on parasvöötme rohtlates tavaliselt 300 600 mm/a. · Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. · Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. Rohtlates valitsev kliima: · Kirjelda kliimatingimusi rohtlas! · Võrdle kliimadiagramme , leia sarnasused ja erinevused! MULLAD · Rohtlates on viljakad mustmullad. MIKS? TAIMESTIK · Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga rohttaimed; · Puude kasvuks ei jätku rohtlas piisavalt sademeid · Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. · Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad · Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. TAIMESTIK Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse
nimekirja sattunud? Inimtegevuse tõttu, nt mürkide kasutamine põldudel ning põlluharimisega pesade hävitamine 6. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukurid ehk preeriakoerad on Põhja-Ameerikas elavad närilised, kes elavad suurte kolooniatega. http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/nunnu-haruldane-koduloom-kas-inimese-uus- suurim-sober?id=62511268 7. Miks nimetatakse rohtlaid maailma viljaaidaks? Seal on mustmullad, mis sisaldab rohket orgaanilist ainet, seega on muld väga huumuserikas Maisipõllul moodustab üks taimeliik mais kogu taimestiku. a)Miks levivad taimehaigused maisipõllul väga kiiresti? Seal tekib kõdunenud maisi tõttu hallitus ja seened b)Miks peamiselt ühest taimeliigist koosnevas koosluses elab oluliselt vähem loomaliike kui mitmekesise taimestikuga koosluses? Osadele loomadele pole see üks taimeliik sobiv ning nad sureksid nälga. 8
Tüüpiline rohtla Levik: v Mandrite siseosades ja rannikul v Parasvöötme lõunaosas, keskmistel laiuskraadidel, 4055° pl ja ll v Rohtlate levikut soodustab kuiv kliima Levik: Kliima: v Kuiv v Alad, kus sajab vähem kui jõuaks ära aurustuda v Sademeid umbes 300600 mm/a v Sajab aastajooksul ebaühtlaselt, enamus talvel lumena ja kevadel hoovihmadena,suved põuased Rohtla kliima erinevates paikades: Mullastik: v Levivad huumusrikkad mustmullad Taimestik: Taimestik: v Taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised v Nendega kõrvuti kasvavad ka poolpõõsad v Kõrreliste vahele jääb ruumi veel samblikele ja lühiealistele õistaimedele v Rohtlavööndi ülemineku alal metsavööndis näeme metsatukkasid (puid) v Taimed on võimelised säilitama niiskust, kuivaperioodil keeravad lehed rulli Erinevaid kõrkjalisi: v Habehein v Preeriarohi v
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõ
1. Kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted. 2.Võrdse aastase sademete hulga ja aurumisega ning lühikese niiske ja pika kuiva perioodiga soe kliima. 3.Tasakaalustatud veereziim. 4.Tasane pinnamood. 5.Rikkalik rohttaimestik. Mustmuldade leviku piirkonnad Mustmullad on levinud Euraasias (Ungaris, Bulgaarias, Austrias, Tsehhis, Slovakkias, Balkani poolsaarel, Moldovas, Ukrainas, Mongoolias, Hiinas, Venemaa lõunaosas). Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. Lõuna- Ameerikas on nad Argentiina lõunaosas ja Tsiili lõunaosas eelmäestikutes. Mustmuldade kasutamine Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea struktuur, mille tõttu on nad väga viljakad ning kasutatakse teravilja (nisu, mais), päevalille ja mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. Mustmulda kahjustavad tegurid Leetumine Erosioon Miks on mustmullad väga viljakad?
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE
uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mullaelustikule. Aja jooksul kuhjub palju huumusainet ja moodustab paksu kihi, protsess aga kannab kamardumise nime. Rohtlates levivad mustmullad, mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on pruun sisseuhtekiht ja aluskivim. KÕRBEMULDADE TEKE Kõrbed levivad parasvöötme soojemas osas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes, kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks. Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten-
Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.Varise (okkad, oksad, lehed jne.) lagunemisel tekib peamiselt huumusaineist koosnev kõdu. 3.Rohtlate mullad Rohtlad moodustavad loodusvööndi nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Euraasia parasvöötmes nimetatakse neid stepiks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Rohtlas on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Esineb kamardumine - mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomides. 4. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja
Kõik kommentaarid