*tuleneb keskkonnateguritest *ei muuda geene ega isendi genotüüpi ->ei pärandu *vajalik kohanemiseks keskkonnaga Modifikatsiooniline muutlikkus keskkonna tingimustest tulenev tunnuste varieerumine Modifikatsioonilise muutlikkuse korral päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooninorm tunnuste muutumise määr Variatsioonirida saadakse kui mõõdetav tunnus koos selle esinemissagedusega pannakse kasvavasse või kahanevasse ritta Reaktsiooninorm 1. Lai (keha mass, kasv, lehmadel piimaand) 2.Kitsas (silma vikerkesta värvus, silmade suurus juuste läbimõõt, lehmadel piima rasvasus) Ei muutu üldse: silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad Haigused Põhjustatud: 1. Muutustest genotüübis (pärilikud haigused) 2. Muutustest genotüübis + keskkond (päriliku eelsoodumusega haigused , näiteks suhkrutõbi, kopsuvähk, lühinägelikkus) (Keskkonnategurid kas kiirendavad või
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.
550 53,7 322 600 57,3 344 650 60,9 365 700 64,4 386 3 1 kg eluskaalu juurdekasvuks (selle hulka kuulub ka sündinud vasikate kaal) arvestatakse lehmadel ja pullidel 60 MJ (KMET-norm). Tabelis 2 on toodud noorveiste energiatarbenormid kehamassi juurdekasvuks MJ päevas. Tabel 2. Noorveiste energiatarbenormid kehamassi juurdekasvuks, MJ päevas Kehamass, Ööpäevane massi-iive, g kg 500 600 700 800 900 1000 100 10,0 12,2 14,6 17,0 19,4 22,0
Kunagi, ei tea kuna ,siis kui kosmoses oli vaid päike ja sellest kaugel paar planeeti tulnukatega oli päikesele üsna lähedal üks kera mille sees oli suur magnet ja mida väljast kattis hein ja igasugused lehed. Selle keral oli 3 omanikku , need omanikud olid 3 lehma tiibadega. Nendel lehmadel oli väga kitsas seal ja kaugele lennata nad üksteisest ei saanud. Ühel päeval üks lehmadest märkas keral mingisuguse eseme kuue valge õiega ümber , lehm sõi selle ära ning jäi magama hiljem tal hakkas valutama kõht ja ta lasi väikese hunniku sellele kerale. Enam seda ei juhtunud päris kaua aega. Umbes nelja või viie kuu pärast märkas lehm hunniku asemel mulda ja sellel oli kolm samasugust esemet kuue õiega. Lehmad pidasid nõu ja andsid esemele nime „Lill“ .Pärast sõid
saadud energiakogus väheneb võrdselt energiakogusega, mis on vajalik ~5 kg piima tootmiseks. (Jõudluskontrollikeskus) 5 2. Söömust mõjutavad tegurid 2.1 Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused Looma poolt tarbitava põhisööda söömust mõjutab eeskätt tema eesmao maht. Eesmao maht sõltub looma vanusest ja massist. Noorematel, näiteks I ja II laktatsiooni lüpsvatel lehmadel ei ole eesmagu mahuliselt veel lõplikult välja arenenud. Samuti on suurema kehamassiga loomadel ka vastavalt suurem vats. Eesmao mahutavust mõjutab suuresti ka looma füsioloogiline seisund. Näiteks vanematel ja rasvunud loomadel vähendab kõhuõõnesisene rasvkoe hulk vatsa mahtu. Samuti on tähendatud, et vatsa mahutavus väheneb tiinuse ajal, eriti tiinuse lõppfaasis. Söömuse reguleerimisest võtavad osa mitmesugused vatsa limas- ja lihaskesas paiknevad retseptorid
Katses osales kaheksa holsteini tõugu lehma 4x4 ladina ruudu põhimõttel, kahe duplikaadiga. Üks katseperiood kestis kokku 21 päeva, millest 14 päeva moodustas kohanemisperiood ja 7 päeva põhiperiood. Katse ajal olid loomad individuaalsetes lahtrites ning lehmi söödeti täisratsioonilise segasöödaga kaks korda päevas. Söödaratsioonis asendati osa odrajahu toorglütserooliga. Põhiperioodi ajal määrati lehmadel söömused, mõõdeti piima kogused ja võeti söödaproovid. Vatsavedelik koguti fistuleeritud lehmadelt põhiperioodi kahel viimasel päeval ning sellest määrati pH ja lenduvate rasvhapete kontsentratsioon. Katse tulemusena võib öelda, et odrajahu asendamine toorglütserooliga täisratsioonilises segasöödas suurendas kuivaine söömust ning selle põhjuseks võib olla asjaolu, et glütserool aitab vältida ratsioonikomponentide eraldumist täisratsioonilisest segasöödast
365 päeva lehmal. Laktatsioon-piima eristamise periood poegimisest kinnijäämiseni. Pärast poegimist suureneb piimatoodang ja 2-3 laktatsioonikuul maksimaalne, tiinestumisel piimatoodang hakkab vähenema. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima rasvasisaldus tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Mastiit-udarapõletik. SUUR SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS VIITAB UDARAPÕLETIKULE. PIIMAJÕUDLUST MÕJUTAVAD: 1) Piimatoodang suureneb koos vanusega. 1. laktatsiooni lehmadel väiksem toodang. 2) Piimajõudlust mõjutab ka lüpsirežiim, tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel. LEHMADEL TEKIVAD REFLEKSID. 3) Kolmekordse lüpsi korral piimatoodang 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. 4) Piimatoodangut mõjutavad ka söötmine, pidamistingimused. 5) Poegimisvahemik. PIIMAJÕUDLUSE ANDMED ON VAJALIKUD: 1) Tõuaretuseks 2) Looma tervise hindamiseks 3) Piimatoodangu tasuvuse hindamiseks 4) Teaduslikuks uurimistööks
EHF 8611 3,97 342 3,36 289 631 Piimaveisetõud eestis Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade populatsioon, kes on kujunenu (kujundatud) ühesugustes tingimustes, kellel on ühine põlvnemine, ühesugune välimik ja sarnased jõudlusomadused. ohustatud tõug- emasloomi alla 1000 kaduv tõug- emasloomi alla 100 Eesti maakari EK Kuulub ohustatud tõugude nimistusse - kehamass lehmadel 450...550 kg, pullidel ... 850 kg - vastupidav, tugeva tervisega, nudipealine - valkjaspunane, beežikas - sõbralik, uudishimulik, julge - lüpsab kõige rammusamat piima - tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis omadustele sobib hästi juustupiimaks. - aretuses on kõige enam kasutatud lääne- soome maakarja. - verelisamiseks on kasutatud ka džörsi tõugu. - tänu heale söödakasutusele ja on vähenõudlik. Eesti Punane piimatõug
kudedest vedelikku. Areneb organismi dehüdratatsioon. Lisaks piimhappele tekib vatsa ka teisi tugevaid orgaanilisi happeid. Liigne tugevate hapete osakaal põhjustab vatsa limaskesta põletiku ja vatsaseina haavandeid. Seda haiguslikku seisundit nimetatakse atsidoosiks. Vatsa atsidoosi tüsistustena tekib äge laminiit ehk kabjanaha põletik, sest vatsast imendub vereringesse histamiin, mis põhjustab sõraseina kapillaaride kokkutõmbumise. Ketoos on lehmadel esinev ainevahetushaigus. See tekib kui lehma organism vajab rohkem energiat kui ta suudab süüa. Ebapiisava söömise tagajärjel jääb lehm negatiivsesse energiabilanssi ja hakkab energia tootmiseks kasutama oma keharasva. Organismis tekivad rasvade lagunemisel ketokehad, mis satuvad vereringesse. Kui maks ei suuda neid piisavalt utiliseerida (ümber töödelda), siis tekib ketoos ehk ketokehade esinemine veres. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse
Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 56-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest rippumas, kõle ja külm. Kui aknad on osaliselt kaetud kilega ning uste vahel praod, pole see ka ime, et seal sama temperatuur on mis väljas. Edasi läbi koridori jõudsime lehmadeni. Esimene pilk lehmade osas oli paistes jalga üleval hoidev lehm. Ka teisel lehmadel olid vigastused- innaajal hüplemisest tagumikukontidel marrastused ja osaliselt maha nühitud karv. Tõsi neil oli jalgealune puhtam, kuid allapanuks siiski vaid mõned üksikud libled saepuru. Loomad olid kõhnad ja õnnetud. Uste ja osaliselt akende katteks olid ka siin suured kiled, augud laes olid ka täis topitud. 1. Milliseid loomakaitse seaduse punkte Põima farmi omanik eirab? Loomapidamine Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale:
pigmentatsiooni ja kreatinisatsiooni protsessides; kesknärvisüsteemi talitluseks. Vase defitsiit Kui loomadel on vasevaegus, võib see põhjustada mitmesuguseid häireid. Näiteks söömuse vähenemine, isuväärastus, kõhulahtisus, kõhnumine, närvisüsteemi talitluse häired, luustumisehäired, südamekahjustused ning imuunsuse langus. Samuti võivad toimuda muutused ka karvkattes. Näiteks karv muutub jämedaks, karedaks ning tumeda värvuse loomadel isegi halliks. Vasepuudusel tekivad lehmadel probleemid ka sigivusega. Tähelepanu tuleks pöörata vasedefitsiidile piirkondades kus muld on saastunud väävliga. Tihti kaasneb vase puudusel ka kaltsiumipuudus. Vase liig Väga oluline on , et vaske ei doseeriks üle, kuna vask on kumulatiivse toimega mikroelement. Kui liigselt sööta, koguneb ülejääk maksa ja kudedesse ning sealt edasi satub vereringesse, mis omakorda põhjustab neerude haigestumist, hemolüüsi ning hemoglobinuuriat. Vasemürgituse suhtes on lambad tundlikumad
(S.Typhi, S.Paratyphi C, S.Dublin). Eristatakse 3-e kapsliantigeeni (Vi, M, 5). Kapsliantigeeniga tüved on resistentsemad fagotsütoosi vastu. 5) invasiinid (bakteri välismembraani pindmised valgud, mille abil salmonellad sisenevad põletikust kahjustatud sooleepiteeli) 10)S. Dublin`i tekitatavad haigused veistel Eestis on veiste salmonelloosi tekitajaks põhiliselt S. Dublin. Vasikatel enteriit, sepsis,pneumoonia, meningiit,latentne kandja, artriidid, lehmadel abordid, jäsemete distaalosade gangreen 11)E. coli antigeenid E.coli liigisisene diferentseerimine põhineb bakteri antigeense struktuuri alusel. E.coli' antigeenid on järgmised: 1) rakukesta e. somaatiline 0 antigeen (termostabiilne lipopolüsahhariid ja tähistab serogrupi varianti) 2) kapsli K- antigeen (happelised polüsahhariidid) 3) viburi H-antigeen (termolabiilne proteiin, tähistab serotüübi varianti)
Piison Pürg e. euroopa piison (Bison bonasus) Ühed ürgsemad loomad imetajate peres, kes on püsinud peaaegu muutumatuna mammutite ja karvaste ninasarvikute aegadest saati. Pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) hävitati loodusest täielikult 20. sajandi alguses. Tehistingimustes oli säilinud siiski veel 56 looma, kellest põlvnevad kõik tänapäeval nii looduses kui tehisoludes elavad pürjad. Selle liigi säilitamine on hea näide loomaaedade edukast liigikaitselisest tegevusest. Algselt asustas pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) suuremat osa Euroopa leht- ja segametsavööndist. Inimasustuse laienedes pürgade levila ahenes. Veel keskajal elasid pürjad koos käesolevaks ajaks välja surnud ürgveiste ehk tarvastega Kesk- ja Ida-Euroopa sügavates metsades. Kesk-Euroopas hävitati pürjad XVIII sajandil. XIX sajandil olid pürgadest järele jäänud vaid kahe alamliigi riismed. Euroopa pürja (B. b. bo...
järgi, jõusööta 1...2 kg päevas. Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121... 210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva s.t hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Ka see on loomulik ja suuretoodangulistel lehmadel isegi vajalik. Siis on, kust laktatsiooni algul kehavarusid piima tootmiseks ammutada. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada ratsioonis jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A- ja D- vitamiini. Muidu ei toimu loote normaalset kasvu ning loote luude moodustumist. Tavaliselt jääb lehm kinni 1,5...2 kuud enne järgmist poegimist. Kui lehm ise kinni ei jää, tuleb ta söötmise
www.guernseycattle.com 1.2.4 Välimus Lehm on kas oranž -punane värv või pruun ja valge. Jalgade kaitseks sõrad. Peas kaks lühemat sarve kandilise kujuga tagumik. http://howoh.info/et/pages/816857 1.2.5 Hooldamine Perioodi poegimisest poegimiseni nimetame poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisel on siis väga ranged nõuded. Nendest mitte kinnipidamisel suureneb toiduvajadus 1 liitri piima kohta. Nädalapäevad enne poegimist tuleks silma peal hoida suurema toodanguga lehmadel. Kui lehma udar on liiga turses, tasub sööta lehma nõrgemalt kui tavalisel perioodil. http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/piimaveisekasvatus/sootmine/lehmade- sootmine#.WJ9ZYjt95PY KOKKUVÕTE Lehmad on üsna sõbralikud loomad kes on majanduses väga olulised lülid. Ilma nendeta ei oleks meil veise liha, piima, keefiri, juustu, kohupiima jt. Samuti kuulub lehm ka looduse arengusse süües muru ja heina ning väetades maad. Õppisin, et lehmad on väga huvitava
nädalal pärast poegimist, kuid maksimaalne kuivaine söömus saavutatakse alles 10-14. poegimisjärgsel nädalal. Kuna maksimaalne söömus toodangu tipphetke suhtes viibib, siis kasutab lehm intensiivselt kehavarusid, eriti rasvkoevarusid, et nende abil katta piimatootmiseks vajaminev energia. Ühe kilogrammi kehavarude abil toodab lehm 7 kilogrammi piima. Keskmiselt kaotab lehm laktatsiooni esimesel kuuel nädalal ca 25kg oma kehamassist. Väga suure piimatoodanguga lehmadel võib kehamass väheneda isegi 50-60 kg. Hilisemas laktatsioonijärgus piimatoodang väheneb ja taastub järgmiseks laktatsiooniks vajalik energiavaru. Seega kajastavad laktatsiooni jooksul toimuvad välimiku muutused ainevahetuse intensiivsust ja toitainete kasutust. Vastavalt sellele tuleb reguleerida loomade söötmist. Kuidas hinnatakse toitumust? Toitumuse hindamise meetodi teeb otstarbekaks selle odavus ja lihtsus.
Pärast kõrgperioodi hakkab piimatoodang langema. Langus sõltub sellest, millal lehm pärast poegimist tiinestub. Piimatoodang hakkab veidi vähenema pärast tiinestumist. Järsk langus toimub alates viiendast tiinuskuust. Heal piimalehmal peaks laktatsioonikõver olema ühtlaselt kõrge 5...6-nda laktatsioonikuuni ning seejärel sujuvalt langema. Sellised lehmad annavad kogu laktatsiooni kestel enam-vähem ühesuguseid toodanguid. Ebasoovitav on järsk laktatsioonikõver. Sellistel lehmadel on laktatsiooni algul piimatoodang küll kõrge, kuid see kõrgperiood kestab vaid 1-2 kuud ning seejärel toodang väheneb järsult kuni kinnijäämiseni. Enamasti on neil lehmadel ebanormaalselt pikk kinnisperiood ning kokkuvõttes väiksem piimatoodang kui ühtlase laktatsioonikõveraga lehmadel. Laktatsioonikõvera kuju ja piimajõudlus sõltub ka aastaajast, millal lehm poegib. Sügistalvel poeginud lehmadel suureneb piimajõudlus kuni märtsi-aprillini ja hakkab seejärel vähenema
Pärast kõrgperioodi hakkab piimatoodang langema. Langus sõltub sellest, millal lehm pärast poegimist tiinestub. Piimatoodang hakkab veidi vähenema pärast tiinestumist. Järsk langus toimub alates viiendast tiinuskuust. Heal piimalehmal peaks laktatsioonikõver olema ühtlaselt kõrge 5...6-nda laktatsioonikuuni ning seejärel sujuvalt langema. Sellised lehmad annavad kogu laktatsiooni kestel enam-vähem ühesuguseid toodanguid. Ebasoovitav on järsk laktatsioonikõver. Sellistel lehmadel on laktatsiooni algul piimatoodang küll kõrge, kuid see kõrgperiood kestab vaid 1-2 kuud ning seejärel toodang väheneb järsult kuni kinnijäämiseni. Enamasti on neil lehmadel ebanormaalselt pikk kinnisperiood ning kokkuvõttes väiksem piimatoodang kui ühtlase laktatsioonikõveraga lehmadel. Laktatsioonikõvera kuju ja piimajõudlus sõltub ka aastaajast, millal lehm poegib. Sügistalvel poeginud lehmadel suureneb piimajõudlus kuni märtsi-aprillini ja hakkab seejärel vähenema.
Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Koht Taim on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele. Lehtedest toituvad ökosüsteemis ka paljude liblikate röövikud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Söödataimena on tuntud üle 200 a. Lehmadel tõstab piimaandi ja piima rasvasust. Söödaks kasutatakse värskelt, heinana, heinajahuna ja silona koos teiste taimedega. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Karjamaal loomad nõgest tavaliselt ei söö. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Kiud on peenike, pehme, siidjas, valge või valkjas, sobib pesu- ja kotiriide, nööride, võrgu jms
Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks. Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke
kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus, mis keskkonnale kurja ei tee. Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet. Lehm võib päevas süüa maksimaalselt 70kg rohtu ja selles on kuivainet 1/5 ehk 14 kg. Juhul, kui 1 kg = 10 MJ, siis rohuga saab see lehm kätte 140 MJ. Lehmadel ei tohiks jõusööt ületada 60%. See lõppeks sellega, et looma maks ütleb ruttu üles. Eksamisse 2 küsimust ja 1 ülesanne. Põhinäitajad meelde jätta, konkreetsus. Nt anda hinnang Eesti põllumajandusele võrreldes teiste Euroopa riikidega. Ruutvõrrandi kasutamise loogika selgeks teha (mis on a0, a1 ja a2 ning kuidas nende järgi välja arvutada erinevaid parameetreid). Osata üld- ja aktiivbilansse arvutada ja nendest järeldust teha. Järelduste tegemist peab oluliseks.
Endokriinorganina platsenta sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust (progesteroon), soodustavad loote kasvu (laktogeen), stimuleerivad piimanäärme arengut (laktogeen), ja abistavad sünnitusel (estrogeenid). 48. Tiinuse kontrolli meetodid Kõhu palpeerimine (3-4 nädalal), ultraheli, röntgen, vereseerumi uuring (relaksiini määramine vereseerumist), tiinuse test piimast - glükoproteiinide määramine (kasutatakse piimaveistel). Lehmadel mõõdetakse progesterooni piimast (21. päeva pärast seemendamist). 49. Sünnitus. Enne sünnitust - emaka lihasrakud järkjärgult on rohkem venitatud. Kõrge progesteroonitase inhibeerib lihasrakkude kontraktsiooni, et ei toimuks enneaegne sünnitus. Vallandumismehhanism Tiinuse viimastel nädalatel kasvab loote stress (ruumipuudus ja suuremad metaboolsed vajadused – adenohüpofüüs toodab adrenokortikotropiini (ACTH), mis indutseerib neerumanustes kortisooli sekretsiooni.
Sissejuhatus Piimaloomi kasvatades on loomakasvatajale äärmiselt oluline see, et nad toodaks suurtes kogustes kvaliteetset piima. Tootlikkuse suurenedes on nõrgemaks jäänud loomade tervis ning tihti avaldub see selles, et tipp toodangut andvad loomad jäävad raskelt või ei jää üldse tiineks. Selleks, et piimakarja pidamine oleks majanduslikult kasulik peavad loomad saama järglasi sellepärast, et kari oleks jätkusuutlik ning seepärast, et lehmadel algaks uus laktatsioon, mille käigus tootlikkus tõuseb. Loomad kes ei jää tiineks ja kelle toodang langeb praagitakse karjast välja. Käesolevas töös tuuakse välja sigimise mõju piimalehmade piimajõudlusele. 3 1. Piima lühiiseloomustus 1.1. Piima koostis Piim on toitev vedelik, mis moodustub imetajate udaras ja mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed, mille koostisest moodustab suurima osa vesi, ent sisaldab ka
korral. Üks isasloom võib viljastada kuni 7 emaslooma. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi. Tiinus kestab 227- 235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Põdralehmad otsivad selleks turvalise paiga (näiteks tulvavees kõrguv küngas). Eelmise aasta põdramullikad peletatakse eemale. Sünnitus kestab ligikaudu poolteist tundi, kaksikute korral on nende sündimise vahe umbes veerand tundi. Noorematel lehmadel on vasikaid 1, vanematel 2 (3 või 4 järglast väga harva). Sündides on vasikad abitud (kaalub 11-16 kg) ja kaitsta saab neid ema. Kui põdralehma läheduses ei ole, siis varjuvad nad maapinnale (kulu värvi kasukas muudab neid märkamatuks). Emapiimast toitutakse umbes pool aastat, muud toitu hakkavad vasikad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Esimese viie kuuga suureneb vasika kaal umbes 10 korda. Põdravasikas Elupaik
tõuge, loomad on värvuselt kuld- või helepruunid. Tõu üheks tunnuseks on väga lihaseline keha, rasva rümpades vähe. Loomad ei kaldu rasvumisele ja on tapaküpsed igas vanuses. Hereford Pärineb Lõuna-Inglismaalt Hetefordi krahvkonnast. Tõug on levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550-700 kg, pullid 800- 1000 kg, kuid on suuremaid. Leidub nii sarvedega kuid ka nudisid. Herefordid on head karjamaa- ja söödakasutajad, lehmadel head emaomadused, kohanevad erinevates kliimatingimustes, pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga. Sarolee Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievere maakondadest. Tõugu on levinud peaaegu kogu maailmas ja kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Saroleed on kiirekasvulised, peetakse suurekasvulisteks- lehmad 700-950 kg, pullid 1200-1400kg. Värvus varieerub valgest helepruunini, on nii sarvilisi kui ka nudisid. Head söödakasutajad, loomad ei rasvu ka
küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Söödataimena on tuntud üle 200 aasta. Lehmadel tõstab piimaandi ja piima rasvasust. Söödaks kasutatakse värskelt, heinana, heinajahuna ja silona koos teiste taimedega. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Karjamaal loomad nõgest tavaliselt ei 5 söö. Lisaks mitmetele taimtoidulistele loomadele, toituvad kõrvenõgeste lehtedest ka paljude liblikate röövikud. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Kiud on peenike, pehme, siidjas, valge või valkjas, sobib pesu- ja
pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid. Esimesed limusiinid toodi Eestisse 1995. Aastal Hereford *Pärineb Lõuna- Inglismaalt Herefordi krahvkonnast. Teadlikku valikut hakati nende veistega tegema juba 17. Sajandil. On levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550...700 kg, pullid 800...1000 kg, kuid on suuremaid. Kohanevad erinevates kliimatingimustes. Head karjamaa- ja söödakasutajad. Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Lehmadel head emaomadused. Pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga.. Eestisse toodi 1978. aastal Sarolee *Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievre maakondadest. Tõuraamatu pidamist alustati 1842. Aastal. Sel ajal kasvatati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Alates 1920. aastast hakati tõugu täiustama lihatootmise suunas. Levinud peaaegu kogu maailmas. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulga. Kiirekasvuline, peetakse suurekasvuliseks- lehmad 700...950 kg, pullid 1200...1400 kg
46. Laktatsiooni põhinäitajad 5 põhinäitajat: · laktatsiooni kestvus- mõõdetakse päevades, kuid sageli kasutatakse ka nädalat või kuud. Kestuse määrab piimatootja reproduktsioonitsükli reguleerimisega. · päevane piimatoodang esimestel päevadel toodang madal, kuid seejärel kasvab väga kiiresti. · päevase piimatoodangu maksimum teise või kolmanda laktatsioonikuu alguses, kõrgematoodangulistel lehmadel saabub päevane piimatoodangu maksimum enamasti madalatoodanguliste omast hiljem. Kui maksimumtoodang suureneb 1kg võrra päevas, siis suureneb laktatsiooni kogutoodang 100-200kg. · laktatsiooni kogutoodang esimesel laktatsiooni kuul lüpsab 13-14% kogutoodangust, teisel kuul kõige rohkem 15%, edasi väheneb toodang iga kuuga 1% võrra. · laktatsiooni püsivus iseloomustab laktatsiooni dünaamikat pärast päevase piimatoodangu maksimumi saavutamist.
2kordne genoom. 1kromosoom = 1DNA molekul. Kromosoomide arv näitab mitu erinevat juppi DNA-d on. Kromosoomide kuju: kuju annab tsentromeer, kuhu kääviniidid kinnituvad: - Metatsentriline kui tsentromeer on keskel. - Submetatsentriline tsentromeer ühe otsa poole, üks lühike teine pikk õlg. - Akrotsentriline tsentromeer täitsa ühes otsas. Lühike õlg, otsas satelliidid. Neid kolme tüüpi esineb inimestel - Telotsentriline otsas täiesti. (esineb nt lehmadel). Satelliiti pole, nagu akrotsentrilisel. Vöödistuse järgi töödeldakse ensüümidega : - G-banding vöödistus kogu kromosoomi ulatuses - R-banding (R-reverse) temperatuuriga. Heledad kohad mis G-ga tumedad. Ühesõnaga tagurpigi G-banding. - Q-banding fluorestseeruv muster. Muster sarnane G-le. Ainult teatud piirkonnad: - C-banding tsentromeerid ja heterokromatiin. - T-banding telomeerid
Abort-tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni.Optim majand kasutus periood võiks lehmadel olla 8-10 a ja eluiga 10-12 a Karja struktuur: lehmad, tiined ja seemendusealised mullikad, lehm- ja pullmullikas, lehm- ja pullvasikad. Käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja asmuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Taastootmine ehk veisekarja uuendaminse all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Veiste aretusväärtusi hinnatakse eellaste,järglaste,külgsuhulaste või looma enda tunnuste alusel
Head silo söövad lehmad päevas 40… 50 kg, suuremad lehmad isegi kuni 60 kg. Jõusöödad on vajalikud suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Tavaliselt arvestatakse jõusööta 200-500 grammi 1. kg piima kohta. Jõusöötadeks on tavaliselt hein, põhk, silo, praak või juurvili. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. Kui söödaratsioonis on rohkesti liblikõielisterikkaid rohusöötasid, tuleb lehmadel puudu fosforist, kui aga söödetakse rohkesti teraviljajahu ja kõrrelisi rohusöötasid, siis ka kaltsiumist. Põhisöödaline söötmistüüp - sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Pooljõusöödaline söötmistüüp - selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250…360 g jõusööta. Jõusöödaline söötmistüüp - sel puhul 3
ka lootevett. Kui päramised ei eraldu, tuleb pöörduda loomaarsti poole. Päramiste peetus võib põhjustada tugeva emakapõletiku, mis võib lõppeda isegi looma hukkumisega. Et vältida poegimishalvatust, ei lüpsta esimestel kordadel pärast poegimist lehmalt piima rohkem, kui vajab vasikas - 2-3 liitrit. Vastsündinute hooldamine Kõigepealt puhastatakse hingamisteed ja antakse vasikas lehmale lakkuda. Seejuures tuleb jälgida, et lehm vasikat ei vigastaks (Mõnedel lehmadel on emainstinkt taandarenenud. See võib olla tingitud mineraalide või vitamiinide puudusest. Emaomaduste halvenemine kaasneb sageli ka tõuaretustööga.). Seejärel hõõrutakse vasikas puhtaks, kuivatatakse ja pannakse asemele soojendi alla toibuma. Vasikat joodetakse 1-2 tundi pärast sündimist. Esimese ööpäeva jooksul peaks jootma vasikale 4-5 l ternespiima. Esimestel joogikordadel ei joo vasikas tavaliselt palju üle 1 liitri
Koleerinine ehk koleerik-tugev,tasakaalutu tüüp,erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhooniline ehk melanhoolik-nõrk,ülekaalus pidurdusprotsessid. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Varavalmimus on oganismi omadus kiiremini kasvada ja arendada tasemeni,mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kantaks.Lehmadel varavalmimuse näitajaks on esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga. Suguküpsus saabub veistel heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt.Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada,sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Esmakordse seemendamise vanus Eesti veiste tõugudel on 15…18 kuud.Optimaalne esmapoegmise vanus on 24 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine.
Bakterite arv piimas näitab mikroobide arvu, piima mikrobioloogilist saastatust. Tervelt lehmalt lüpstud piim on udarast väljutamisel steriilne. Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt lüpsihügieeninõuete eiramisel. Somaatiliste(som) rakkude arv (SRA) piimas. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral, kinnijäetavate lehmade piimas,alles poeginud lehmadel,mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.. 38. Piima sordilisus. Sõltuvalt piima füüsikalis-keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse piim sortidesse. Toorpiimale on kehtestatud kvaliteedi näitajad. 39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon. Lüpsiseadmed liigitatakse: 1. kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks b) lüpsikojas ehk platsil c) väljas lüpsmiseks 2. piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps b) torusselüps 40
Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121…210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva s.t hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Ka see on loomulik ja suuretoodangulistel lehmadel isegi vajalik. Siis on, kust laktatsiooni algul kehavarusid piima tootmiseks ammutada. Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada ratsioonis jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A ja Dvitamiini. Muidu ei toimu loote normaalset kasvu ning loote luude moodustumist
nimetatakse avanss-söötmiseks. Sel perioodil tavaliselt lehm lüpsab rohkem, kui ta antud söödakoguste järgi peaks lüpsma. Tulemuseks lehm võtab kaalust maha – kõhnub. Kehavarude arvelt lüpsmine kestab normaalselt 70-80 päeva. Selle aja jooksul jääb lehm 35…40 kg kergemaks ning kehavarude arvelt on võimalik saada 150…250 kg piima. Kehavarude arvelt lüpsmise perioodi nimetatakse suuretoodanguga lehmadel negatiivse energiabilansi perioodiks. Sel perioodil peaks olema ülekaalus jõusöödad, ülejäänud söödatarve kaetakse rohusöötadega. Tiinusperioodi algul peaks söötmine olema endiselt tugev ja vastama toodangule. Lüpsiperioodi teisel poolel hakkab toodang langema tuntavalt. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik. Tugevamal söötmisel loom läheb rasva st hakkab koguma kehasse varusid järgmiseks laktatsiooniks. Seda perioodi nimetatakse
Viiruse isoleerimiseks nakatatakse rakukultuuri PK-15, identifitseerimiseks kasutatakse peroksidaasisiduvat neutralisatsioonireaktsiooni, immunofluorestsentsitest, ELISA. Seroloogiline uurimine: ELISA, peroksidaasisidumise neutralisatsioonireaktsioon. Flaviviridae -> Perekond – Pestivirus -> Liik – veiste viirusdiarröa viirus -> Veiste viirusdiarröa/mukooshaigus Veiste viirusdiarröa on väga nakkuslik veiste viirushaigus, mis iseloomustub vasikatel palaviku ja kõhulahtisuse ning lehmadel palaviku ning mööduva piimatoodangu langusega. Emasloomadel tekivad abordid, loote väärarengud või sünnivad püsiva viiruskandvusega sündinud järglased. Haigusele on vastuvõtlikud kõik sõralised, kliiniliselt haigestuvad veised, lambad, kitsed ja sead. Nakatumine toimub suu kaudu või hingamisteede vahendusel. Üldjuhul on haiguse kulg kerge ja suremus väike, kuid haigestumus suur. Haiguse peiteaeg on 2 – 14 päeva. Alaägeda kulu korral tekib: Lühiajaline palavik (40 ºC),
Jõudlusandmete kogumine Lehma toodangud arvestatakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil kõigil 24 tunni jooksul toimuvatel lüpsikordadel. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge"haige". Kontroll-lüpsi läbiviimine toimub kahel meetodil: Standardkontroll-lüps - kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil kõigil 24 tunni jooksul toimuvatel lüpsikordadel
tavalisi hõõglampe. Säästulambid sobivad rohkem laelampidesse, sest nii asuvad nad inimestest kaugemal. 4. ELEKTROMAGNETVÄLJADE MÕJU LOOMADE TERVISELE Nii nagu inimeste puhul, on elektromagnetväljad väga ohtlikud ka loomade tervisele. Kuna elektromagnetväljade mõju ei ole kohe märgatav, ei tähenda see kohe seda, et see ei tekitaks mingit kahju. Mitmed tuhanded loomad puutuvad elektromagnetväljadega igapäevaselt kokku. Uuringud on näidanud, et elektromagnetväljad aeglustavad lehmadel piima produktsiooni, mõjutavad normaalset joomise sagedust ning põhjustavad ärevust. 10 4.1 Mõju ökosüsteemidele Uuringud on näidanud, et piirkonnad, kus on tugevad elektriväljad, mõjutavad putukate lendamisharjumusi. Samuti kahjustavad need väljad puid. USA-s leidis aset juhtum, kus võimsa, mereväele kuuluva, kommunikatsiooniantenni vahetus läheduses hakkasid puud
Nt kehatemperatuur, vererõhk, Tunnusete jaotusviisid: 1. Tunnuse muutlikkuse määr a) eluea jooksul muutumatud tunnused. 1. Inimesel: vererühmad, silmapõhja muster, sõrmejäljed 2. Lehmal: sugu, silmade asukoht, immuunsusbakterid veres b) väheses ulatuses muutuvad tunnused neid määrab väike osa geene 1. Inimese juustel: valguline koostis, juuste diameeter 2. lehmadel piimal: biokeemiline koostis (valgu-, rasva- ja laktoosisisaldus. Piimarasvasus värskelt lüpstud piimal 3-6 %) c) suures ulatuses muutuvad tunnused neid määrab palju geene 1. Inimese juustel: pigmendi (melamiini) hulk, juuste pikkus 2. Lehmadel piimal: hulk (aastane väljalüps 5000 kg 15 000 kg) 2. tunnused on: a) kasulikud. Loomadel: varjevärvuse muutus, karvastiku tihenemine seoses sesoonsete
2008 a. oli karjast väljaläinud lehmade keskmine eluiga ca 5 aastat. Kui sellest lahutada maha esmaspoegimisiga 28 kuud, siis keskmine väljapraagitud lehmade majandusliku kasutuse periood oli ainult 3 aastat. Seega lüpsab lehm keskmiselt neli-viis laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles kolmandal laktatsioonil. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas. Peamisteks praakimise põhjusteks on udarahaigused, sigimisprobleemid, jäsemete haigused ning ainevahetushaigused. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 14 6) Veisekarja struktuur
õigust loodust tarbetult kahjustada. Singer käsitab seda teesi märksa teravamalt: loomadel on õigusi, millega inimesed peavad arvestama. Rõhutagem siin asjaolu, et kui inimestel on loomade suhtes kohustusi, siis ei tõesta see veel, et loomadel oleks tõepoolest õigusi (nimelt seetõttu, et inimestel on kohustusi). Loomade õigused nõuavad meie kohustusest sõltumatut põhjendust. Sellise põhjenduse leiame kergesti Singeri lähtekohtadest. Võib ju arvata, et näiteks ühe talu lehmadel on oma huvid. Nad vajavad üksteise seltsi, liikumisruumi, puhtust, värsket toitu ja korrapärast lüpsmist. Inimesel on oma vahendid selleks, et neid lehmade soove, seega ka nende huvisid mõista. Toodud näide võib tunduda naljakana, kuid oleks vist üsna raske väita, et lehm või koe nähtavalt ei kardaks või ei väldiks valu. Selle põhjal saab arvata, et valu vältimine on üks looma huvisid. Argumendi järgmise olulise etapina nenditakse, et moraalses mõttes ei ole erinevus
EPK 6864 7153 7850 8869 8610 Kokku 7347 7707 8136 9640 9254 Tabelist on näha, et piimatoodang on tõusnud , v. a. 2007. aastal, see oli tingitud loomade sigismisprobleemidest ja ka sellest, et palju lõpptiineid mullikaid müüdi välismaale, samuti EHF tõugu loomad annavad rohkem piima kui EPK, kuid see eest on EPK lehmadel tervis ja jalad tugevamad kui EHF karjal. Kõik pullvasikad müüakse talus Estonian ACB Vianco OÜ kaudu Itaaliasse, v.a. need , mis on müüdud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, 2007. aastal müüdi 2 pullvasikat. Maid on kasutuses 1238 ha haritavat maad ja looduslikku rohumaad, metsamaad 176 ha. Tabel Talu maakasutus ha Aasta 2003 2004 2005 2006 2007
loetakse piimaveisekari väga heaks, kui selles on hea sigivusega lehmi 8590%. Sigivus sõltub tiinestusest, mis näitab kui suur osa lehmadest tiinestub seemenduse käigus. 34. Lehmamullikate seemandamise vanus ja kehamass Vanus: 1518 kuud Kehamass: 380400 kg 35. Tiineltlüpsiperiood ja selle tähtsus Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Perioodi algul on lootekasv aeglane ja ta ei vaja kasvuks ja arenemiseks lisatoitaineid. Headel lehmadel püsib piimatoodang endiselt kõrge, kuid mõnel loomal langeb oluliselt. Lüpsiperioodi teisel poolel hakkab toodang vähenema. Lehm hakkab kehasse varusid koguma järgmiseks laktatsiooniks. Lehm peaks saama mineraalsöötasid, eriti kaltsiumi ja fosforit ning A ja D vitamiini, mis on vajalikud loote normaalseks arenguks. 36. Kinnisperiood Laktatsioonile järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehmi ei lüpsta. Kinnisperioodi pikkuseks on 2 kuud
· Vähendavad atsidoosi esinemissagedust Pärmi eluskultuurid Naatriumbikarbonaat (söögisooda), Korall-lubi Magneesiumoksiid Laminiit · Laminiit ehk kabjajooksva ehk kabjanaha põletik on hobuste haigus, mida põhjustab ainevahetuse kiirest muutusesttulenev kabjaluu surve nahkkabja närvidele ja veresoontel e. Haiguse tagajärjeks on iseloomulik longet ja kabjaluu deformeerumine. · Laminiit on ka sõrahaigus lehmadel ja lammastel. · Laminiit on mastiitide kõrval üks suuremaid tervise probleeme meie karjades. · Laminiidi üheks põhjuseks peetakse söötmist, kuigi väga hästi pole nende vaheline otsene seos tõestatud. Põhiliseks söötmisest tingitud laminiidi põhjuseks peetakse vatsaatsidoosi. Laminiit Kõrvaldada esmalt atsidoosioht. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud mineraalelemendid: - Kaltsium. - Tsink. - Vask.
spermadoonoritele, kes on käinud spermapanka varustamas. Nii siis on tulevase lapse kandja ja geneetiline ema see kellesse spermid paigaldatakse ja doonor on bioloogiline ehk siis samuti geneetiline isa sellele lapsele. Kaasaegsed tehnoloogiad inimese kunstlikust viljastamisest on välja kujunenud lüpsikarjade viljastamisest. Näiteks lehmadele paigaldatakse pulli sperma käsitsi suguelundisse. Seda tehti esmalt, et saada paremat piima lehmadel. Kuna igale karjale ei jagunud kõige paremate geenidega pulli. Esimene korda läinud kunstlik viljastamine leidis aset aastal 1784. Selle viis läbi Lazzaro Spallanzan, koera peal, kes tõi pärast 62 päeva ilmale kolm poega. Selleks, et viljastamine toimuks korrapäraselt, tuleb emakas ja emakahõõrdkate ettevalmistada. Viljatuse korral tuleb umbes kolme päeva pärast viljastamist implanteerida naise emakasse embrüo, et loode saaks hakata aremema.
..290 päeva). Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava sissetulekuga ning osaliselt looma enda müügist saadava tuluga. Seega on tähtis, et üleskasvatamise periood kujuneks võimalikult lühikeseks. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 16. Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida mitmeti. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0..
Praegu on lehmade majandusliku kasutamise periood lühike, 2008.a. oli see ainult 3 aastat. Seega lüpsab lehm keskmiselt neli-viis laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles kolmandal laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. 6 Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks
ühe lehma kohta jne.); b) lehmade geneetilist potentsiaali iseloomustavad näitajad ( eliit, rekordeliit, mustakirju tõugu lehmade osakaal karjas, punast tõugu lehmade osakaal karjas jne.); c) pidamistingimusi iseloomustavad näitajad; d) organisatsioonilised meetmed, on teada, et talvekuudel poeginud lehmade produktiivsus on sama söötmistaseme korral kõrgem kui suvekuudel poeginud lehmadel. Produktiivsust mõjutab õigeaegne seemendamine ja lehmade kinnijätmine. 2)piimatootmise tagapõhja näitajad - hindepunkt, toodangu müük 1 ha kohta. 3)tootmismahtu iseloomustavad näitajad- aasta keskmine lehmade arv. 4)spetsialiseerumise taset iseloomustavad näitajad - piimatootmise osakaal loomakasvatuse toodangust. Arvandmete kasutamisel tuleb silmas pidada seda, et enamik statistikaameti poolt kogutud näitajad on oma olemuselt tootmismahu näitajad, olenemata sellest mis on vastava
* noorloomadel kasvu peetus, * emasloomadel sigimishäired, abordid, väärarenguga vigased, pimedad järglased, * toodangu langus, * kõhulahtisus, * nahaainevahetuse häired - kuiv, ketendav, sarvestunud, lõhenenud nahk, * häired närvisüsteemi talitluses, väsimus. Spetsiifilisi vitamiini A puudushaigusi esineb loomadel siiski harva. Kanapimedust tavaliselt praktikas ei esine. Tavaline on organismi üldseisundi nõrgenemine, mistõttu loomad haigestuvad kergesti teistesse haigustesse. Ka lehmadel ja sigadel esinevaid aborte seostatakse sageli vitamiin A defitsiidiga söödas. Liigtarbimisel võivad tekkida: · iiveldus, peapööritus, oksendamine, kõhulahtisus ja üldine uimasus, · peavalud, · kuiv ja sügelev nahk, nahalööve, · veritsevad huuled, 15 · juuste väljalangemine, · luude haprus, luuvalud, · maksakahjustused, · vere suurenenud lipiidide sisaldus,
annaabi.ee 
