Emaka limaskest e. endomeetrium on sile ja kaetud ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakasuudme poole. Endomeetrium jaguneb pindmiseks e. funktsionaalseks kihiks paksusega kuni 3,5mm ja süvaks e. basaalseks kihiks paksusega umbes 1mm. Endomeetriumi funktsionaalsetest muutustest menstruaaltsükli ajal võtab osa vaid funktsionaalne kiht. Basaalkiht on oluline selle poolest, et temast lähtub endomeetriumi regeneratsioon e. taastumine. Emaka asend ja fiksatsioon Emakas ja tupp moodustavad ettepoole avatud nürinurga. Emaka ja tupe sellist vahekorda nimetatakse emaka ettekaldeks e. anteversiooniks. Emakakitsuse kohal on nurk emakakeha ja emakakaela vahel, mille põhjustab emaka ettepaine e. anteflektsioon. Emaka normaalne anteversioon-anteflektsioonasend on füsioloogilistes tingimustes suurel määral muutuv ja sõltub naaberorganite (kusepõis ja pärasool) täitumusest ning kehaasendist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
arvel töötava Na+/K+ pumba abil. Põhilist osa membraani puhkepotentsiaali tekkel etendab K ioonide difusioon rakust rakkudevahelisse alasse. Membraanipotentsiaali muutused: - depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine - hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine - repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, mida iseloomustab mõningane amplituudi tõus ka pärast ärritaja toime lõppu, ei kao kohe pärast ärritust, vaid säilib teatud aja vältel.
vereringehäired jne) Tsüanoos naha ja limaskestade sinakas värvus. Koeanoksia - PO2= 0mmHg , hapnikuvarustuse täielik katkemine veresoone sulguse või tugeva arteriaalse hüpoksia tagajärjel. Aju- ja närvikoerakud on parandamatult kahjustunud 10 min. Anoksia järel (taaselustamisaeg 8-10 min.), skeletilihased peavad vastu tunde, neerude, maksa taaselustamisaeg 3-4h, südamel samuti mitu tundi, kuid funktsioon ei taastu kiiresti (normaalse vereringe tagamiseks vajalikku arteriaalset rõhku ei saavutata kiiresti). Kogu organismi taaselustamisaeg on 4 min., s.o. lühem, kui kõikide elutähtsate organite taaselustamisaeg eraldi võetuna. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:....................................................................................................5 Eoseline paljunemine
kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga rakumembraani hüperpolarisatsiooniga (s.o mebraani sisepinna negatiivse laengu suurenemisega). Ülepiiriline pidurdus ei ole seotud spetsiaalsete pidurdussünapsitega, vaid tekib liiga sagedase või liiga kestva erutuse tagajärjel. Seejuures langeb närvuirakkude labiilsus, nende erutuvu taastumine pärast igat erutustsüklit pikendeb ning lõpuks kujuneb pidurdus. Otsene pidurdus on seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Sünapsi ehitusest sõltuvalt eristatakse: PRESÜNAPTILISE PIDURDUSE puhul moodustavad pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Kõik kommentaarid