Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info...
Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Info...
Kontoritöö tarkvara Kordamine kontrolltööks nr 1 Kontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp
Failihalduse ülesanne Kirjelda järgnevaid tegevusi: 1. Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti? 2. Mis on vahet käskudel Save ja Save As...? 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud dokumenti? 4. Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? 8. Aga kuidas teisaldada? 9. Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida? 10. Kuidas muuta faili või kausta nime? 11. Kuidas kustutada mittevajalikku faili või kausta? 12. Milliseid märke ei tohi faili nimes kasutada? 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? 15. Mitu ühenimelist faili võib ühes kaustas olla? 16. Kuidas tähistatakse andmek...
· Infotehnoloogia ja Eesti- Internetilevik ( Inimene peaks oskama kirjeldada arvuti ja interneti kasutamise levikut ning oskama seda võrrelda teiste maadega); Infoteenused Eestis ( Inimene peaks oskama kasutada: põhiliselt kasutatavaid otsingumootoreid, internetipanga kasutamise võimalusi ja nende aadresseid, veebiajakirjade kasutamisvõimalusi, riigiga seotuid internetilehekülgi jne. ) 2. moodul arvutikasutamine ja failihaldus · Elementaaroskused( Inimene peaks oskama arvutit sisselülitada, väljalülitada, restarti teha jne) · Töö ikoonidega (Peab oskama orienteeruda arvutitöölaual Peab teadma põhilisi kasutatavaid ikoone, oskama ikoone teisaldada ja neid valida) · Töö akendega ( Inimene peab ära tundma akna osi: tööriista riba, menüüriba, tiitelriba) · Töö failidega ( Ininene peaks oskama hallata faile ja kaustu ning oskama neid
andmebaasid 2) arvutustehnika kasutamine, andmeside- ja arvutisüsteemid. ARVUTI KASUTAMISE OSKUS Arvutikasutaja oskustunnistus - AO (ECDL/ICDL - The European Computer Driving Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.) 7 moodulit: AO1 - Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond AO2 - Arvuti kasutamine ja failihaldus AO3 - Tekstitöötlus AO4 - Tabelitöötlus AO5 - Andmebaasid AO6 - Esitlus AO7 - Informatsioon ja kommunikatsioon AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND 1. Põhimõisted 2. Riistvara 3. Mälu 4. Tarkvara 5. Arvutivõrgud 6. Arvutid igapäevaelus 7. Infotehnoloogia ja ühiskond 8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus 9. Infotehnoloogia ja Eesti AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS 1. Elementaaroskused 2. Töölaud 3. Failihaldus 4. Failide lihtne redigeerimine 5. Prindihaldus
· Andmebaasid, andmefailid: MDP, XML, DAT · Esitlus: PPT, PPS · Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP · Programmid jm. süsteemsemad failid: EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX, BAT, SYS · Video: MPG, AVI, MOV, MPEG, WMV · Heli: WAW, MID, MP3, RAM, WMA · Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG, TIFF · Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR, GZ · Elektrooniline kiri: EML, SNM · Muud: ISO, IMG, PDF (Microsoft Powerpoint esitlus ,, Failihaldus" Birgy Lorenz) Üks kõige populaarsem tekstitöötlusfaililaiend on DOC. DOC on Microsofti kinnine dokumendiformaat (de facto) ehk kahepoolset redigeerimist nõudvas dokumendivahetuses, samuti võib kasutada ka seda ühepoolselt redigeerimist vajavates rakendustes, kus sobivam oleks hoopis PDF. Erinevad Wordi versioonid toodavad erinevaid DOC faile ega ava teisi, kas siis varasemaid või hilisemaid pakette korrektselt, sest puudub ühtne standard. DOC´i kodeering
masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest. 42) Aktiivne aken- suvaline kuvaaken, mida parajasti käsitsetakse 43) Rakenda- kasutusele võtma, tegevusse panema44) Rippmenüü- allapoole avanev menüü, millest normaalolekus on näha ainult üks rida 45) Veerupäis- Veeru või nummerdatud hall ala iga veeru ülaosas. 46) Fail- arvuti välismällu salvestatav v. kopeeritav ja sealt kustutatav kindla nimega andmekogum 47) Failihaldus- failide loomise, leidmise, paigutamise, hoolduse ja kustutuse toimingud 48) Otsingute tegemine- info otsimise korraldus automatiseeritud infootsisüsteemides 49) Prindihaldus- 50) Failide lihtne redigeerimine- 51) Operatsioonisüsteem- tarkvara, mis juhib programmide täitmist ning võib korraldada ressursijaotust, plaanimist, sisestuse ja väljastuse juhtimist, andmehaldust jm 52) Tarkvara litsents- tarkvara autori, tootja või müüja poolt koostatud dokument,
htm (Ülesannete õppekeskkond Koostatud tunnid) asuv tund ,,Sissejuhatus" (koostaja Vilve Pohla) ning lahendage see. i. Lahendada testülesanded ii. Lahendada praktilised ülesanded 2. Ülesande eel tuleb sisestada: a. Ees ja perekonnanimi, kui lahendate kahekesi, siis mõlemad nimed b. Kool TKHK c. Klass AUT09 Avage aadressil: http://www.edit.ee/yles_00.htm (Ülesannete õppekeskkond Koostatud tunnid) asuv tund ,,Failihaldus" (koostaja Vilve Pohla) ning lahendage see. i. Lahendada testülesanded 3. Ülesande eel tuleb sisestada: a. Ees ja perekonnanimi, kui lahendate kahekesi, siis mõlemad nimed b. Kool TKHK c. Klass AUT09 01.02.2010
mis on Windows Task Manager`i analoog, kasutada internetitööriistu, samuti tegeleda veateadetega. Viimase, Universal Access alammenüü kaudu pääseb ligi Dasherile (mille tööpõhimõte jäi mulle arusaamatuks, kuid mis peaks võimaldama teksti sisestada ilma klaviatuuri kasutamata), virtuaalklaviatuurile ja tekstisuurendajale. Ekraani all- ja ülaservas olevaid ribasid saab suurendada ja vähendada vastavalt soovile ning sinna saab tõsta meelepäraseid otseteeikoone. Failihaldus on Windowsiga küllalt sarnane, mingeid väga suuri erinevusi ma ei avastanud. Lõpetuseks Kui peaksin Linuxile üle minema, siis valiksin ilmselt Debiani. Selle poolt räägib ka asjaolu, et kasutades graafilise kasutajaliidesega varianti, pole vaja midagi juurde installeerida, kui on vaja käsurea toiminguid teha. Samas tekitavad minus kahtlusi need tasuta lisaprogrammid. OpenOffice`s ei leidnud ma harjumuspäraste fontide valikut. Ilmselt saab neid juurde
operatsioonisüsteemist ning selle põhikoostisosadest ning funktsioonidest. Suutsin endale selgeks teha mõisteid, millest varem aru ei saanud. 10 Kasutatud kirjandus http://isc.ttu.ee/kats/OS1.pdf http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/operatsioonisusteemid_lac5700/lac5700_konsp ekt_ii.html https://courses.cs.ut.ee/2017/os/fall/Main/Praktikum9 http://study.risk.ee/arvuti/failihaldus/ Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Tuum_(informaatika) https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4surida https://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4suinterpretaator https://en.wikipedia.org/wiki/Memory_management_(operating_systems) https://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system#Components https://et.wikipedia.org/wiki/Ressursijaotus https://et.wikipedia.org/wiki/First_Come_First_Served
3.2 Toimenäitajad Hinded on kirjeldatud punktis 3.1 Kiituskirju ma antud õppekava läbimise jooksul saanud ei ole. Praktika tulemustest (peale hinde, milleks oli neli) võin välja tuua organisatsioonipoolse juhendaja hinnangu mulle kui praktikandile. Hinnati minu poolt tööülesannete täitmist (2-mitterahuldav; 3-rahuldav; 4-hea; 5- väga hea) Arvuti kasutamise oskus: Failihaldus 5 Microsoft Word; Excel; Powepoint; Access 5 Interneti kasutamine 5 Raamatupidamisprogramm Axapta 3 Joonisteprogramm Caxa 3 Tööülesannete täitmine/Üldine: Kohanemisvõime 4 Usaldusväärsus/lojaalsus 5 Stressitaluvus 4 Ülesannete täitmine 4
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see
Fail- bitiseeriatena salvestatud informatsioon, mida arvuti saab reorganiseerida. Kõigis arvutisüsteemides, eriti personaalarvutites, kujutab fail endast süsteemi kasutajatele (sealhulgas süsteem ise ja tema rakendusprogrammid) kättesaadavat andmeüksust, mida saab käsitleda tervikuna (näit. ümbertõsta ühest failikataloogist teise jne.). Konkreetse faili struktuuri defineerib faili looja. Enamasti hoitakse failides: *Programme (nii lähtetekstina kui binaarkujul) ja *Andmeid Failihaldus Operatsioonisüsteem vastutab failihalduses järgmiste tegevuste eest: *Failide loomine ja kustutamine *Kataloogide loomine ja kustutamine *Tugi failide ja kataloogidega manipuleerimise primitiividele *Failide sekundaarsetele salvestusseadmetele jagamine *Failide varukoopia tegemise organiseerimine I/O süsteemide Sisend-väljund- käib iga operatsiooni, programmi või seadme kohta, mille ülesanne on andmeid arvutisse sisestada või neid sealt väljastada. I/O süsteem koosneb:
............................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus................................................................
Lisaks on juurde kombineeritud mitmed programmid, pakkumaks veelgi rohkem integreeritud või interaktiivset funktsionaalsust. IDRISIL on ligi 200 moodulit, mis on menüüdesse paigutatud suurte gruppidena, peamine analüütiline funktsioon on kontsentreeritud GIS analüüsile ja pilt kujutiste töötlemise menüüdesse. IDRISI moodul sisaldab suure valiku põhilisi analüüsi tööriistu kui ka mitmeid keerukamate protseduuride teostamise võimalust. Lisaks on liidetud ka failihaldus programmid, kuna IDRISI'l on kombeks tekitada palju eraldi faile. Eriti efektiivne programm on graafiline Makro Modelleerija, mis võimaldab kasutajatel arendada ja ühendada omavahel terve jada pilt-kujutise analüüsi toiminguid. See on kasulik programm: kujutamaks pildi analüüsi kontseptuaalsel viisil, mis kiirendab nii keerukate ülesannete jadade lahendamist; konstrueerimaks erinevates andmekogumites korduvate
väljatöötaja Operatsioonisüsteem2 Masinkeel Mikroarhitektuur (protsessori registrid, ALU) Füüsilised seadmed (kontrollerid, siinid, monitor jne) Operatsioonisüsteemide komponendid ja funktsioonid 1. Tuum 2. Protsessihaldus 3. Mäluhaldus 4. Failihaldus 5. Välisseadmete haldus 6. Andmete kaitse 7. Administreerimine 8. Rakendusprogrammeerimise liides 9. Kasutajaliides Tuumade tüübid · Monoliittuum · Moodultuum · Mikrotuum · Eksotuum · Nanotuum · Hübriidtuum Monoliitne tuum · Klassikaline tuum · Kõige rohkem kasutust leidnud · Kõik monoliittuuma osad töötavad ühes aadressruumis · Unix · BSD · DOS · Kernel
annaabi.ee 
