ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu moodustatud ehituse töörühm koosseisus: Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Jüri Orlov AS Merko Ehitus Enn Tammaru ICOPAL Katto OY, TKT Enn Siim EMV
Kutsekvalifikatsiooni omistamine on protsess, mille käigus isik tõendab oma kutse- ja erialase kompetentsuse taset ning kutsekvalifikatsiooni omistav organ hindab selle vastavust taotletavale kutsekvalifikatsioonile ja annab välja kutsetunnistuse. Kutsekvalifikatsiooni tõendamise vormid on: 1. kirjalik või suuline eksam; 2. proovitöö; 3. dokumentide alusel tõendamine; 4. käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud vormide kombinatsioon. Esimesel tasemel täidab töötaja tööülesandeid ühesuguses olukorras, omab kutsealaseid oskuseid ja omab teadmisi enamasti kutsealasel väljaõppel, vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Teisel tasemel täidab töötaja tööülesandeid erisuguses olukorras, kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt. Kolmandal tasemel töötaja täidab tööülesandeid erisugustes ja vahelduvates
Referaadid: 1. Ettevõtlus ja eetika 2. Äri, haridus ja eetika 3. Väike-ettevõtte eetikanormid 4. Äri, seadus ja eetika 5. Eetika ja poliitika 6. Kõlbeline vabadus, vastutus, hinnang 7. Kõlbeline konflikt ja selle lahendamine 8. Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura. · Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud. Allikad: Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12. Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn Sutt, T. Aukartus, vastutus ja lootus. 1993. Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4
Juhiabi III kutse taotlemisel on nõutavad kutsestandardi nõuetele vastavad teadmised ja oskused, 5 aastat töökogemust administratiivtöö valdkonnas või 3 aastat juhiabina ja kutsealane täiendkoolitus. Juhiabi IV kutse taotlemisel on nõutavad kutsestandardi nõuetele vastavad teadmised ja oskused, 5 aastat töökogemust juhiabina ning kutsealane täiendkoolitus. Juhiabi III ja IV kutsekvalifikatsiooni taotlemise puhul on soovitatav haridustase kõrgharidus. Kutsetunnistuse omandamise eelduseks on kutseeksami edukas sooritamine. Kutseeksami käigus tuleb tõestada oma kompetentsust ning vastavust taotletavale kutsestandardi tasemele. Eestis on sekretäritöö valdkonna kutset omistavaks organiks Eesti Juhiabi Ühing, kellel on õigus korraldada kutseeksameid ja anda koos Kutsekojaga välja kutsetunnistusi. Kutsetunnistuse omamine on tähtsaks tõendiks omandatud
Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kiirabis ja haiglate erakorralise meditsiini osakondades ning tema teadmised ja oskused on rakendatavad töötamisel päästeasutuses, turvateenistuses, kaitseväes, Kaitseliidus ja merenduses ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes;
huvikoole, avatud noortekeskusi; on olemas noorsootööalase teenuse pakkumise lepingud. KOV ülesanded: · määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas; · kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest toetamise põhimõtted, toetuse taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, nähes vajaduse korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluste vormid ning toetuse kasutamise aruandluse korra; · toetab eelarveliste vahendite olemasolul valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte; · konsulteerib selle olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel;
SISUKORD sisukord.................................................................................................................................................. 1 1.Kus saab õppida lenduriks?................................................................................................................. 2 Kui sa tahad minna õhusõiduki juhtimise või lennuliiklusteeninduse erialadele, pead sa läbima tervisekontrolli. Enamiku uuringuid viib läbi perearst, vaid mõnedele terviseuuringutele suunab edasi erialaarstile. Terviseuuringute tulemusi läheb vaja nendel kandidaatidel, kes psühholoogiliselt sobivad piloodiks/lennujuhiks ja mahuvad psühholoogiliste katsete + riigieksamite + indivi-duaalse vestluse tulemuste põhjal esimese 20-30 hulka......................................................................................
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 21 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 22 Süsteemide (elementide) "sisemusse" mittetungimist ja nende uurimist ETTEVÕTJA KUI KVALIFIKATSIOON JA (ELU)KUTSE vaid sisendite-väljundite alusel nimetatakse "musta kasti" põhimõtteks. või pelgalt amet? Alljärgnev skeem võtab ülevaatlikult kokku süsteemkäsitluse (üldise Ettevõtja kutse Eesti kutsetasemete* süsteemis süsteemiteooria), organisatsiooniteooria ja institutsiooniökonoomika Kutsetase I Kutsetase II Kutsetase III Kutsetase IV Kutsetase V
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüsteemi olemus ja ülesehitus .
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Inimeste jagatud arusaam ja kokkulepe edasise tegevuse suhtes. Arenguvestlus - süstematiseeritud vestlus juhi ja töötaja (õpetaja ja lapsevanema ning õppija) vahel, mille käigus arutatakse töötaja töötulemuste (õppija õpitulemuste), karjääri, palga ja kõigi muude tööga seotud küsimuste üle. Eesti Hariduse Infosüsteem - riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes, mis koondab ühtseks tervikuks haridussüsteemi andmekogud.( PGS § 36 lõige 1). EHISe asutamise eesmärk on koguda informatsiooni haridussüsteemi korraldamiseks ning sihipärasemaks juhtimiseks; Registri
· ... Määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded. EVS-EN ISO 9000:2001 Põhimõisted · Protsess seostatud tegevuste jada · Süsteem seostatud protsesside kogum · Tarnijad inimesed või organisatsioonid, kes eelnevad protsessile · Kliendid inimesed või organisatsioonid, kes järgnevad protsessile Sisemised ja välised kliendid Kliendid · Inimene, kelle vajadusi rahuldatakse Siseklient teine töötaja organisatsioonis Välisklient inimene väljast poolt organisatsiooni Sisemiste tarnijate- klientide ahel Sina Tarnija Klient Väärtust lisav Klient Tarnija protsess Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside Nõuded ja tagasiside
Kordamisküsimused kontrolltööks dokumendihalduse alused 1. Dokument (laiemas tähenduses) jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna kasutatav inimtegevuses 2. Dokument (kitsamas tähenduses) Mistahes teabekandjale jäädvustatud informatsioon, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks 3. Dokumendihaldus Halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amphora, Webdesktop, Post
Töökeskkonna riskianalüüs on teenus, mille käigus selgitab spetsialist välja töökeskkonna ohutegurid ja korraldab ohutegurite parameetrite mõõtmised. Ta hindab töökeskkonna ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele ning nõustab tööandjaid ja töötajaid töötingimuste parandamisel, sh töövahendite valikul ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel. Töökeskkonna riskianalüüs on töökeskkonna ohutegurite, nende parameetrite ja mõju hindamine töötaja tervisele. Riskianalüüsi eesmärk: Ennetada ja vältida tööõnnetusi, kutsehaiguseid ning muid võimalikke ettevõtte tegevusega seotud ohtusid inimeste heaolule ning turvalisusele. Koostamine: 1. Riskianalüüsi analüütilise osa koostamise etapid: hädaolukorra määratlemine; hädaolukorda põhjustavate ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine; riskide analüüsimine, Riskiklassi määramine; hädaolukorda ennetavate ja tagajörgi leevendavate meetmete kirjeldamine;
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh
· omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallikaid; · töötab keskkonda säästes; · oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid; · vastutab enda ja kaaslaste turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades: · omab motivatsiooni õpingute jätkamiseks 2. Õppekava üld- ja põhiõpingute moodulite koostamise alus ,,Automaaler I" kutsestandard, mis on kinnitatud 31. mail 2005. a Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu otsusega nr 13. 3. Õppesisu koostajad Virgo Tiitsu Türi TMK, kutseõpetaja Raivo Johannes RKS, juhatuse esimees Neeme Noppel Vana -Vigala, autoeriala juhtõpetaja Viktor Gu Tallinn LMK, automaalri kutseõpetaja Lauri Ert Tallinna THK, autoeriala juhtõpetaja 4. Õppesisu Õpisisu on esitatud moodulitena.
-merepiiri oper. (3) -Agentuuri meister -õhupiiri oper. (3) -Sekretär -assistant -info/tel/mail/arhiiv -Agentuuri hooldus Operatsioonivarustuse -Valve/transport (2) tagastus IT -Operatsioonide - IT võrguarhdektuur logistika juht - turvasüst/võrguühendus
(1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5),10. 28 3.8.3. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) enne dokumendi nimetust ja sulgudes sõna (koost.). Näide 6: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.4. Elektroonilised allikad Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu samamoodi, kui paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt apt. 4.8.2.). Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Autori puudumisel tuleb kirjutada organisatsiooni nimetus pärast artikli või dokumendi nimetuse kirjutamist
4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varaga seotud kulutuste liigid ning nend
tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid.
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunikatsioon (postiside, telefonisid
MONTEERITAKSE ERI BRIGAADIGA JUBA VALMIS HOONES ÜHILDATUD MEETOD ANNAB LÜHIMA KESTUSE. SEADMETE EELMONTAAZ KÕRVALPLATSIL JA VÕIMSAD TÕSTEMEHANISMID. LAHUTATUD MEETODI PUHUL TÖÖTINGIMUSED PAREMAD. ERI TÜÜPIEHITISTE JAOKS ERIFIRMAD JA ERIKIRJANDUS 5.5.EHITUSE TEHNOLOOGILINE MUDEL 1) JOONGRAAFIK JOONIS 5.2 - LIHTNE JA ÜLEVAATLIK 20 - PUUDUVAD SEOSED TÖÖDE VAHEL - KÕRVALEKALDUMINE NÕUAB INSENERI SEKKUMIST 45 - ANALÜÜSI JA PROGNNOSI VAHENDID PUUDUVAD KASUTATAKSE KALENDERPLAANINA ( TÄITMISEESKIRI ) 2) VÕRKGRAAFIK - KEERULISEM - SEOSED TÖÖDE VAHEL SEGELT NÄIDATUD - KÕRVALEKADUMINE AJAS EI NÖUA ÜMBERTEGEMIST - EFEKTIIVSED ANALÜÜSI JA PROGNOOSI VAHENDID
Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö nõuab elektrialaseid teadmiseid ja oskuseid. Mitte elektritöö- elektripaigaldise läheduses sooritatav töö nt ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine jms. Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega kohustusi. Pingealunetöö- igasugune töö mille juures töötaja on kontaktis pingestatud osadega või ulatub pingealuse töötsoonil kasvama kehaosadega või käsitsetavate tööriistadega seadmete ja töövahenditega. Madalpinge sooritav töötaja pingealus tööd kui ta on kokku puutes pingestatud osadega. Kõrgepinge sooritav pingealust tööd kui ta seseneb pingealusesse töötsooni ükskõik kas ta on kokkupuutes pingestatud osadega või mitte. Pingelähedane töö igasugune töötoiming, mille juures töötaja oma kehaosaga, tööriistaga
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
suurendada ei ole siiski veel täiel määral ära kasutatud. Euroopa ei ole enam suunanäitaja teadmiste ja andekate inimeste osas valitsevas ülemaailmses konkurentsis, samas kui kiiresti areneva majandusega riigid üha suurendavad kõrgharidusse tehtavaid investeeringuid. 2020. aastaks eeldatakse EL-s 35 % töökohtade puhul kõrghariduse olemasolu, praegu on kõrgharidus üksnes 26 % tööjõust. EL on teistest tagapool teadlaste arvu osas kogu tööjõust: ELis on 100 töötaja kohta 6 teadlast, USAs on see arv 9 ja Jaapanis 11. Teadmistepõhine majandus vajab inimesi, kellel on sobiv oskuste kombinatsioon: valdkonnaülesed pädevused, digitaalajastu oskused, loovus ja paindlikkus ning süvateadmised oma erialal. EHTE ülesandeks on püsida konkurentsivõimeline Euroopa Liidu haridustulul pakkudes jätkusuutlikult kvaliteetset haridust oma valdkonnas. Demograafilisest olukorrast tulenevalt on Eesti kõrgharidusasutused tulevikus suures osas
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Neid abistab ja nõustab sellel alal personalijuht või töötaja. Väikeettevõttes langeb valdav osa personalitööst tippjuhi ülesannete hulka, keda toetavad selles tegevuses teised juhid. Sellises ettevõttes on otstarbekas kasutada aeg-ajalt ka personalitööalase nõustaja teenuseid. 1.6. Milline peaks olema hea (ideaalne) personalijuht (isiksuse omadused, teadmised, kogemused, haridus) ja kas sama hea antud küsimustes peaks olema ka töötaja, kes täidab lisaks oma põhitöö ülesannetele ka personalijuhi kohustusi? Ideaalne personalijuht peaks olema väga mitmekülgne ja suhtlemist armastav inimene. Kuna palju on paberitööd, dokumentide koostamist, mis nõuab täpsust ja tööõiguse valdkonna õigusaktide tundmist, siis kindlasti on olulisel kohal teadmised dokumendihaldusest ning ka hea 4 arvutikasutamise oskus. Lisaks eelnevalt mainitule peaks personalijuhil olema ka suur
Töölepingu võrdluses teiste võlaõiguslike lepingutega: 1. Kes korraldab ja juhib tööprotsessi? 2. Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi? 3. Kellele kuuluvad töövahendid? 4. Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? 5. Kes saab tulu või kasumi? 6. Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu? 7. Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele? Tööõigusliku suhte subjektid TLS kohaselt on individuaalse töösuhte subjektideks töötaja ja tööandja. Töötajaks saab olla üldjuhul ainult 18-aastaseks saanud täieliku teovõimega füüsiline isik. Eriseadusega nõutakse teatud töötajatelt kõrgemat vanusemäära (turvatöötajad, kasiinotöötajad jne.). Alla 18-aastaste isikute töölerakendamisel tuleb lähtuda EL direktiivist "Noorte kaitse kohta tööl". Üldreeglina on kehtestatud alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Õpilane on koolikohustuslik
13.Tööleping- töövõtuleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tööleping: Üldjuhul tähtajatu · Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile · Töötasul on alammäär · Igakuine palgapäev · Töökeskkonna eest vastutab tööandja · Õigus puhkusele ja puhkusetasule · Suuremad sotsiaalsed tagatised Töövõtuleping: Üldjuhul tähtajaline · Töövõtja on vaba tööaja ja -koha valikul · Tasu alammäära pole · Tasu tellimuse täitmisel · Töötingimuste eest vastutab töövõtja · Puhkust pole ette nähtud · Ravikindlustus vaid juhul, kui leping kestab üle 3 kuu
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
