Mullastikukaardi analüüs - iseseisev töö (1)

Iseseisev töö
Mullastikukaardi analüüs
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik .
Mulla šiffer
Lõimis
Huumushorisondi tüsedus, cm
Kivisuse aste
Pindala, ha
Osatähtsus, %
Ko
ls60/+krls
25
2,1
8,2
M''
t_2/ls
1,6
6,3
M'''
t_2100
12,8
50
Kog
ls_140-60/r_2ls_2
0/23-26
5,9
23
M';M''
t_230-100/ls
3,2
12,5
Kokku:
25,6
100
Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59%
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60553445290 kohta.
Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.)
Sügav madalsoomuld (M''') – Profiil : T-Turba sügavus üle 100 cm ja mullaprofiil koosneb ainult T-horisondist.
Gleistunud leostunud muld (Kog) – Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad . – Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust.
Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') – Profiil: T-G – Turba sügavus30-50cm; 50- 100cm .
Sügav madalsoomuld (M''') – t_2100 – keskmiselt lagunenud turvas , turbahorisondi tüsedus 100cm.
Gleistunud leostunud muld (Kog) – ls_140-60/r_2ls_2 – kerge liivsavi uurimissügavuses 140-60cm, kergelt koreseline, keskmine liivsavi.
Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') – t_230-100/ls – keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 30-100cm, kerge liivsavi
Madalsoomullad on keskmise viljakusega (püsirohumaana viljakad ) mullad . Ka gleistunud leostunud mullad on keskmise viljakusega. Põllu kuju on tavaline, täiesti sobib põllumaaks, on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole veidra kujuga. Madalsoo ja gleistunud leostunud mullad on tugevasti kontrastsed mullad, samas kui gleistunud leostunud ning leostunud mullad keskmiselt kontrastsed. Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont , kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veerežiim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaažikuivendus. Õhukesed ja väga õhukesed madalsoomullad on hästi lagunenud turbaga; sügavad madalsoomullad keskmiselt, harva ka halvasti, laguneva turbaga mullad. Madalsoomullad on alaliselt liigniisked, üleujutatavad, põhjavesi kuival perioodil mõnekümne cm sügavusel. Nõrgalt kuni mõõdukalt happelise reaktsiooniga.
Kasutussobivus : Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Madalsoomullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks, ei sobi siiski intensiivselt haritavate kultuuride kasvatamiseks.
Madalsoomuld kuulub seitsmendasse boniteediklassi. Gleistunud leostunud muld kuuendasse boniteediklassi.
Gleistunud leostunud mullad on hästi reguleeritud veerežiimiga, valdavalt korras drenaazkuivendus, seega nemad kuivendust ei vaja, kui siis väga harva. See eest madalsoomuldadele on täielikku kuivendust vaja.
Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask , rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas : sarapuu, kuslapuu , näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein , koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal , metskäharik, juuslehik.
Madalsoomuldade puhul domineerivad puurindes sookask ja sanglepp, kuivendatud aladel ka kuusk , harvem saar. Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu , pihlakas, vaarikas , pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl , ubaleht, angervaks, mätastärn, seaohakas , ojamõõl, luht -kastevars jt. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, turbasamblad , mätastel ka laanik , raunik, palusammal jt.
Madalsoomullad moodustavad 13,8% kogu maafondist , 7,8% haritavast maast ning 55% Eesti soodest . Peamine levikuala Eestis: Kirde-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa.