Kesk-Eesti lavatasandik (0)

Kesk-Eesti lavatasandik
Üldiselt
Lavatasandiku pindala on 1488 km2 
ning moodustab 3,28% Eestist. 
Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere 
 ümbrus) ning soostumus on 23,5%.
Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva  maakonda , edelas 
väike nurgake ka Viljandimaale.
Põhjaküljes piirneb vaadeldav  rajoon Pandivere  kõrgustiku, kirdes 
Alutaguse  madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas 
Võrtsjärve  madaliku  ja läänes Kõrvemaaga.
On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km 
kagus on Mandri-Eesti keskkoht.
Läänest  itta  on 55km, põhjast lõunasse 35 km
Mandri-Eesti keskpunkt
Maastiku eripära
Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning 
sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest.
Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, 
kuid põhilisteks  pinnavormideks  on nõrgalt lainjad 
moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised 
tasandikud ning järvede kinnikasvamisest kujunenud sood.
Moreenitasandikud on soodsad  maaviljeluseks , mistõttu on antud 
piirkond juba kaugetel  aegadel  olnud põllumajandusala ja 
omandanud  vastava maastikumustri.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Aluspõhi
Alsupõhja pealisosa moodustavad  karbonaatkivimid , mis on andnud 
olulise osa neid katva karbonaatse moreeni kujunemiseks.
Mitmes kohas avalduvad karstinähtused, näiteks Lustiveres asub 
ainulaadne tunnelikujuline 3,4 m kõrgune  karstikoobas .
Pinnamood
Valdavalt 65-75m kõrgune ala, millel on tüüpilised  lavamaa  
omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke 
pinnakate).
Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse.
Tasandikulisi pinnavorme läbivad moldorgudes  voolavad  jõed, 
eraldades üksteisest lavatasandikke.
Palju soid, suuremad sood asuvad ala lääneosas Kõrvemaa  piiril  ja 
põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva-
Prandi  puis-põõsassoo (3062 ha), põhjaosas on suurimaks Silmsi 
madalsoo (3449 ha), keskosas Vistjärve-Jalametsa soo (2853 ha).
Suurim lammisoo on Rutikvere soo (639 ha), mis asub kahel pool 
Põltsamaa jõge (linnast põhja pool).
Veestik
Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt 
kuivenduskraave, järvi peaaegu polegi.
Suurim seisuveekogu on Kamari hüdroelektrijaama paisjärv (u 25 ha) 
Põltsamaa jõel.
Jõed voolavad lõuna-edela suunas, kuna maapinna kallak on selles 
suunas.
Idaosa  veestab  Pedja  jõgi (122 km), mille lisajõgedeks on Kaave (38 
km), Pikknurme (35 km), Neanurme (18 km),  Umbusi  (34 km) ja 
Põltsamaa (135 km) . Viimane algab Pandivere kõrgustiku 
karstiallikast ning on Eesti üks veerikkamaid jõgesid (kuuendal 
kohal) ja aasta kõige suurema keskmise  äravoolumooduliga (10 
l/s/km2).
Lääneosas koonduvd  pinnaveed  Prandi (25 km) ja Navesti (100 km) 
jõkke, mis on Pärnu jõe  vasakpoolsed  lisajõed.
Kamari paisjärv
Pedja jõgi
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Muld -ja taimkate
Peaaegu kogu maastikurajoon kuulub  Adavere  mullastikulisse 
mikrorajooni.
Selle kõrgematel aladel  valdavad  leostunud (8,9%) ja leetjad (12%) 
liivsavimullad, kuid kõige ulatuslikumaid alasid hõlmavad sama 
lõimisega  gleistunud  leetjad ning gleistunud leostunud  mullad  (23%), 
samuti on gleimuldi väga palju (25,3%).
Põllumaadel on kõige suurem osa leetjatel (26,8%) ja leostunud 
muldadel (17,1%).
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Põllumajandusalad hõlmavad ligi 40%.
Looduslikus  taimkattes on ülekaalus  metsad , hõlmavad ligi poole 
territooriumist. Rohkem metsi kasvab põhja-ja idaosa nõgusamatel 
aladel (Päinurme, Härjanurme, Puurmani ümbruses).
Asustus
Palju on peamiselt põllumajandustootmisega seotud suhteliselt suuri 
maa-asulaid. Suuremad on Adavere (659 el), Puurmani (659 el), 
Võisiku (526 el), Väike-Kamari (499 el) ning Koigi (455 el).
Antud piirkonda jääb ka 2 linna: Põltsamaa (4170 el) ja Võhma ( 1596  
el).
Kaitsealad
Kaitsealasid on vähe.
Aidu LKA on loodud 
must-toonekure, 
metsise ja kassikaku
 püsielupaikade ning 
ürgmetsailmelise 
puistu  kaitseks.
Kaitse all on veel Luiga paeala ja Prandi allikad.
Tänan kuulamast !

Document Outline

• Slide 1
• Üldiselt
• Mandri-Eesti keskpunkt
• Maastiku eripära
• Slide 5
• Aluspõhi
• Pinnamood
• Veestik
• Kamari paisjärv
• Pedja jõgi
• Muld-ja taimkate
• Slide 12
• Slide 13
• Asustus
• Kaitsealad
• Tänan kuulamast !