustus on kahes kindlas närvirakkude grupis, sügaval ajukoes sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine:
vanematel lastel on lühikesed ja jämedad kaelad. 6 SUU. Suuõõs on keskmiselt pisut väiksem ja keel seevastu pisut suurem. Selle tõttu tekib mõnedel lastel keele suust väljaajamise komme. KÄED. Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. JALAD. Jalad on töntsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik ehk sandaalivahe. LIHASTOONUS. Downi sündroomiga laste liikmed ja kael on sageli lõdvad. Niisugust lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all. Toonus tähendab lõtvunud olekus liigutatava lihase poolt avaldatav vastupanu. Tavaliselt on Downi sündroomiga laste lihastegevus normaalne. Nad võivad olla lõdvad, kuid mitte nõrgad. Toonus on tavaliselt madalam esimestel eluaastatel ning paraneb iseeneselt vanemaks saades. KEHA SUURUS. Downi sündroomiga laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsetest pisut madalam. Ja nende sünnipikkus jääb veidi alla keskmise. Kasvavad väga aeglaselt.
umbes 3,5%, õlgadeni vees olles 6-7%, kui seisate vees rinnuni, siis 15-30%, kui puusadeni, siis 50- 80%. Seega kaalub 70-ne kilone inimene kaalub vees vaid 3-4 kg. Vesiaeroobika on ohutu peaaegu igaühele. Vees treenides mõjuvad kehale veetakistus, inerts- ja üleslükkejõud, liikumisel tekkinud pöörised, mistõttu lihased saavad mitmekülgse treeningkoormuse. Kaaluta oleku sarnane seisund vees kergendab kaalu ja liigutusi ning vabastab liigeseid koormusest, seega kogu energia suunatakse lihastoonuse tõstmisele. Lisaks sellele vesi pehmendab ka kõiki järske liigutusi ja põrutusi. Sellepärast on veekeskkond eriti suurepärane kõikidele ülekaalulistele. Minnes vette jääb kaldale nö ,,suurem osa meist" ja me saame muretult ning ennast kahjustamata treenida. 2 Vesiaeroobika stiilid: Vesiaeroobikas/vesivõimlemises kasutatakse erinevaid stiile, mis mitmekesistavad veetreeningut ja muudavad tunnid vaheldusrikkaks.
kuumadel ja päikselistel suvepäevadel välistingimustes töötamisel oleks töötajatel heledad peakatted peas ja soovitavalt ka hele riietus seljas. Külmas keskkonnas (nt.talvel, külmlaos, kütmata ruumis) töötamisel toimub inimese keha nahaveresoonte ahenemine, et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur. Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu (sageneb urineerimine), seega külma tõttu kaotab organism vett. Külmas töötamine kutsub esile lihastoonuse tõusu - lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil organism toodab soojust rohkem kui tavaliselt. Kontakt külmade esemetega (nt traktori rool, kangid) soodustab külmatraumade tekkimist. Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal (alatoitlus), suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus.
Juba 25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama. Sinu kehaehitus hakkab väikestviisi muutuma, aga see ei kajastu kaalus. Isegi kui hoiad aja jooksul oma kehakaalu muutumatuna, hakkab keha lihasmass vähenema ja keharasva hulk suurenema, kui sa ei tegele raskustreeninguga. Kui kehamass ei sisalda rasva, on ainevahetus kiirem. Trimmimine tähendab praktikas rasvaprotsendi alanemist, lihasmassi mõõdukat kasvu ning lihastoonuse positiivset tõusu, mille tagajärjel inimese rüht paraneb. Parim kaalukaotamise valem ehk viis keha trimmimiseks on aeroobsed harjutused, millele on liidetud raskustreening. Aeroobikaharjutus põletab kaloreid ja vähendab kogu keha rasvakogust. Samal ajal saad raskustreeninguga lihased, milles on vähem rasva ja on parema toonusega. Iga juurde tulev lihasekilo kiirendab su ainevahetust 50 kalori võrra päevas nii põletad ööpäevas ka rohkem kaloreid.
taastumine kestab kuid. Selles osas on täheldatud suuri individuaalseid iseärasusi: mõnedel naistel säilivad kõhukatted pingul ka pärast korduvaid sünnitusi, samal ajal kui teistel jäävad kõhukatted lõtvunuks kohe esimese sünnituse järel. Raseduse ajal kõhukatetele ja tuharaile tekkinud rasedusarmid kahvatuvad ja muutuvad väiksemaks, kuid ei kao täielikult. Rasedusarmide tekkepõhjusi ei teata. Kõhulihaste ja vaagapõhja lihaste treenimine kiirendab normaalse lihastoonuse taastumist ja võib ennetada suguelundite allavajet ning kusepidamatuse teket. Psüühika Vähemasti esiklapse sünd toob pereellu kaasa täieliku segaduse. Ema võib peljata uut rolli ja lapsega tegelemine võtab talt kogu aja. Ka korduvsünnitaja olukord ei pruugi olla palju lihtsam, sest esimene laps võib võtta eeskuju beebist ja hakata nõudma samasugust holitsust. Vastsündinu ema kannatab alati unepuuduse all ja on seepärast väsinud. See põhjustab
2.2.2 Passiivne painduvus Passiivne painduvus tähendab liigutuste ulatust, mis saavutatakse väliste jõudude abil (partner, inerts, mitmesuguste vahendite kasutamine jne). Aktiivse painduvuse ulatus on passiivsest painduvusest alati väiksem. Joonis 1.2. Passiivne painduvus ( http://ajakirisport.ee/2018/05/24/kuidas-arendada-painduvust/ ) 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus Anatoomiliselt on olulised nn painduvuse retseptorid, mille abil toimub kesknärvisüsteemi kaudu lihastoonuse juhtimine. Nii peavad näiteks selja ja kõhulihased olema alati kindlas toonuses, et keha alati püsti ja õiges asendis hoida. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi. Lihased, mis koormusel sageli nn lühenevad ja seega venitusharjutusi nõuavad on: suur rinnalihas, reie lähendajalihas, selja nimmepiirkonna sirutajalihased, põlve pinutajalihased, niude-nimmelihas, sääremarja kolmpealihas. 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE
Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nn nelja sõrme vagu, ka ahvivagu). Kui vagusid on kaks, võivad mõlemad ulatuda üle kogu pihupesa. Jalad. Jalad on tontsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik (,,sandaalivahe"). Sellele võib lisanduda lühike tallavagu, mis saab alguse mainitud vahe juurest ning ulatub paar sentimeetrit allapoole. Lihastoonus. Downi sündroomiga laste liikmed ja kaelad on sageli lõdvad. Niisugust lihaste lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all. Toonus tähendab lõtvunud olekus liigutatava lihase poolt avaldatavat vastupanu. Toonus erineb taielikult lihastugevusest, mis eeldab lihaste aktiivset kokkutõmmet Lihastugevus on Downi sündroomiga lastel harilikult normaalne. Nad võivad olla lõdvad, kuid enamasti pole nad nõrgad. Lihastoonuse alanemise intensiivsus on lastel erinev. Toonus on harilikult madalaim esimestel eluaastatel ning paraneb lapse vanemaks saades iseenesest
esmassümptomiks. Iseloomulikud on unehäired. Hilisemates dementsuse staadiumites võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel ka epileptilised hood. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Alzheimeri tõve varajane diagnoos on komplitseeritud, kuna enamasti puuduvad inimest häirivad subjektiivsed vaevused. Ka objektiivsed muutused on tagasihoidlikud ning vähemärgatavad. Hiljem pannakse tähele lihastoonuse suurenemist, ettekummardunud asendit, mälu halvenemist ja kõhnumise märke. Alzheimeri tõve kindlat diagnoosi võimaldab ainult histoloogiline uuring ajukoe proovitüki uuring. Diagnoosimisel kasutatakse sageli ka peaaju kompuutertomograafiat ja magnetresonantstomograafiat, kuid antud uuringud ei võimalda kindlat AT diagnoosi. Sageli tehakse patsiendile EEG - aju elektrilise aktiivsuse uuring, mis AT puhul näitab nö. ajutegevuse aeglustumist. Ravivõimalused
vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd koordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi ! ● Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja liigeste retseptoritelt. ● Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. ● Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi
13. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on PIKLIK AJU M 14. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: ● südametegevuse, hingamise ja vasomotoorsed keskused ● tingimatute seedereflekside (imemine, neelamine, seedenõred, süljeeritus) keskus ● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus 15. TAGAAJU osad: 1) ajusild PONS 2) väikeaju CEREBELLUM 16. Väikeaju CEREBELLUM p õhifunktsioon: ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused ● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon 17. KESKAJU funktsioon: ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks ● reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskus 4 18. Selgitada mõiste AJUTÜVI
võimlemist, mitte lugeda ajalehti või dokumente. Puhkepaus peaks olema aktiivne, lifti mitte kasutama, käia trepist üles- alla, soovitatav on teha ka silmade võimlemist. massaaz, regulaarne treening luumassi, liigeste,lihase Liikumisvõla kompensee- Soovitatav liikuvuse säilitamiseks, lihastoonuse tõstmiseks ja rimiseks on soovitatav säilitamiseks - ujumine, 2 korda nädalas mingi treening, jalu- töövälisel ajal tama iga päev vähemalt 30-1 tund, käia mööda treppe, kodus teleri eest istudes või..tõsta jalad üles, tasakaalustatud toitmi- ne, D- vitamiini tarbimine, hoida oma kehakaal normis, et ülekaalulisus ei olnud. Kasutatud allikad: http://www.rmp
Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda Tasakaalu regulatsioon Uss kontrollib automaatseid liigutusi Keskaju mesencephalon Väikseim peaaju osa Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon Taalamused ehk tundekühmud Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Taalamuste vahel asub III ajuvatsake Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused Funktsioon: Seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega
Selline tsükkel 400-600 korda öö jooksul = päevane unisus. Perioodiline jäsemete liigutamise häire Uneaegsed tahtmatud jalgade (v käte) liigutused NREM unes. Jalgade pidev liigutamine segab und. Seos ADHD-ga? Dopamiinergilised ravimid on efektiivsed. Narkolepsia Üleliigne päevane unisus koos vastupandamatute unehoogudega (ootamatult algavad REM une hood); algus 15-25 a vahel. Katapleksia (lihastoonuse äkiline kadu) nt tugevate emotsioonide puhul. Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid. Uneparalüüs ( REMst ärkamisel). Unetsükel algab REMiga. Kaasuvad : fragmenteeritud ööuni, halvenenud kontsetratsioon ja mälu, hägune nägemine Levimus: Euroopas 0,02-0,05% populatsioonist, sagedasem meestel, 10% patsientidest kõik sümptomid nelikust. Koosesineb ka teiste unehäiretega. Geneetilise taustaga neuroloogiline häire: narkolepsia risk patsiendi lähisugulastel 10- 40 korda kõrgem
· Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid o Müokloonilised hood o Kloonilised hood o Toonilised hood o Toonilis-kloonilised hood o Atoonilised hood · Mitteklassifitseeritavad hood 12. Toonilis-klooniline krambihoog Tooniline faas (10 sek) Esmalt tekib nö tooniline kogu keha haarav kramp. Kui patsient on püsti, siis ta kukub. Patsient võib ebaloomulikult ja valju häälega röögatada. Tugeva lihastoonuse tõttu surutakse õhk kopsudest välja ning häälepaelu läbides tekib hääl. Silmad on avatud, küünarnukid painutatud, jalad sirutatud, hambad kokku surtud. Pupillid laiad. Hingamine seiskub, patsient muutub tsüanootiliseks. Kontroll põie- ja sooletegevuse üle on häiritud. Klooniline faas (1-2 min) Iseloomulikud on kogu keha haaravad tugevad lihastõmblused. Silmad liiguvad edasi- tagasi. Mälumislihaste krambi tõttu hammustatakse korduvalt keelde. Suust võib väljuda
põhimõtteliselt sama nagu detsember ja jaanuar, kuid kõike on mahult rohkem ja raskem. Aprill ja mai esimene pool on periood kus raskused on uuesti langenud 70% peale ja kõik harjutused on plahvatuse peale. See tähendab seda, et igat harjutust, mis Ta teeb toimub maksimaalse pingutusega, et kinnistada lihasmällu plahvatuslik ergas liigutus. Pärast seda algab võistlushooaeg, kus treeningud toimuvad vastavalt võistluskalendrile. Treeningutel enam ei toimu treenimine, vaid lihtsalt lihastoonuse hoidmine. 7 TREENINGU TINGIMUSED Treeningtingimustest kõige tähtsam odaviskajale on suvel staadion, kus saab oda visata ja talvisel perioodil sisehall, kus oleks viske sein, mille vastu saab visata erineva raskusega topispalle, kindalsti oleks vaja ka viskevõrku kuhu saab oda visata, millel on punnid otsas, et võrgust läbi ei läheks. Need on esimesed olulised asjad just odaviskajale
(Uni ja unetus, 2001) 7 2. UNE PERIOODID Uneperioodid jagunevad kaheks, rahulikuks uneks ehk NREM uneks ja aktiivsemaks uneks ehk REM uneks. Need kaks uneperioodi jagunevad veel omakorda viieks staadiumiks, mis moodustavad ühe tervikliku unetsükli. 2.1. NREM uni Rahulik uni ehk NREM uni koosneb neljast faasist. Kaks esimest on pindmise une staadiumid. Ülejäänud kaks on aga sügava une staadiumid, millele käigus aju ja lihastoonuse aktiivsus raugeb täielikult. (Veldi & Paavle, 2012) 2.1.1. Esimene staadium Une esimene staadium on ülemineku faas ärkvelolekust uneseisundisse ja moodustab 5% kogu uneajast. NREM une esimene staadium kestab keskmiselt 1-7 minutit. Pindmise une tekkides silmaliigutuste aktiivsus väheneb märgatavalt, kuid aeglane liikuvus jääb alles. (Veldi, 2009) 2.1.2. Teine staadium Teises unestaadiumis ei reageeri inimorganism enam nõrgematele välisärritajatele. Teises
Selle tulemusel suureneb nahaalune ruum ja paraneb lümfivedeliku ringvool, mis omakorda vähendab stimulatsiooni naha valuretseptoritele. Need füsioloogilised efektid võimaldavad kehal alustada iseeneslikku tervenemise protsessi, tagades kudede funktsioonide paranemiseks parema keskkonna Kinesioloogilise teipimise füsioloogilised toimed: · Valu vähendamine · Lihastöö toetamine · Lümfivoolu toetamine · Liigeste vale asetuse parandamine · Lihaspikkuse, lihasjõu ja lihastoonuse taastamine · Kehahoiaku kineetilise teadlikkuse parandamine 11 · Profülaktika eesmärgil Kinesioteip: · 100% puuvillast ja lateksivaba · elastsus 30-40% · võimaldab nahal hingata · paksus ja raskus on ligilähedane naha omale · võimaldab ulatuslikku liikumist ja ei piira nagu tavaline sporditeip
kolmiknärv, näonärvid, jne. Sillas piknevad unekeskus, hingamiskeskus. *VÄIKEAJU – paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool, suuraju kuklasagarast allpool. Jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. FUNKTSIOONID on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; VÄIKEAJU KAHJUSTUS: *lihastoonuse langus *tasakaaluhäired *liigse ulatusega liigutused, kui on vaja küündida objektini *lihaste treemor, kui on vaja sooritada täpne liigutus *KESKAJU– peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega
sündinud laps asfüksias. Esineda seega võib erinev sümptomaatika: ● Lõgemete pingsus, suur lõge pingul - väljapoole "kummunud" ja teiste koljuluu õmbluste laienemine (koljusisese rõhu tõusust); ● Nutt (kõrgetonaalne-"kiljuv"); ● Aneemia; ● Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus): ● Apnoe; ● Tsüanoos; ● Lihastoonuse muutused: Krambid, Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus; ● Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia; ● Bradükardia; ● Atsidoos; NEUROLOOGIA Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas. Kiire kasvutempo, neuronite taluvus väike, erutus ja pidurdusprotsessid peavad tasakaalustuma ja täiustuma Selgita PCI mõistet.
vajadusele. Seljavalu on väga sage kaebus. Tavaliselt neli inimest viiest on oma elu jooksul vähemalt korra kaevanud seljavalu üle. Kõige sagedasemas seljavalu lokalisatsiooniks on alaselg- ristluu piirkond. Seljavalu võib olla tingitud halvast lihastoonusest, ülekaalust (just keskkoha rasvumine), raskest füüsilisest tööst või elustiilist. Lihaste haigused ja traumad annavad samuti seljavalu. Halva lihastoonuse ja ülekaalu korral langeb lülisambale liigne koormus, sest ta peab keha õiges asendis hoidma ja ajapikku tekivadki lülisambas püsivad muutused, mis tekitavad valu. Pideva raske füüsilise töö korral on küll lihased hästi treenitud, kuid kergesti võib raskeid asju valesti tõstes lülivahekettad ära nihestada ning selle korral suruvad lülivahekettad närvidele ja põhjustavad tugevat valu ja raskemal juhul isegi jalgade halvatust.
pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid Eelinfo: basaalganglionite, mis asuvad peaaju poolkerade sees keskel hallaines ja on sellised valgeaine tombid, ülesanne on motoorika koordineerimine lihastoonuse reguleerimine. Eksatrapüramidaalsüsteem: närvirakke ja neid ühendavate juhtteede süsteem, mis liidab üheks basaalganglionid, suuraju koore, väikeaju, taalamuse, retikulaarformatsiooni ja seljaaju. Ekstrapüramidaalsüsteem moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust. Kontrollitavate tegevuste alla kuuluvad: Reflektoorne ehk spastiline toonus(lähtetoonus) Kehahoiak, poosid, kaasliigutused Liigutuste sujuvus
artriit jne. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. 2. Liigutussfääri kahjustused lastel. LP laste liigutusfunktsioonide areng võib olla pidurdunud (ei kulge eakohaselt), on mingil etapil seiskunud või toimub omandatud oskuste hääbumine. Varajase lapseea tserebraalparalüüs (PCI/CP): · lihastoonuse probleemid: spastika, rigiidsus, hüpodoonia, düstoonia; · tahtmatud liigutused: hüperkineesid, treemor; · tasakaaluhäired, liigutuste halb valitsemine ehk liigutuste kooskõlastamatus; · ebaadekvaatne liigutuste tajumine; · tahtlike liigutuste piiratus või võimetus neid sooritada; · patoloogilised refleksid jne. Liikumispuudega laste hulka kuuluvad ka seljaaju songaga lapsed: aeglustab või takistab lapse motoorika arengut. 3. Füüsiliste puuete raskusastmed: 1
) siis tema riskid tervisele ja toimetulekule on väga kõrged. Ta võib endale viga teha ja seetõttu ka tervis halveneb ja võib lõppeda letaalselt. Tegevused ja sobivad funktsionaalset toimetulekut toetavad meetodid Juba haigestumise päeval tuleb alustada ja teadvusel olevale haigele õpetada asendiravi (taastumist soodustavad asendid), mille eesmärgiks on taastada häirunud kehatunnetus, sümmeetria ja liikuvus; tundeaistingute ja lihastoonuse normaliseerimine; liikumise ja tegevuste uuesti õppimine; tüsistuste vältimine. Tüsistuste vältimiseks on väga oluline jälgida, et haige halvatud jäsemed, pea ja keha asetseksid õigesti. Vältida tuleks kauast viibimist ühes asendis. Kui haige seisund on stabiliseerunud, tuleb juba 24-36 tunni jooksul alustada liikumis- ja kõneravi. Esimesed kolm kuud on taastumine kõige kiirem, mida hiljem raviga alustada, seda kehvemad on tulemused. Füüsiline
Põhjused: on kas pärilik või mittepärilik (nt väikeaju kahjustus, aju operatsioon, peatraumad, alkoholi või uimastite kuritarvitamine, nakkused (nagu tuulerõuged), ajukasvaja, kokkupuude mürgiste kemikaalidega). 37. Mis on astaasia ja miks ta tekib? - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) (võimetus ilma abita seista). 38. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine Düstooniad on grupp ekstrapüramidaalsüsteemi haigusi, mille puhul tekivad teatud lihaste tahtmatu kontraktsiooni tõttu ebanormaalsed spasmid või poosid. Düstooniad jagunevad primaarseteks (idiopaatilisteks) ja sekundaarseteks (sümptomaatilisteks). Idiopaatiliste düstooniate patoloogia on teadmata. Sekundaarsete düstooniate põhjuseks võivad olla: toksiinid, ajutuumor, ajutrauma, ravimid, metaboolse põhjused (Wilsoni tõbi).. 39
närvikiudusid üle vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd kooordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi ! · Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja · liigeste retseptoritelt. · Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. · Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi
ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia · Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne) · Esinemissagedus 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) · Keskmine eluiga: harva üle 30. eluaasta. · Iseloomulikud tunnused: lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad, deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude aregu defektid jt. anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne alaareng, mille raskus varieerub debiilsusest idiootsuseni, esineb ka immuunsüsteemi häireid, mistõttu nad on vastuvõtlikumad haigustele, sageli esineb hüpotüreodismi, ägedat leukeemiat või katarrakti. · Sündroomi kirjeldas esmakordselt dr. J. Langdon Down 1866. aastal. "Kassikisa" sündroom · Põhjus: teatud osa 5
Frustratsioon, ebakindlus ja pinge põhjustavad neerupealiste hormoonide norepinefriini ja hüdrokortisooni üleproduktsiooni. Neil hormoonidel on veresooni ahendav toime, millega seonduvalt vererõhk tõuseb, südame töö on raskendatud, hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks ning seedimine aeglustub. Massaaziga saab stressihormoonide taset organismis langetada. (SL Õhtuleht 15.06.2007) Massaazi soodne toime seisneb lihaspinge vähendamises, lihastoonuse tõstmises ning vere- lümfiringe parandamises. Lihastesse kuhjunud jääkaineid, nagu näiteks süsihappegaas, piimhape, kusihape, mis tekitavad lihaspingeid, on võimalik massaazi abil liikuma panna ja organismist seejärel väljutada. Ühtlasi ergutatakse lümfi- ja vereringet, mille tulemusena paraneb naha seisund - paljud nahahaigused on tingitud just stressist ja seega ainevahetushäiretest. Massaaz tekitab tänu autonoomse närvisüsteemi mõjutamisele lõdvestumise tunde
annaabi.ee 
