Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Huntingtoni tõbi (0)

1 Hindamata
Punktid
Huntingtoni tõbi #1 Huntingtoni tõbi #2 Huntingtoni tõbi #3 Huntingtoni tõbi #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liiliar Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Huntingtoni tõbi

Vananemine on vältimatu bioloogiline seisund. Et seda paremini mõista, uuritakse aina enam raku tasandil toimivat. Rakud moodustavad koed, millest keha koosneb. Rakk uueneb nende jagunemise abil. Uuringud on näidanud, et rakud jagunevad enne programmeeritud rakusurma saabumist piiratud arv kordi. Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata. Siseelundite tööd reguleeriva autonoomse närvisüsteemi talitlus muutub seetõttu vähem efektiivseks. Progresseeruva närvisüsteemi kahjustuse tekitab suhteliselt harva esineva haigus ­ Huntingtoni tõbi (ka Huntingtoni korea). Kuigi seda haigust peetakse haruldaseks (1 juhus

Bioloogia
thumbnail
8
ppt

Huntington korea ehk tantstõbi

Huntington korea ehk tantstõbi Merit Rikko Maria Vinogradova 11B · Huntingtoni tantstõbi on geenhaigus, mis kujutab endast haruldast ja rasket närvisüsteemihäiret · Haigust kandev dominantne geen paikneb 4.kromosoomis · Haiguse esinemissagedus on 1:10 000 ·Tantstõve korral on kahjustatud peaaju koorealused motoorsed keskused ·Selle haiguse puhul eristatakse kahte vormi : 1) Suur korea 2) Väike korea ·Kaks vormi erinevad haiguse põhjuse, kliiniliste tunnuste kui ka prognoosi poolest Suur tantstõbi · Suur korea sümptomid ilmnevad keskeas ning see aina süveneb. Kaob kontroll kehaliigutuste üle ja tekib dementsus ehk võimete taandareng · Üldjuhul selle vormi korral haigus ravimatu, mis lõpeb surmaga Väike tantstõbi · Väike korea esineb peamiselt 5-15. aastastel tütarlastel, mis kujutab endast peaaju

Bioloogia
thumbnail
6
pptx

Huntingtoni tõbi

Huntingtoni tõbi Denis Kotov · Kesknärvisüsteemi mõjutav geneetiline häire · Põhjustab ajurakkude süvenevat taandarengut · Halvenevad motoorsed oskused ning tekivad käitumisraskused · Esineb 7 kuni 10 inimesel 100 000st · Oma nime on saanud dr. George Huntingtoni järgi, kes aastal 1872 haigussümptomeid esmakordselt kirjeldas Huntingtoni tõbi · Meeleolumuutused ja ärritused · Depressiooin · Tõmblevad sundliigutused · Kaob kordinatsioonivõime · Kõne muutub ebaselgeks · Esineb neelamisraskusi Sümptomid · Kõige sagedamini täiskasvanutel, vanuses 40 kuni 50 eluaastat · Haigus võib avalduda ka 1 aastastel kui ka 80 aastastel · Pole ravitav Kestvus · https://www.youtube.com/watch?v=5DaLlKi9exc Video · "Maailm on nagu peegel, põrnitse seda ja see põrnitseb vastu naerata ja see naeratab samuti." H. L. Samuel

Meditsiin
thumbnail
16
doc

Parkinsoni tõbi

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Helen Roost Parkinsoni tõbi Kodulugemine Õppejõud: Olga Jagintseva, MD Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 SISSEJUHATUS Parkinsoni tõbi on levinud neuroloogiline haigus, teda esineb kogu maailmas. 1996. aastal Tartus tehtud epidemioloogiline uuring näitas, et meil on Parkinsoni tõve levimus 176 patsienti 100000 elaniku kohta. Seega on Eestis kokku umbes 2500 haiget. Võime selle põjal olla kindel, et tänapäevane meditsiinitöötaja peab teadma selle haiguse sümptoomidest, õenduseprobleemidest ja tegevustest. MIS ON PARKINSONI TÕBI JA KUIDAS SEDA TEKIB?

Bioloogia
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega

Psühholoogia
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst

Psühholoogia
thumbnail
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend ­ medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49

Neuroloogia
thumbnail
78
docx

Neuropsühholoogia

Loeng 1  Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid  Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem  Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse

Psüholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun