Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Sõnumikommutatsioon: Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. Raadioside teenistused: Raadioastronoomia Raadioside teenistus Amatöörraadioside Amatöör-kosmoseside Kosmose raadiometeoroloogia Kosmose raadionavigatsioon Kosmose raadiolokatsioon Kosmoseuuringute raadioside Liikuv lennuside Liikuv lennuside lennuliinidel Liikuv lennuside väljaspool lennuliine Liikuv kosmoseside Liikuv lennu-kosmoseside Liikuv lennu-kosmoseside lennuliinidel Liikuv lennu-kosmoseside väljaspool lennuliine Liikuv maaside Liikuv maa-kosmoseside Liikuv mereside Sadama töö juhtimise raadioside Laevade liikumise raadioside
väljavenitamise teel ja võnkeringi korral tehakse seda kondensaatori laadimisel alalisvooluallika abil. 46. Mis on GPS seade? Ülemaailmne asukoha määramise süsteem. Põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva sidesatelliidi vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel 47. Kirjelda raadioside põhimõtet. 48. Mis on peiler? 49. Mis on moduleerimine? 50. Kus esinevad elektromagnetlained? 51. Mis on kondensaator? 52. Kuidas tekitada elektromagnetvõnkumisi? 53. Mis on raadionavigatsioon? 54. Kuidas kantakse üle telesaateid? 55. Missugused lained painduvad Maa kumeruse taha ja levivad üle kogu maakera? 56. Mis on ionosfäär? 57. Mis on kandesagedus? 58. Millisel kõrgusel on tavaliselt sidesateliit? 59. Milleks kasutatakse induktiivpooli? 60. Kuidas käituvad elektromagnetlained metallpindade läheduses? 61. Millised on elektromagnetlainete põhiomadused? 62. Milline seade tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi? 63
võtmise eesmärgil. 7 2.2.3. Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on 10 -4 - 108 m. Looduslikud raadiolainete allikad on õhuelektrilised nähtused, planeedid, tähed, galaktikad, metagalaktikad. Raadiolainete rakendamisel põhinevad raadioside, ringhääling, televisioon, raadionavigatsioon, raadiolokatsioon, raadiospektroskoopia, raadioastronoomia ja mitmed teised teaduse ja tehnika harud. 3. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE Meid ümbritsevad tuhanded elektromagnetväljade tekitajad. Antud teema ulatuses tuleks täpsemalt vaadata elektriliine, satelliiditaldrikuid, erinevaid radareid, mobiiltelefone, mikrolaineahje ning juhtmevaba võrguühendust. 3.1 Elektriliinid
5) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 6) avioonikaseadmete testimisseadmed 7) automaatjuhtimise seadmete hooldus 8) plaaneri elektrisüsteemid 9) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.4. Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed 1) sidesüsteemid; raadiolainete levi ja antennide ehitus 2) analoog- ja digitaalsignaalide töötlemine 3) raadiosaate-ja vastuvõtu seadmed; lennundusside võrk 4) raadionavigatsioon 5) primaar- ja sekundaarradarid 6) maandumisseadmed 7) andmeedastus ja kommunikatsioon 5.3.5. Lennunduse andmeside- ja infotöötlus 1) programmeerimine: programmeerimise alused ja põhimõtted 2) tööjaamade tarkvara 3) arvutikommunikatsiooni tehnoloogiad 4) andmebaasid, andmeturve 5) side (andmeedastus) 6) diskreetse matemaatika elemendid 7) arvutiriistvara alused 8) arvutivõrgud
tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine
tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine
2. Kasutusala järgi 1) raadiolevi VV 2) eriotstarbelised ja raadioside VV 1) Raadiolevi a) ringhäälingu VV b) TV ehk vaatelevi VV 2 Raadiovastuvõtjad 3) Eriotstarbelised c) raadioside d) raadiorelee e) raadionavigatsioon f) raadiolokatsiooni ja kaugjuhtimise telemeetria, raadioastronoomia ja amatöörside VV 3.Lülitusskeemi järgi 1) otseVV 2) superheterodüün VV Vastuvõtjate põhielemendid 1. Antenn Soovitava kiirgusallika elektromagnetvälja poolt tekitatud KS-pinge juhtimine VV sisendlülitusse. 2. VV sisendlülitused ehk sisendvooluringid
Artikkel 10 Üksikasjalik väljaõpe isikutele, kes võiksid vajadusel laeva juhtida Ilma et see piiraks direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 lõike 3 kohaldamist, korraldatakse kõikidele isikutele, kes võiksid vajadusel laeva juhtida, üksikasjalik väljaõpe järgmises: a) kutsehaiguste ja tööõnnetuste vältimine laeval ning õnnetusjuhtumite korral võetavad meetmed; b) laeva püstuvuse ja hoolduse tagamine kõikides tõenäolistes laadimistingimustes ja kalastustegevuse ajal; c) raadionavigatsioon ja raadioside, kaasa arvatud nende kasutamise kord. Artikkel 11 Töötajate nõustamine ja nende osalemine Töötajate ja/või nende esindajate nõustamine ja nende osalemine käesoleva direktiivi ja selle lisadega seotud küsimusi käsitlevates aruteludes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt. Artikkel 12 Lisade kohandamine Lisade puhttehnilised kohandused, milles võetakse arvesse:
annaabi.ee 
