Nimetu (0)

EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Loomakasvatus
SIGIMISE MÕJU PIIMAJÕUDLUSELE
Tartu 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Piima lühiiseloomustus 4
1.1. Piima koostis 4
1.2. Piima teke 4
1.3 Piimajõudlus 4
2. Lehmade sigimine 5
2.1. Tõuaretus 5
2.2. Seemendamine ja embrüosiirdamine 5
2.3. Tiinus 5
3. Sigimise mõju laktatsioonitsüklile 7
3.1. Uuslüpsiperiood 7
3.2. Tiineltlüpsiperiood 7
3.3. Kinnisperiood 8
4. Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Piimaloomi kasvatades on loomakasvatajale äärmiselt oluline see, et nad toodaks suurtes kogustes kvaliteetset piima. Tootlikkuse suurenedes on nõrgemaks jäänud loomade tervis ning tihti avaldub see selles, et tipp toodangut andvad loomad jäävad raskelt või ei jää üldse tiineks. Selleks, et piimakarja pidamine oleks majanduslikult kasulik peavad loomad saama järglasi sellepärast, et kari oleks jätkusuutlik ning seepärast, et lehmadel algaks uus laktatsioon, mille käigus tootlikkus tõuseb. Loomad kes ei jää tiineks ja kelle toodang langeb praagitakse karjast välja. Käesolevas töös tuuakse välja sigimise mõju piimalehmade piimajõudlusele.

1. Piima lühiiseloomustus

1.1. Piima koostis

Piim on toitev vedelik, mis moodustub imetajate udaras ja mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed , mille koostisest moodustab suurima osa vesi, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente (Vikipeedia, 2014).
Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev, näiteks inimese rinnapiim on võrreldes lehmapiimaga vesine ja suhkrurikas, seevastu lehma piimas on vähem suhkruid ja enam valku. Süsivesikud on piimas eranditult suhkrutena, neist tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur (Vikipeedia, 2014). Normaalne piim on nõrgalt happeline (Kiiman, 2011).

1.2. Piima teke

Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvate keerukate biokeemiliste protsesside tagajärjel toimuvat piima moodustumist nimetatakse piimasekretsiooniks. Piima moodustamisel on roll kogu organismil, näiteks globuliinist ja vabadest aminohapetest saab piimavalgu . On ka valke mis kanduvad keemiliste muutusteta verest piima. Vereplasma rasvhapped ja neutraalsed rasvad on põhiliseks koostisosaks piimarasval, mida sünteesitakse glütseriinist. Laktoos tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest. Mineraalid ning vitamiinid lähevad muutumatult verest piima. Piima eritumist reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles juhiks on närvisüsteem, mis reguleerib oksütotsiini ja adrenaliini abil piima väljutamist udarast (Kiiman, 2011).

1.3 Piimajõudlus

Lehmade piimajõudlust ei hinnata ainult saadud piima koguse järgi, lisaks määratakse iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Lisaks tuuakse veel välja rasva- ja valgutoodangute summa (JKK, 2013a).
Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasvaprotsent - 4.0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisalduse kohta. (PIKK, 2014a)

2. Lehmade sigimine

2.1. Tõuaretus

Selleks, et saada võimalikult palju tulu piima tootmisest tuleb luua terve, suuretoodanguline piimakari . Et püsida konkurentsivõimelisena tuleb karja pidevalt uuendada , sest loomade vananedes langeb ka piimajõudlus. Karja taastootmise all mõistetaksegi prakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Tavaliselt kasvatatakse karja täiendus üles oma farmis , kuigi otstarbekas on ka juurde osta väärtuslikke tõuloomi, kes aga maksavad palju. (PIKK, 2014b) Selleks, et piimajõudlus ja toodang oleks talus või farmis jätkusuutlik ja kasvaks on vaja tuleviku kindlustamiseks heade omadustega noorloomi.

2.2. Seemendamine ja embrüosiirdamine

Lehma tiinestamiseks on oluline avastada õigel ajal indlemine. Ainsaks usaldusväärseks väliseks innatunnuseks on pulli või teise lehma pealehüppamise sallimine ehk paigalseismise refleks. (Valdmann, 2011)
Traditsiooniliselt toimub looma tiinestamine loomulikult ehk siis indleva lehmaga lastakse kokku pull , kes lehma ära seemendab. Tänapäeval kasutatakse enamjaolt kunstlikku seemendamist, sest see on kõige tõhusam, soodsam ning annab parima ülevaate. Kunstlik seemendamine võimaldab healt pullilt saada suure hulga järglasi. Sügavkülmutatud spermat kasutades võib järglasi sündida üle 10 000.
Lehmiku kehamass esmasseemendusel peaks olema 370-400 kg ning vanus umbes 13 kuud ( ETKÜ , 2010). Lehmi peaks seemendama 70-80 päeva pärast poegimist.
Teaduse arenedes on asi jõudnud nii kaugele, et embrüosiirdamist kasutades on võimalik ka healt lehmalt saada aastas kümneid järglasi. Uus- Meremaal saadi ühelt lehmalt aasta jooksul embrüosiirdamisega koguni 83 järglast (PIKK, 2014b)

2.3. Tiinus

Tiinestumine ja järglaste saamine on lehmade piimajõudluse kohalt üks tähtsamaid faktoreid, sest aher lehm ei ole loomakasvatajale majanduslikult kasulik seega on oluline, et nii lehmad kui ka mullikad jääksid õigeaegselt tiineks.
Poegimisvahemik peaks olema 12,5 kuud, 13,5 kuulist poegimisvahemikku loetakse juba kriitiliseks. (Petrova, 2012)

3. Sigimise mõju laktatsioonitsüklile

3.1. Uuslüpsiperiood

Perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni mille käigus lehm annab piima nimetatakse laktatsiooni e lüpsiperioodiks. Normaalne pikkus lüpsiperioodil on keskmiselt 305 päeva, mis võib olla 260-320 päeva vahel. Seega on normaalne poegimisvahemik lehmal ligikaudu üks aasta (PIKK, 2014a)
Poegimine on lehma piimajõudlust enim mõjutav faktor, sest kui lehm ei saa järglast, pole tal ka kellele piima toota ja tema toodang langeb ning lehm praagitakse karjast välja. 2013. aastal praagiti sigimisprobleemide tõttu 5254 veist, mis moodustab kõikidest praakimise põhjustest koguni 19,0% (JKK, 2014b). Poegimisega algab uuslüpsiperiood, mille alguses toodab paar päeva lehm oma järglasele kolostrumi ehk ternespiima.
Uuslüpsiperiood kestab lehma tiinestumiseni, mis peaks ideaalis juhtuma 70-80 päeva jooksul pärast laktatsiooni algust (Sonets jt, 2009). Viimastel aastatel on lehmade tiinestuvus vähenenud ja põhimõtteliselt toodangu kasvades ja sigivusnäitajad halvenevad (Petrova, 2012) seetõttu on ka tihti probleeme tiinestumisega ning seega venivad pikemaks nii uuslüpsiperiood kui ka kogu laktatsioon.
Headel lüpsilehmadel tõuseb uuslüpsiperioodi laktatsioonikõver järk-järgult ning harilikult jõuavad kõrgeimasse punkti esimese lüpsikuu lõpus. Seetõttu on ka energiabilanss negatiivne ja loom toodab oma järglasele piima enda kehavarude arvelt ning kõhnub ning võivad päevas kaotada 0,5 kg. (Sonets jt, 2009)

3.2. Tiineltlüpsiperiood

Kui lehm on tiinestunud algab tiineltlüpsiperiood, mis kestab kuni kinnisperioodi saabumiseni. Tiinuse alguses kasvab loode aeglaselt ning ei vaja kasvuks ja arenemiseks lisatoitaineid seetõttu püsib heade lehmade toodang kõrgel, kuid see võib ka langeda. Tiineltlüpsiperioodi esimesel poolel loom piima tootmiseks oma kehavarusid enam ei kasuta ning peavad saama oma energia söödast. Lüpsiperioodi teisel poolel toodang langeb, sest lehm hakkab oma järglase ja järgmise laktatsiooni jaoks varusid koguma. (Sonets jt, 2009)

3.3. Kinnisperiood

Umbes 1,5-2 kuud enne poegimist jäävad või kui nad ise seda ei tee, siis jäetakse lehmad kinni. Sel ajal peab ennetama mastiiti ning tagama loomadele sööda kvaliteet eriti tähtis, sest need võivad põhjustada aborti, mis tähendab seda, et järglane ja tulevane tootja läheb kaduma ning see võib rikkuda ka lehma algava laktatsiooni. Samuti ei tohi kinnisperioodil loomi ülesööta, sest võib esineda poegimisraskusi ja ainevahetushaiguseid, mis pärsivad piimajõudlusi. Lehma normaalne tervis ja hea vastupanuvõime tiinuse ajal annavad vasikale parima alguse eluks. (Sonets jt, 2009)

4. Kokkuvõte

Töö eesmärk oli välja tuua sigimise mõju piimajõudlusele. Selle käigus leiti, et sigimisel on piimajõudlusele äärmiselt suur mõju ning seda mitmest küljest. Esiteks on loomade sigimine vajalik puhtalt selleks, et ka tulevikus oleks loomi, kellelt toodangut saada, sest iga piimatootja kogu piimajõudlus väheneb, kui tema loomad ei taastooda vähemalt sama heade omadustega järglaseid.
Piimalehmade laktatsioon kestab 305 päeva ning see algab poegimisega. Kui lehmad ei tiinestu uuesti, siis nad ei püsi karjas. Sigimisel on mõju kogu laktatsiooniperioodile, pärast poegimist on toodang kõrgeim ja lehm toodab oma energiavarude arvelt maksimaalselt piima, uuesti tiineks jäädes hakkab toodang stabiilselt langema ning tiinuse lõpus kui lehm jääb kinni ei anna ta enam piima vaid kogub end järgmiseks laktatsiooniperioodiks.
Kuna lehmad saavutavad oma parimad tootmistulemused alles kolmandal laktatsioonil on tootja jaoks oluline, et loomad saaksid järglasi ning jõuaksid vanusesse millal on nende piimajõudlus suurim.

Kasutatud kirjandus

ETKÜ. 2010. Eesti holsteini tõu aretusprogramm http://www.etky.ee/est/aretus2.php?id=33 Viimati külastatud 9.12.2014
JKK, 2013a. Karjade võrdlus. 2013. Karjade võrdlus. https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli-lisateenused/karjade-v%C3%B5rdlus.html Viimati külastatud 9.12.2014
JKK, 2013b. Aastaraamat 2013. Lk. 17. https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/aastaraamatud/aastaraamat_2013.pdf Viimati külastatud 9.12.2014
Kiiman, H. Üldloomakasvatus 1.osa, käsikiri . ois.emu.ee. 2011. Lk 4-5.
Petrova, A. Magistritöö , Tartu. Eesti holsteini tõugu lehmade piimajõudlus, sigimine ja aretus kõrgetoodangulises karjas 21. sajandi esimesel kümnendil. 2012. Lk 4-14.
PIKK 2014a. Piimajõudlus. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus, http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/piimaveisekasvatus/piimajoudlus#.VGEiQnucxNH Viimati külastatud 9.12.2014
PIKK 2014b. Tõuaretustöö. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus, http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/piimaveisekasvatus/aretus/touaretustoo#.VGEiQnucxNH Viimati külastatud 9.12.2014
Sonets, A. jt 2009. Mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/MAHE/piimakari_fin.pdf Viimati külastatud 9.12.2014
Valdmann, A. 2011. Inna avastamine ja lehmade õigeaegne seemendamine on piimakarja sigivuse võtmetegur https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/il_inna_avastamine.pdf Viimati külastatud 9.12.2014
Vikipeedia, 2014. Piim. http://et.wikipedia.org/wiki/P iim Viimati külastatud 9.12.2014